AED LAULAB ILMALE HÜMNI

Eile, pimeduse hakul hakkas sadama tihedat seenevihma. Teda tuli öö läbi ja sadu on jätkunud terve tänase päeva. Niisugune hea, kastmise vihm, mis jõuab sügavale,  maa on ju veel eelmisestki sajust märg.
Meie istutatu ja tärkav ning kasvav  rõõmustab, neile praegu vihmast paremat pole. Ühekorraga vesi, õhulämmastik ja muu hea keemia, mida sademed seovad.
Suurelehine pärn `Aurea Pyramidalis` enne võrgutamist. Tal on isegi oksad kollase jumega

Et kimbutama hakkab ruumipuudus, on hea, kui müügile ilmub järjest enam kitsavõralisi puid.
Suurelehine pärn `Fastigiata`. Kui pilte hästi teraselt vaadata, siis on näha, kui suurte puudega tegemist on.

Harilik tamm `Timuki` oma punaste okste ja pungadega

Valge mänd `Pendula` võinuks meil aias juba 10 aastat tagasi olla. Ta oleks praegu juba uhke puu, aga siis polnud teda kuskilt võtta. Tema on üks vähestest, kes peab sellisel multšil kasvama, sest pinnas rikuks ta uhked kaardus oksad ja okkad. Eile lihtsalt ei jõudnud kive rohkem kokku korjata, nende all on mitmekordne papp ja metsloomade eest on tal võrgust kaar üleni peal, mitte ümber.

Kuuse pildistamisel praegu mõtet pole, kuusk nagu kuusk ikka. Aga kui ta end varsti ehtima hakkab, tulevad ka pildid. Teisi pisemaid, mis maha pistetud, pole samuti veel mõtet pildistada. Aega on, neil kõigil on erinevad eputamisajad.
Vihm meelitab paljusid taimi maailma uudistama
Märg kevadmagun

Võsaülaste sordid on stardivalmis. Tänavu on juba päris uhket õitsemist oodata

aga liik ise näitab end juba tükk aega

Eelmisel aastal tõi hea Rahmeldaja meile Pärnu taimelaadalt nimetud selaginellid ja nad mõlemad on elus.

Kui neile nüüd nimed ka kuskilt välja oskaks otsida, oleks väga tore

Varjuaeda muudkui tekib isetulnukaid:) Uus sammal on end sõnajalgade vahele poetanud

Kätte on jõudnud esimeste lumerooside aeg. Olen mitu korda mõelnud, et kord peaks neist tegema päris omaette postituse ja panema nad kõik kenasti ritta. Aga kesse siis kannatada jõuab kuni viimased ärkavad.

Tänane ilm on väga sügisese olekuga - märg, üsna pime ja tuuline, sooja on vaid 4 kraadi. Aga nende loetud tundidega on heinamaa muutunud roheliseks ja ka metsale on tekkinud kerge jume. Ka meie paplitele on tekkinud kerge rohetus.
Pardid on oma pulmad pidanud, ema jalutab üksi mööda õue ja otsiks justkui kuuskede alla pesitsuspaika:)
Tänu juba suureks kasvanud puudele on sel kevadel meie aeda lisandunud 2 uut lindu. Üks neist on laulurästas, aga teist ma määrata ei oska. Kui kõigil, kes meil elavad ja pesitsevad on kõlavad hääled, siis see trillerdab vulinal justkui sordiini all. Tema lauluke meenutab natuke laste veega täidetava linnuvile puhumist.
Kõik kalad ei talvitunud, aga enamik neist, eriti pisikestest, on alles. Peamiselt on nad punased, aga näha on ka paar kuldset.  Ja söövad peale talveund kui põrssad.