Meie istutatu ja tärkav ning kasvav rõõmustab, neile praegu vihmast paremat pole. Ühekorraga vesi, õhulämmastik ja muu hea keemia, mida sademed seovad.
Suurelehine pärn `Aurea Pyramidalis` enne võrgutamist. Tal on isegi oksad kollase jumega
Et kimbutama hakkab ruumipuudus, on hea, kui müügile ilmub järjest enam kitsavõralisi puid.
Suurelehine pärn `Fastigiata`. Kui pilte hästi teraselt vaadata, siis on näha, kui suurte puudega tegemist on.
Valge mänd `Pendula` võinuks meil aias juba 10 aastat tagasi olla. Ta oleks praegu juba uhke puu, aga siis polnud teda kuskilt võtta. Tema on üks vähestest, kes peab sellisel multšil kasvama, sest pinnas rikuks ta uhked kaardus oksad ja okkad. Eile lihtsalt ei jõudnud kive rohkem kokku korjata, nende all on mitmekordne papp ja metsloomade eest on tal võrgust kaar üleni peal, mitte ümber.
Kuuse pildistamisel praegu mõtet pole, kuusk nagu kuusk ikka. Aga kui ta end varsti ehtima hakkab, tulevad ka pildid. Teisi pisemaid, mis maha pistetud, pole samuti veel mõtet pildistada. Aega on, neil kõigil on erinevad eputamisajad.
Vihm meelitab paljusid taimi maailma uudistama
Märg kevadmagun
Võsaülaste sordid on stardivalmis. Tänavu on juba päris uhket õitsemist oodata
aga liik ise näitab end juba tükk aega
Eelmisel aastal tõi hea Rahmeldaja meile Pärnu taimelaadalt nimetud selaginellid ja nad mõlemad on elus.
Kui neile nüüd nimed ka kuskilt välja oskaks otsida, oleks väga tore
Kätte on jõudnud esimeste lumerooside aeg. Olen mitu korda mõelnud, et kord peaks neist tegema päris omaette postituse ja panema nad kõik kenasti ritta. Aga kesse siis kannatada jõuab kuni viimased ärkavad.
Tänane ilm on väga sügisese olekuga - märg, üsna pime ja tuuline, sooja on vaid 4 kraadi. Aga nende loetud tundidega on heinamaa muutunud roheliseks ja ka metsale on tekkinud kerge jume. Ka meie paplitele on tekkinud kerge rohetus.
Pardid on oma pulmad pidanud, ema jalutab üksi mööda õue ja otsiks justkui kuuskede alla pesitsuspaika:)
Tänu juba suureks kasvanud puudele on sel kevadel meie aeda lisandunud 2 uut lindu. Üks neist on laulurästas, aga teist ma määrata ei oska. Kui kõigil, kes meil elavad ja pesitsevad on kõlavad hääled, siis see trillerdab vulinal justkui sordiini all. Tema lauluke meenutab natuke laste veega täidetava linnuvile puhumist.
Kõik kalad ei talvitunud, aga enamik neist, eriti pisikestest, on alles. Peamiselt on nad punased, aga näha on ka paar kuldset. Ja söövad peale talveund kui põrssad.
Isetulnukad näevad kangesti karusambla ja lehviksambla moodi välja.
ReplyDeleteSeda vulistavat linnukest olen ka mina kuulnud, hästi isemoodi meeldejääv laul. Aga kes ta on, ei tea.
Meil ka sajab, on väga tuuline ja rõske ning kontoriaknast pole näha, mis 25 km kaugusel koduaias toimub. Vihna aga oli väga vaja, kuigi ma pole sel aastal veel midagi hankinud ega istutanud.
ReplyDeleteJas jälle on selgemast selgem, et me elame ikka teineteisest ilmatuma kaugel. Meil varahommikul tibutas 5 minutit, rohkem ei midagi aga see eelmine oli nii priske vihm, et jagub siiani. Tuulutab vastikult aga päike ka piilub ja aina rohkem. Palun tee jah üks lumeroosi täispikk postitus, ma ikka ei saa veel aru, et kas ma tahan neid palju või mitte. Kord nii ja siis jälle naa :D
ReplyDeleteTallinnas tuleb täna hooti rahet ja ilm on suisa ebameeldiv.
ReplyDeletePikemat lumerooside lugu oleks küll põnev lugeda!
Puude istutamiseks on just see õige aeg ja see on tore, et parki mahub, olgu siis kasvõi fastigatad :)
ReplyDeleteEilne ilm oli nagu läbilõige kõigest -vihmast, tuulest, päikesest jmst aprill ju.
Kevadmagunate üle saab igal kevadel uuesti imestada, näevad välja kui toredad puruvanakesed
ReplyDeletePuud on ausad. Lindudest on meil uus põhjavint ja siis üks ilusa lauluhäälega lind, kes iga sillerduse lõpus teeb saagimise heli. Ülased meil ka ootel.
ReplyDelete