KUI RAAM ON ILUS

tundub mõnikord selline ka sisu olevat.
 Aprilli esimene pool oli ju päris ilus ja normaalse näoga. Ilmad olid päikselised, kraadiklaas püsis kenasti plusspoolel, mõnel päeval isegi ehmatavalt kõrgel kuu alguse kohta, aga tõmbus kohe kiiresti normaalsesse asendisse tagasi.
 Eilne ning tänane kevadilm püüdsid ilmselt unustama panna, mis alates 14. kuupäevast tegelikult toimus. Selliseid vihmavalinguid, sagedast lumelörtsi, rahet ja lumesadu ei mäleta küll mitu aastat aprillis olnud olevat. Seda küll, et talv polegi veel taganenud, on ikka olnud, aga, et aprill nii pime, pilves ja sombune on, pole päris tavaline. Nüüd peab küll taevast tänama, et aprilli alguses vaid kaks väga sooja päeva oli. Kui puude pungad oleksid siis puhkenud, oleks see ilmselt nii mõnelegi halvasti lõppenud.
Vaatamata mitu nädalat kestnud kehvadele ilmadele elas aed ikka oma elu. Pisikesed sibullilled on suures osas ära õitsenud, mõned varakevadised püsikud meie aias samuti.
Puittaimede ärkamiseaeg on kätte jõudmas. Forsüütiad õitsevad, mage sõstar `Smidt` on lehes. puude pungad hakkavad tasapisi avanema. Metsal on kerge rohekas jume. Aga aeglaselt käib see lehtimine tänavu, palju põõsaid seisab aias rivis veel pruunide luudadena. Kui poleks rohelist heinamaad ja okaspuid, oleks pilt üsnagi troostitu.
Kõige uhkemini alustavad okkalistest alati lehised

  Musta kuuse kuldne vorm naudib vihma ja on oma mitmevärviliste okastega igal ajal imeilus puu. Üsna pea hakkab pronksist saama kuld. Aga kuuskede ja mändide aeg on alles ees.

Lehtpuud niiviisi veel ei uhkelda, aga ka nende pungad on vaatamist väärt. Hariliku hobukastani tüse, tüüakas matt pung

ja korea papli sihvakas ja läikiv pung erinevad üksteisest kui öö ja päev. Ilusad on ometi ju mõlemad.

Ungari sireli sädelev, rammus pung

Enamik siiski ootab veel, ju pole see õige aeg käes.
Ometi on üks puuke päris lehes. Aga kui igihaljas rattapuu oleks neist ilma, oleksime ilma ka kogu puust. Möödunu oli ta neljas talv ja nüüd on tekkinud kerge lootus, et ehk jääb ta pidama.

Liivpaju `Gray Carpet` armsad tibud

Õitsemisel on väike vahe sees, püsikud püsivad nupus ega kavatsegi end lähipäevil ilmselt näitama hakata. Sibullilledest õitsevad hetkel ainsana kobarhüatsindid

Jätkavad kevadmagunad

Võsaülastest veel enamik sorte ootab samuti, aga lõokannused hakkavad lõpetama.
Veel mõned seemikud
roosaka jumega valge trotsib vihma

tekkinuist kõige tumedam

Püsikuist jätkavad lumeroosid, karukellad ja sinililled. Osa sõnajalgu, hostad ja veel mõned pikalt magajad aga ei kavatsegi veel maa peale tulla.

Alustas minu kevadine lemmik, õrn ja puhas kaheldav džefersoonia. Ilus on ta õitsemise ajal ja ilus, kui kasvatab välja oma lehed.

Niisugused need kevadised postitused on. Jupike siit, teine sealt, aga mis teha, kui aeg on säärane. Kes siis jõuab ära oodata kuni perekonnas kõik puhkenud või õitsenud on ja nad siis ritta laduda. Selleks on talvekuudel piisavalt aega. Kui aastaaeg on kaootiline, kajastub see ka päevikus.
Ju jätkab homme algav mai aprilli jälgedes ja neid üksikuid puhkejaid tuleb iga päev otsimas käia. Või ehk toimub mingil päeval üks korralik plahvatus? :)