Saturday, April 30, 2016

KUI RAAM ON ILUS

tundub mõnikord selline ka sisu olevat.
 Aprilli esimene pool oli ju päris ilus ja normaalse näoga. Ilmad olid päikselised, kraadiklaas püsis kenasti plusspoolel, mõnel päeval isegi ehmatavalt kõrgel kuu alguse kohta, aga tõmbus kohe kiiresti normaalsesse asendisse tagasi.
 Eilne ning tänane kevadilm püüdsid ilmselt unustama panna, mis alates 14. kuupäevast tegelikult toimus. Selliseid vihmavalinguid, sagedast lumelörtsi, rahet ja lumesadu ei mäleta küll mitu aastat aprillis olnud olevat. Seda küll, et talv polegi veel taganenud, on ikka olnud, aga, et aprill nii pime, pilves ja sombune on, pole päris tavaline. Nüüd peab küll taevast tänama, et aprilli alguses vaid kaks väga sooja päeva oli. Kui puude pungad oleksid siis puhkenud, oleks see ilmselt nii mõnelegi halvasti lõppenud.
Vaatamata mitu nädalat kestnud kehvadele ilmadele elas aed ikka oma elu. Pisikesed sibullilled on suures osas ära õitsenud, mõned varakevadised püsikud meie aias samuti.
Puittaimede ärkamiseaeg on kätte jõudmas. Forsüütiad õitsevad, mage sõstar `Smidt` on lehes. puude pungad hakkavad tasapisi avanema. Metsal on kerge rohekas jume. Aga aeglaselt käib see lehtimine tänavu, palju põõsaid seisab aias rivis veel pruunide luudadena. Kui poleks rohelist heinamaad ja okaspuid, oleks pilt üsnagi troostitu.
Kõige uhkemini alustavad okkalistest alati lehised




  Musta kuuse kuldne vorm naudib vihma ja on oma mitmevärviliste okastega igal ajal imeilus puu. Üsna pea hakkab pronksist saama kuld. Aga kuuskede ja mändide aeg on alles ees.


Lehtpuud niiviisi veel ei uhkelda, aga ka nende pungad on vaatamist väärt. Hariliku hobukastani tüse, tüüakas matt pung


ja korea papli sihvakas ja läikiv pung erinevad üksteisest kui öö ja päev. Ilusad on ometi ju mõlemad.

Ungari sireli sädelev, rammus pung
Enamik siiski ootab veel, ju pole see õige aeg käes.
Ometi on üks puuke päris lehes. Aga kui igihaljas rattapuu oleks neist ilma, oleksime ilma ka kogu puust. Möödunu oli ta neljas talv ja nüüd on tekkinud kerge lootus, et ehk jääb ta pidama.
Liivpaju `Gray Carpet` armsad tibud


Õitsemisel on väike vahe sees, püsikud püsivad nupus ega kavatsegi end lähipäevil ilmselt näitama hakata. Sibullilledest õitsevad hetkel ainsana kobarhüatsindid


Jätkavad kevadmagunad


Võsaülastest veel enamik sorte ootab samuti, aga lõokannused hakkavad lõpetama.
Veel mõned seemikud
roosaka jumega valge trotsib vihma


tekkinuist kõige tumedam

Püsikuist jätkavad lumeroosid, karukellad ja sinililled. Osa sõnajalgu, hostad ja veel mõned pikalt magajad aga ei kavatsegi veel maa peale tulla.
Alustas minu kevadine lemmik, õrn ja puhas kaheldav džefersoonia. Ilus on ta õitsemise ajal ja ilus, kui kasvatab välja oma lehed.

Niisugused need kevadised postitused on. Jupike siit, teine sealt, aga mis teha, kui aeg on säärane. Kes siis jõuab ära oodata kuni perekonnas kõik puhkenud või õitsenud on ja nad siis ritta laduda. Selleks on talvekuudel piisavalt aega. Kui aastaaeg on kaootiline, kajastub see ka päevikus.
Ju jätkab homme algav mai aprilli jälgedes ja neid üksikuid puhkejaid tuleb iga päev otsimas käia. Või ehk toimub mingil päeval üks korralik plahvatus? :)

9 comments:

  1. Ma juubeldasin ka täna, et lõpuks ometi on mul kevadmagun alles. Aga veel ei õitse.

    ReplyDelete
  2. Ma arvan, et tuleb plahvatus, sest mõni asi võiks juba kaugemal olla, minu d.zeffersonia tegi ka paar õit täna lahti ja lehiste kevdine ärkamine on suur nauding :D

    ReplyDelete
  3. Imelised ajad on praegu, iga päev toob üllatusi ja kui soojus püsib, siis on metsad varsti rohelised. Ma olen okaspuude koha pealt suhteliselt ükskõikne, aga selle kuldse kuuse juures nagu oleks mingi plõks käinud.:) Olen kord Võrumaal reaalis näinud imeilusat kuldset ussikuuske, see küütles päikese käes ja oli tõeline looduse ime. Jeffersoonia puhkeb meil ilmselt täna. Alles eitea mitmes katse teda kodustada ja see viimane nüüd läks korda. Ei ole lihtne lill, valib väga kus kasvada tahab. Aga tulemus on järjekindlust väärt.:)

    ReplyDelete
  4. Nii armsad paksukesed(pungad). Jah, tasapisi ikka hakkavad paisuma. Meilgi eile oli nii soe, et nagu suvi. Lõokannused on Sul mõnusate värvidega.

    ReplyDelete
  5. See kaheldav džefersoonia on nagu ime, jälle uudisasi, mida ihaldada.

    ReplyDelete
  6. Elle, mis tingimusi džefersoonia armastab? Mul on juhuslikult ta ka olemas, aga mulle tundub, et koht ei ole talle just kõige parem. Päikest saab liiga palju.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Džefersoonia on Ameerika lehtmetsade alustaim. Ta vajab valget, aga mitte päikselist kohta. Hea on poolvari, aga ta lepib ka täisvarjuga ja õitseb ikka. Muld peab olema viljakas, aga hea drenaaziga. Mul on ta kohas, kuhu taimele endale ei paista kunagi päike peale, saavutasin selle kõrgemate kividega päikese ette (ta pole varjuaias, elab hoopis kiviktaimlas) ja mullale segasin sisse hulga kiviklibu, juurekaela ümber on teda rohkem. See on meil üle 25-aasta vanune taim. Paljuneb väga aeglaselt.

      Delete
  7. No näed siis, jälle targem. Mina mõtlesin, et miks musta kuuse kollane vorm niimoodi põeb, et põletada saanud vm. Kui see on talvevärv, siis ... olen veidi vähem vaimustet. Suvetoon ja uute kasvude tulemine on küll vastapandamatult lahe.

    ReplyDelete
  8. Oh see viimane lilleke tegi küll mu täitsa ära. Ja täisõielise sinise sinilille pean ma ka kuskilt saama. Roosale seltsiliseks.

    ReplyDelete