PUU, SA OLED MU SAATUS

Istutades tühja aeda esimesi puid, meil vedas. Tavaliste metsapuude asemel olid meile kättesaadavad harilike kuuskede imetabased vormid `Inversa`, `Cupressina`, `Lubeckensis`, `Virgata`. Nemad rajasid meile tee okaspuude võluilma, kuhu ma päästmatult ja vist igaveseks kadusin.
Ruumi tekkides lisandusid neile lehtpuud, aga lemmikuteks on siiani jäänud ikkagi okkalised.

Muidugi armastan ma ka erinevaid õisi ja värve, aga mitte millegagi pole võrreldav peenest vitsakesest sirguva hiiglase arengu jälgimine. Püsikud tulevad ja lähevad, aga puud jäävad meiega aastakümneteks ja enamik neist ulatub veel kaugele ettepoolegi, väga kaugete aegade taha. Nii nagu seda on teinud meie ainus põlispuu, kelle vanuseks on erinevad dendroloogid tänavu pakkunud umbes 300 aastat.
Praegu ei kujuta ma mitte mingit moodi ette, kui kõle ja troostitu võiks olla elu siin kõrgel, tuulte, tormide ja tuiskude meelevallas, kui me ümber ei oleks igal aastaajal okaspuude rohelust.

Tänaseks oleme istutanud 463 lehtpuu ja 199 okaspuu liiki ja vormi, neile võib lisada rahumeeli numbri 50, sest väga paljud lemmikpuud on aias 2- või 3- ja isegi 10-kaupa. Kui lisada veel 35 viljapuud (millest kõik siiski enam alles pole) ja sajad hekikuused, oleme kahekesi istutanud umbes 1000  puud. Mitte vähem.

Kui ma nüüd tehtut vaatan, tundub päris uskumatuna, kui ruttu nad ikkagi kasvavad. 15 aastat tagasi istutatud väikesekesed pole mitte ainult kõrgust võtnud, vaid ka nende tüved hakkavad tüsedamaks muutuma.

Kui ma istutades puid kohale paigutasin, üritasin neid alati grupeerida, et mitte tekitada suurt segapudru.

Kuidagi on juhtunud nii, et ma olen jätnud pargialale sisse ka sihid ja mõned suuremad lagendikud. Algul ma seda ei tajunudki, aga nüüd uusi istutades jälgin ma küll, et need alad jääksidki vabaks.

Sõbralikult kasvavad koos nii vanemad kui nooremad puud

Palju oleme me kasutanud pargi rajamisel ka kitsaste püramiidjate võradega puude vorme. Lihtsalt seepärast, et neid võib istutada hoopis tihedamalt kui tulevikus palju ruumi vajavaid laiuvate võradega lehtpuid. Ka neid on meil üksjagu

Siin kasvavate puude portreesid ma postitama ei hakka, neid erinevaid on siin selleks liiga palju. 

Aga see ala on helde, suvel on kogu pind tihedalt kaetud metsmaasikatega ja nüüd sügisel

 Eile sai kõik kasvavad seened ära korjatud, täna on neid jälle kõikjal lademeis

Mu kaasa tänavuaastane pingiprojekt on lõppenud. Uusi sai kokku 13, remonditud 1 ja värskendatud 5. Viimane uutest kannab "Pernaese pingi" nime :) Sellised kohakesed on süvenemiseks ja mõtisklusteks hädavajalikud, lihtsalt puudest mööda tormates ei näe ei nende ilu ega ka seda, mida on vaja paremaks muuta.

Täna istutasime vihmahoogude vahel parki viimase tänavuse suure puu. Kui just mõni heategija meid ei üllata või ma ise millegi huvitava otsa ei komista :)
Siinkohal lehvitused Tsiilile, kes ta mulle Ellamaa päevadel välja võlus
Imeline harilik tamm `Irtha`. Lähifoto on tehtud enne istutamist

Väga palju suuri puid me aed enam ei mahuta, seepärast oleme nüüd, kui kõrghaljastus enamvähem paigas, pilgud ka kääbuspuude poole, aga neist juba edaspidi.
Maja poole liikudes muutuvad puud veidi madalamateks, siin leidub neid, kes metsa ei sobikski.

Ja kõige ilusamad roosid on ikkagi kibuvitsad :)