Kõrrelised on mulle alati meeldinud ja neid on meil olnud hoopis rohkem kui praegu. Aga suurest hulgast liikidest loobusin siis, kui nad end arutult laiali külvama hakkasid ja kimbutama hakkas maa puudus. Alles jäid tollest ajast
Hiina siidpööris (Miscanthus chinensis)
ja kamm-soohein (Spartina pecinata syn. S.michauxina). Mõlemad on vallutanud päris suure pinna. Oleme neile seda ka võimaldanud, sest ainult siis pääsevad nad tõeliselt mõjule.Mõlemad on meilt rännanud mitmetesse aedadesse ajal, kui neid veel saadagi polnud. Praegu erineb nende lehestik esmapilgul vaid kõrguse poolest. Nende hiilgeaeg saabub üsna pea ja õisikud on neil väga-väga erinevad.
Veidi hilisemast ajast kasvab meil harilik sinihelmikas (Molinia caerula) `Overdam`
Mõned aastad tagasi aga hakkas kõrsi aeda tasapisi juurde tekkima. Hiina siidpöörise `Zebrinus´ pisike üksik kõrreke on kasvatanud päris arvestatava puhmiku. Talvitub ta meil katteta.
Eelmise aasta sügisel julgesin soetada hiina siidpöörise sordi `Goldbar`. Ka tema jätsin katteta, nii toimetan ma ka kõige õrnematega. Talviste vihmasadude ja lumeta külma ajal mõtlesin küll, et selle pisikese eluiga jäi meil küll väga lühikeseks, aga õnneks ma eksisin.
Tarnasid armastan ma ka. Neid, kes ei külva nagu metslased, oleks päris palju juurde vaja
Luhttarn (Carex elata) `Aureus`
Paruktarn (C.comans) `Bronze Curls` on hästi elanud nii sügavas hanges kui lumeta talvel.
Jaapani tarn (Carex morrowii) `Silver Spectre` on samuti alles kevadine uustulnuk
Palmlehine tarn (Carex muskingumensis) `Silberstrif`` kasvab meil aga ilmselgelt valel kohal. Ta vajab hoopis rohkem päikest ja kuivemat pinnast, aga mis teha, ükski prohvet pole kuulus omal maal :) Nüüd rändab ta küll otseteed päikeseaeda.
Harilik alang `Red Baron` on veel väike, aga pidas siiski tänavusele talvele vapralt vastu
Tänavu kevadel saadud roog-sinihelmikas (M.arundinacea, õigem on M.caerulea subsp.arundinacea) `Windspiel` tõotab tulevikus uhket vaatepilti.
Liiv-lembehein (Eragrostis trichoides) on minu jaoks täiesti tundmatu tegelane. Tänavusest külvist on kasvanud arvestatavad taimed, istutasin neid mitmesse erinevatesse kohtadesse, et aru saada, kus nad võiksid end kõige paremini tunda.
Nemad aga peavad aiast välja rändama, sest nende järeltulijate rohimine on päris suur peavalu.
Tinglikult kuulub siia postitusse ka harilik luga (Juncus effusus) `Spiralis` Kui ta meil esmakordselt aias oli, hävis ta ühel põua-aastal. Nüüd on tal hoopis sobilikum kasvukoht ja loodetavasti ei juhtu nendega enam midagi.
Veel on kasvamas teravaservaline kastik, habe-stepirohi ja vitshirss `Heavy Metal`, aga nad on nii pisikesed, et neist mõnest kõrrekesest pildil eriti aru ei saagi.
See, kus hakkavad kasvama madalakasvulised, on meil selge. Juurde aga tahaks ka päris palju kõrgemakasvuliste uusi sorte, aga neile pole enam sobilikku kohta. Mul mõlgub peas küll üks mõte, mille eile õhtul ka välja ütlesin....Eks näis :)
Ootame mõtet. Mõtted on põnevad
ReplyDeleteeksole, jälle uus mõte :D aga kõrrelised, eriti kõrged on tõesti mõtteid väärt, neid peab olema, mida rohkem, seda uhkem :)
ReplyDeleteSiidpöörised peavad minulgi hästi vastu ja on põuast hoolimata tõelised hilissuve staarid. Ma pean kogu kõrreliste ja siberlaste ala ümber tegema, sealne killustikumultš on omadega täitsa hukas, nii et võib juhtuda, et mullegi tekib neid juurde järgmisel aastal :)
ReplyDeleteHaa! See on lahe uudis, see viimane :)
ReplyDeleteSul on muidugi plaanid juba tehtud, aga mul on riiulis nüüd Chatto pildiraamat ka. Mitte, et ma seda veel lugeda oleks jõudnud :)
Kõrrelised on aia ilu, see nende voogamine ...
Huvitav, kas minu Zebrinus ka nii kõrgeks kasvab? Kunagi?
Väga huvitav postitus. Mul hiilivad ka arglikult esimesed kõrrelised aeda, eks vaatame, kuidas me sobime :)
ReplyDeleteilusad on need kõrrelised, kui nad on kenasti eksponeeritud! :)
ReplyDeleteIlusad ja toredad!
ReplyDeleteÜhe lausega võiks kunagi ka kokkuvõtta need tegelased, kes aeda ei sobinud. See oleks huvitav ja kasulik info!