JUUNI ON PEAAEGU LÄBI

Kuu algusest ja keskpaigast on mingid ülevaated olemas. Viimane juunikümnend läheb nagu igal aastal kuidagi ülikiirelt mööda. Kogu see pühadeaeg ja isiklik tähtpäev ja vabade päevadega kaasnevad head ja alati oodatud külalised ja siis veel ka need kõige omamad ja armsamad.
Täna oli esimene päris vihmavaba päev, mis oli tervenisti pühendatud aiale. Me küll viriseme sadude üle, aga aed ju rõõmustab. Ehk ei peagi kõik niiväga inimese tahtmist pidi käima ja võibolla peaksimegi olema vähem pretensioonikad. Noh, kurk ja kõrvits ei kasva, aga ega see polegi veel maailmalõpp. Aga hein ja umbrohi ja kõik muu, mis maha pandud, ju vohab. Võibolla taevas teab, et raske talve üleelanud vajavadki kosumiseks just nii palju vihma, kui seda antakse.
 Isegi epimeediumid, kes tavaliselt on ikka madalamapoolsed taimed, on tänavu kõrged kuhikud moodustanud.

Me võime ju rääkida, mis tahes, aga suvi on täies hoos. Aed on õisi, värve ja lõhnu täis.

Täna - pool heinamaad on niidetud. Kõik kiviktaimla kribunad maha istutatud ja üle silitatud. Varjuaed sai samuti paar taime lisaks. Pooled kõrred maas ja kui veab, siis homme saavad ka ülejäänud kohale. Kingituspuud istutatud. Selle aasta suurimaks harulduseks on meil nüüd lodjapuu (Viburnum sargentii) `Onondanga`

Männistasime :)
Mulle tegelikult meeldib ka päris puhas, ilma igasugu taimedeta kivimüür. Aga, et meil on seal lisaks kaktustele ja mägisibulatele niikuinii juba üks kääbus-serblane ja jaapani lehis ning müüri alguses kaks imelist mändi, otsustasin sinna veel mõned lisandunud juurde istutada.
Mägimänd (Pinus mugo) `Ophir`. Ilus püstiste okste ja tumeroheliste tihedate okastega, mis sügistalvel värvuvad erekollasteks või isegi oranžideks, ümarkuhikjas sort. Kunagi tulevikus võib tema kõrguseks olla 50-60cm.

Teine kaunitar on samuti ümara kujuga mägimänni sort `Varella`, kes kasvab olenevalt kasvutingimustest 30-60 cm kõrguseks. Tema ei värvu kuidagi, aga see-eest on tal pikad krussis okkad, mis lausa kutsuvad paitama.

Kolmas on veel üsna pisike, aga armas mägimänni nutsak `Sheerwood Compact`. Kasvab tihedaks ca 60 cm kõrguseks ilusaks ümarovaalseks puuks. Ei värvu kuidagi, aga noored okkad näitavad pisut hõbedat.
Nüüd oleks veel vaja üht kääbuskasvulist männisammast, muidu ongi selles müüris kõik, nii kaktused, mägisibulad kui kivid ja nüüd ka okkavormid, väga ümar.

Hädas olen ma Põltsamaalt saadud kibuvitsade ehk liikidega. Imekombel sain päris kogemata nime oma kollasele roosile, keda ma päris kindlasti pole ostnud. Et ta aga on lihtõieline ja väga vähe levinud, olen eksituse andeks andnud. Nüüd oskan ma temaga vähemalt rääkida. Rosa x Harisoni `Matti Hesperia`

Aga kes see on ? Ma pole ometi roosikasvataja, aga ta nägu ei vasta ühelegi liigile, keda himustasin. Nii need segadused aias tekivadki või tekitatakse.

Esmakordselt läks õitsema kollase võhumõõga sort `Berlin Tiger`. Vääääga ilus!

Üks õis oli tal veidi rikkis, sellel oli 4 alumist kroonlehte.

Kuldkirjane iiris (I.chrysographes) õitseb juba pikemat aega, aga tema `Black Form` sel aastal kahjuks õisi ei tee.

Eelmisel aastal istutatud rodgersia `Chocalate Wings` lehtede värvus ei tule pildil nii efektne kui tegelikkuses. Noorem leht on šokolaadipruun, Vananedes muutub ta roheliseks, aga vahepeal on selles esindatud pruun, kollane ja sädelev vask ning mitu tooni rohelist. Täiskasvanuna, kui puhmikus on erineva vanusega lehti, võib ta küll äärmiselt huvitav välja näha.

Oma suure projekti pisikese sabaga liigume ka tasapisi edasi. Nohnii, umber meeter päevas:). Tee jaoks tuli puitu puudus, nüüd, kui saime seda juurde päris korraliku koguse, saab ehk ka teine osa kunagi valmis, kui jälle padusadu ei tule.