ÜKS IMELINE HELMIKPÖÖRIS

Üks meie esimesi püsikuid oli verev helmikpööris (Heuchera sanguinea). Ilusate tumeroheliste lehtede ja helkivpunaste õitega lilleke. Ta on alles praegugi. Temale lisandus aastaid hiljem ka väikeseõieline helmikpööris (H. micrantha), aga miski talle meie juures ei meeldinud ja paari aasta pärast jäin tast ilma. Muid liike pole mulle näppu jäänud. Aga see esimene on üks praeguste paljude sortide esivanemaks. Nende kirjulehiste vastu mul mingit tõmmet pole, kuigi nad võivad ju väga ilusad ja huvitavad olla. Kõik kaheksa sorti, kes meil elavad, on tulnud siia kingitustaimedena ja eks ma olen siis neile ka sobiva koha leidnud.
Aga kui ma nägin sel kevadel Järvselja müüginimekirjas ruljat helmikpöörist (H.cylindrica), teadsin kohe, et selle pean ma saama :)
Ta on kõrgeim helmikpööris. Lehed on tal ilusa kujuga tumerohelised, läikivad, servast veidi sakilised, altpoolt pisut karvased. Lehekodarik võib kasvada 40cm kõrguseks. Meie oma jääb sellest veel kaugele maha, aga kevadine pisike taimeke on siiski end korralikult nähtavaks muutnud.

Rulja helmikpöörise suhteliselt jäme, veidi karvane, täiesti seisukindel õisikuvars võib kasvada 90 cm kõrguseks. Meie taimekesel on praegu 3 vart, mille kõrgus on 40-60 cm. Pildil tundub, et tal on väga kirju taust, ometigi paistavad neid õisikud päris kaugele. Mulle on sellised "sabadikud" alati väga-väga meeldinud.

Õisik lähemalt

No on ju ilus:). Ta kollakasoranzikad tolmukad helgivad kui pärlid ümbritsevas rohelises.
Ka täna oli päikeseline kuiv päev, aga tugev tuul tuuseldas korralikult kõiki vähegi pikemaid ja lühemaid õievarsi. Pildistamiseks ootasin sobivat hetke vist samamoodi kui linnuvaatlejad. Sooja 13C
Oleksin peaaegu unustanud, esimene floks õitseb juba paar päeva :)