Friday, January 30, 2009

TOALILLEJUTT

Lilledeta ruumid on tühjad ja kõledad, lilled toovad tuppa täiendava elu. Aga toalillel, et nad ei kiratseks ja tõesti inimest rõõmustaks, peavad olema heaks edenemiseks ka korralikud tingimused ja oma koht. Lisaks sellele vajavad nad ka õigeid ümbrispotte. See peaks lille toetama, sobima nii taime kui ruumiga. Igasugu potte ja potikesi täistopitud aknalauad ei ole minu jaoks. Armastan puhtaid, tühje aknalaudu. Ja veel - lill peab mingit moodi oma loomult vist sobima ka oma kasvatajaga.
Mulle meeldivad teistest enam lehtilusad, suured toalilled. Igasugu kribu-krabu, isegi õied, on mind üsna külmaks jätnud. Ka ei taha ma endale neid lilli, mis on ilusad õitsedes, aga muul ajal on neil vaid mingid arusaamatud torikad. Ma ei teagi, kas ma saan suviti kätte oma õie-ja värvivajaduse või olen ma lihtsalt väga pirtsakas.
Varem ei olnud meie kodus eriti palju lilli. Pool aastat linna-maa vahel pendeldades, oleks nende edasi-tagasi tassimine niigi alati suurte muude pampude kõrval, olnud mõeldamatu. Hästi kasvas meie keskküttega korteris suur, väga vähenõudlik, töökaaslaste poolt kingitud, laeni ulatuv lõhnav draakonipuu ja tilluke rooshibisk. Ära kolides ei olnud meil nende jaoks kohta ja me andsime nad hoiule. Ma ei teagi täpselt, mis draakonipuuga juhtus, aga tänaseks teda pole ja sellest on mul pagana kahju. Ma ei ole teda ka kunagi müügil näinud.
Nüüd, silmitsedes oma lilli, avastasin, et ma pole neist ühtki ise ostnud.
Kõik, mis meil on, on kingitud, ise siia tee leidnud. Et oleme mehega mõlemad talvelapsed, on meile tekkinud mitu jõulukaktust. Iseenesest väga ilusad ja väga ilusa õieehitusega lilled. Aga selle erkroosa värvus teeb mind mõnikord kuidagi rahutuks ja närviliseks. Neile pole praeguseni head kohta. Et nad hästi mõjule pääseks ja end kord ka imetleda lubaks, tuleb vist mõni sein mustaks või halliks teha:))). No mis teha, kui mul on selline imelik värvitaju ja mõned asjad võivad mid väga-väga häirida:(. Kingitud on ka paar kuukinga, nad on õitsemise lõpetanud ja puhkavad praegu. Väga hästi kasvavad meil jõulutähed. Muidugi ei ürita ma neil saavutada toatingimustes värvilisi kõrglehti, aga nad on ka rohelistena kenad.
Möödunud aastal kingiti mulle selline kaunitar - väärisdendroobium. Ahhetasin küll kui ta õitses, aga praeguseks on ta lihtsalt üks suur peavalu. Ilma talvise kuiva-külmaperioodita ta enam õitsema ei hakka. Kuiva saan ma talle lubada, aga 8-14 kraadi kohe mitte kuidagi. Tahaksime ikka ise ka siin elada ja sellises temperatuuris kangestuksin ma nagu koolibri. Ei teagi kohe, kuidas temaga edasi toimetada ja talveaia ehitamine meil veel kavas ei ole:) Ülemöödunud aasta detsembris märkasin ma, et abikaasa kõnnib lillede juures mingi pakikesega. Oma suureks üllatuseks ja ehmatuseks nägin, et ta on pannud lillepottidesse need pikatoimelised pulgaväetised. Küll seletasin, et neil on puhkeperiood, aga tegu oli tehtud ja kätte ma neid kuidagi ei saanud. Tulemus oli üsna masendav. Enamus lilli laskis pea kõik lehed maha ja terve talve olid nad väga rääbakad. Üleliigne hoolitsus ja armastus võib vahel ikka väga tappev olla. Vähendasin kastmist ja katsusin nad kuidagi hinges hoida. Kevadel esimesel võimalusel vedasime kõik lilled õue ja korraldasime neile ühe ilusa pesupäeva. Eemaldasime kogu mulla, pesin juured ja potid sest sogast puhtaks, lõikusin välja kõik surnud oksad. Seejärel istutasime nad uude mulda ja juba veidi aja pärast ilmutasid nad kõik kosumise märke.

Ja otsekui tänutäheks õitses see rooshibisk (rahvakeeles hiina roos, toakask) terve suve rikkalikult. Selle lille kinkis mulle väikese jupikesene üks väga lugupeetud vana lillekasvataja ja tema hukkumine oleks mind küll tõsiselt kurvastanud. Ka teised lilled said justkui uue võimaluse, kes kasvas hoogsalt pikkusesse, kes kasvatas täiendava varre.



Ka flamingolill õitses väga pikalt. Kokku avanes tal 10 õit. Aga temaga juhtus hiljaaegu üks kummaline lugu. Käis meil siin üks külaline, astus ta juurde ja kiitis teda väga pikalt. Ikka, et ahh kui ilus ja ahh, kui suur ja ahh..... Järgmisel päeval oli tal korraga 3 lehte täesti kollased ja kõik teised lehed kummaliselt longus. Ei olnud ta kuiv ega liiga märg, temperatuurid ruumis kogu aeg samad. Vaatasin ja mõtlesin, et mis nüüd saab! Tema ju ka üks neist vähestest, kes mulle väga meeldib. Läksin siis lille juurde, lõikasin need kollased lehed ära ja siis rääkisime veidi juttu. Midagi muud ma temaga ei teinud. Õhtuks oli lillelehed jälle püsti. Hakka või uskuma....

9 comments:

  1. Peale selle kui saatus jahmatava korrektiivi mu ellu tõi, hakkasid mu toalilled vähehaaval hääbuma (ju andsid oma elu mulle, sest siiani elan ja õilmitsen)ja nüüd ei ole ühtegi. Ei tunne ka üldsegi neist puudust.
    Sinu lilledest, kes pildil, ei toakaske, kummipuud ega flamingolille. Nende Araceae´dega, kuhu kuulub ka flamingolill, kalla, diffenbachia jt. üldiselt selline seis, et päeva ühes ruumis ja lilled närbuvad, toasõnajalgadega sama lugu. Sinu juttu lugedes, tuleb välja, et ma pole ainus selline.
    Nii et, parem mind külla mitte kutsuda :))))

    ReplyDelete
  2. Pole hullu, peidan nad selleks ajaks ära:)))
    Jätsin kirjutamata- mu külalise põhiloomus on kadedus, Sina pole seda kindlasti mitte.

    ReplyDelete
  3. Mina ise küll sellist tunnistust lillede-inimeste vahelistest suhetest pole kohanud, aga usun seda küll.
    Aga sellist puht eestikeelset parooli (reavahe) siin rahvusvahelises blogis ma küll enne kohanud pole. Hakka või otsima, mis Sa sinna reavahedesse kirjutanud oled. ;o)

    ReplyDelete
  4. mis mõttes vanasti teil toalilli eriti polnud?! ma mäletan küll ühte tuba, kus kõrghetkel elutses oma 20 tegelast - kes ajas parasjagu juuri, kes õitses, kes oli niisama kena.
    aga jaa - rääkimine aitab. ma olen mitmele oma kuhtumahakkavale lillele elu sisse tagasi rääkinud. :)

    parool oli foract, kuigi algul arvasin, et äkki on forcat.... mine võta sis kinni. :P

    ReplyDelete
  5. :D
    See oli tütre tuba, kes oleks neid lilli sinna vist veel rohkem vedanud, kui oleks vaid mahtunud:))). Mina olen veidi askeetlikum.
    Ükskord varem olen ma pea terve suve vestelnud ühe tomatitaimega, aga see oleks liiga pikk jutt- nii, et seda ma küll usun, et on olemas mingid seosed kasvataja ja taime vahel. Aga ma pidasin eelkõige silmas seda halba või kadedat silma... ja selle nii kiiret mõju

    ReplyDelete
  6. Seos on iga elusolendi vahel. Lilled ka elusolendid ja "kuulevad, näevad, kompavad ja haistavad" isegi võivad ette ennustada. Elades toalilledega tihedalt külg-külje kõrval pikka aega ja nende eest hoolitsedes, tekib nn "taltsutamise" effekt, kus lilled võtavad omaks sinu kehasoojuse, lõhna ja häälest tekkivad võnked (lilled "kuulavad" ka muusikat), harjuvad sellega ja reageerivad muutustele.
    Võite järgnevat juttu pidada müstikaks, aga kui lapsed olid väikesed, kasvas mul köögis mitu potti kalanhoega, parim vahend rüblikute traumade esmaseks raviks ja desifitseerimiseks. Kui mul polnud vaja neilt lehti kakkuda "tukkusid" nad mul niisama aknalaual (põhjapoolne aken), venisid välja ja nägid hirmrääbakad kuigi ikka püsisid hinges. Aga rüblikud on rüblikud, aegajalt läks lillemahla vaja hulgim ja ennäe, isegi kuid mullapinnal kiratsenud tütartaimed kukkusid mõned päevad enne õnnetust kasvu viskama ja kui olin suured taimed pea lehetuks kakkunud, aeti kähku lehekaenlast uued kasvud ja kasv kiirenes, oli see siis talvel või suvel, andsid oma "saagi" ja kui enam vaja ei olnud, kiratsesid edasi. Aga ma olen neid ka mitmeid "teise ilma" saatnud kui võtsin suurema koguse lehti kellegi teise jaoks. Ja kui lapsed kodunt lahkusid (noorem 11.a. balletikooli ja mõni aasta hiljem vanem kutsekooli) jäidki nad mul kiratsema ja lõpuks surid välja. Ja paljude lillede järgi võib aimata kodus valitsevat meeleolu. Mitte kõigi järgi, nii mõnigi rahuldub heade kasvutingimustega, aga mõned "elavad" kõigele kaasa, see oleneb sellest, kelle oled "taltsutanud"
    Muide, sõnajalaga saame ühes ruumis ellu jääda kui olen talle kõik oma ehted külaskäigu ajal külge riputanud, edev taim, kõlbas ainult kuld või hõbe, kui mul neid polnud, vedas õde oma sõnajalad alati naabri juurde :)))
    Kallaga aga ei saa me kunagi hästi läbi, põrnitseme alati teineteist vaenulikult (ega ole küll nii, et kõik lilled võiks meeldida, ega teesklemine aita) ja kalla "närvikava" on ikka väga nõrk, huvitav, et lõikelillena peab kauem vastu.kiniteovanizi

    ReplyDelete
  7. See viimane sõna oli sii parool :)))

    ReplyDelete
  8. Oma varasematest suhetest toalilledega olen juba kirjutanud. Aga veebruaris olen pea kõigiga alati hädas, kas on asi selles, et meil on liiga pime või see sooja-külma kõikumine ei meeldi.
    Peaks nendega vist tõesti rohkem rääkima, see on muude tegemiste varjus unarusse jäänud.

    ReplyDelete
  9. Palju huvitavat toalillede jaoks võid leida siin www.aquaplant.ee
    Hollandi väetised ja lisandid, hüdropoonika süsteemid, igasugused pottid ja muu. Vaata kindlasti üle!

    ReplyDelete