VANASTI, KUI MAAILM LOODI - VETIKAD

tekkis seal peatselt ka elu. Mismoodi see täpselt toimus, on suures osas hüpoteetiline. Nende hoomamatute numbrite taha ei näe ega kuule ükski inimene. Teadlased vaidlevad tänaseni, kas proterosoikumi perioodist (2500- 500 miljonit a. tagasi) leitud stromatoliidid, (kes nad ka iganes poleks, aga nimi on huvitav :), on ikka elusorganismid või mitte.
Aga selles, et kõiksugu algloomade kõrval olid esimesed taimed merevetikad,  ollakse küll ühel meelel. Nende arvatav tekkimisaeg maakeral oli 500 miljonit aastat tagasi, nn "kambriumi plahvatuse" perioodil s.o. ajal, mil mingitel seletamatutel põhjustel elu areng ning erinevate organismide mitmekesisus maal kiirenes tormiliselt.
Merest ronisid vetikad mingitmoodi edasi maismaale.
Põhiliselt elavad nad ka praegu nii mage-, riim- kui merevees, osa neist on võimelised elama isegi 180 m sügavusel. Mõned liigid võivad kasvada ka maismaal niiskes mullas, puudel ja kividel. Üksikud vetikaist on kohastunud elama isegi polaaralade lumes ja jääs.
Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed, kellel puuduvad taimedele spetsiifilised organid. Nad võivad olla mikroskoopiliselt pisikesed, lehtadrud võivad aga olla ka mitme meetri pikkused. Mererahvana tunneme me viimast ilmselt ju kõik.
Nad võivad kasvada vabalt vees hõljudes või kinnituda mistahes vee- või niiskete kohtade asukatele, toitu ja vett hangivad nad kogu kehapinnaga ning paljunevad nii sugulisel kui mittesugulisel teel.
Kokku tuntakse vetikaid umbes 10 tuhat liiki. Vaatamata sellele, et neist kõik pole rohelised, sisaldavad nad siiski kõik klorofülli ning jaotatakse nad just värvuse alusel 3 hõimkonda- kõige rohkem 7000 liiki on rohevetik-, järgnevad punavetik- ja pruunvetiktaimed.
Kuigi meie suhtume vetikaisse üsna üleolevalt ja püüame neid oma peentest veesilmadest igasugu vahenditega eemaldada, peame me neile hoopis tänulikud olema. Annab ju nende ilmumine tegelikult märku hoopis sellest, et meie tiigivee tervishoiuga pole kõik korras ja kõrvaldada tuleks hoopis vetikate tekke põhjus. Aga see on hoopiski teine teema.
Vetikad on kasulikud taimed. Neid kasutatakse nii meditsiini-kui toiduainetetööstuses.
Üldiselt arvatakse, et nad on esimesed orgaanilise aine tootjad maal ning nende kõige ürgsemaist liikidest põlvnevad kõik teised taimed.
Ilmselt oleks vetikateta kogu elu maal ammu välja surnud või vähemalt praegusel kujul võimatu, sest nende toodetud on 90% kogu atmosfääri hapnikust.
Kuna ma aga vetikaid kasvatama ei kavatse hakata, ei hakka ma neid ka õppima rohkem, kui hädapärast vaja. Alati on ju võimalik kasutada targemate teadmisi.