Päev venis pikaks, meie ära sõites hakkas veidi tibama. 10 km eemal, Sipal saime kaela säärase vihmavalingu, et sõitsime kui keset jõge, nähtavust polnud ollagi. Mõtlesin küll, et nüüd saab ka nähtud aed vett, olgugi, et säärane raske sadu taimedele ka päris hea pole. Hiljem aga selgus, et neil vaid tibas pool tunnikest ja õige sadu ikkagi kohale ei jõudnud.
Piltide ülespanekuks ma luba ei küsinud, aga arvan, et seda mulle väga pahaks ei panda. Kes aga vähegi sõnajalgade vastu huvi tunneb, peaks küll Enno talus ära käima. Pole ju meil neid kohti, kus võib tutvuda täiskasvanud sõnajalgade sellise liigi-ja vormiküllusega.
Pere on kujundanud sõnajalgadele säärase inglasliku elupaiga, kännumüüri,
Aias püüab pilku tõeline eksoot - printsessipuu. Ta pidi küll igal aastal maani maha külmuma, aga taastub hästi, kasvades umbes 10cm päevas.
Koju jõudsime kella 23 paiku. Tühjendasin postkasti ja nägin küll, et seal on mingi pakiteade, aga ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Hommikul hakkasin asja uurima, saatja nimi oli võõras ja pakikese kaal imelikult väike, aga kaasa käis ikka postkontoris kohe ära.
Oli see alles üllatus :)
Üritasime neile ilusakestele kaasas olnud kasvukoha kirjelduse järgi luua midagi analoogset. Täna nägid nad küll head välja, kas nad ka meil kohanevad, näeme kevadel
Eile istutasime terve päeva. Iga aednik teab, et see tegevus paneb alati silmad särama ja südame põksuma.
Enne nende saabumist aga jõudis lõpuks pärale koos suurte vabandustega tellimuse täitmise hilinemise pärast säärane saadetis. Üks raamat tuleb hiljem järelsaadetisena.
Lõpuks jõudis suurte sekeldustega minuni üks unistuste kivi-imar `Bifido multifida` Suur-suur aitäh Kiwamees! Jõudsime neile veel õhtuhämaruses kivipesagi valmis teha
Päevased külalised vahetasid õhtupoolikul välja Luua kenad, virgad ja elurõõmsad noorikud, kes tulid üle vaatama, mis on praeguseks nende alustatud tööst saanud.
Ilus, sisukas üllatuste- ja elamusterohke nädal oli. Maailm on täis häid inimesi.
Põnevad pakid, toredad lood! Selle suve suurprojekt on tõesti suur ja mõnele väiksele suisa kujuteldamatu. Aga küll on tore, et on blogi ja pildid ja nii saab väikenegi nägema ja kujutlema!
ReplyDeleteIkka jõudu ja jaksu ja vihma sinnavahele. Meil pole siiani sadanud.
Põnev on avastada uut maailma, eks ole?
ReplyDeleteOlge ainult ettevaatlikud: samblike ja vanade metsakändude jms-ga koos tuleb teile ka igasugu putukaid ja pisilasi. Mitte igaüks neist pole sõbralik iluaiale või noortele puudele
Kännud ja samblad aias pole midagi kohutavat, samuti pole nad aeda toodud ilu pärast, vaid ikka selleks, et taimedel hea oleks. Sõnajalad metsataimedena armastavad kõdupuitu, neil on sellega kohanemiseks olnud miljoneid aastaid. Selle on ammu avastanud pika aiandustraditsiooniga inglased, kes on endale sõnajalgade kasvatamiseks kännud aeda vedanud 2 sajandit tagasi. Sõnajalgu ei kasvatata noorte puude all, sest seal pole neil piisavalt varju. Samblad, samblikud tekivad aia varjulisematesse kohtadesse iseenest niikuinii ja kõik varjutaimed tunnevad end nende seltsis suurepäraselt.
ReplyDeleteSinna Enno talusse olen isegi juba mitu aastat unistanud vaatama pääseda.
ReplyDeletePõnev on ka näha, kui mõni eksootilisem taim Eestis kodunenud on. Aitäh näitamast.
Minul on küll üks väike sõnajalg nii lauspäikeses kui meil üldse pakkuda saab. Pärit Pakri lagedalt rannaniidult. Elab kenasti mu kuival künkal väikese kännu kõrval, ei ole ka kõrgemaks kasvanud ega agressiivselt laiutama hakanud. Sel aastal kesksuve põuaga kuivatas lehed ära, praegu on uued üles ajanud.
Olen ka mina plaaninud Enno tallu külla minna, aga no kuidagi ei õnnestu. Alati kui natukenegi sinna poole sattub, siis tuleb midagi vahele. Käisin siin eelmine lauba Haapsalus sünnipäeval ja mõtlesin, et siis enne astun läbi, aga siis tuli minuga üks sõber kaasa kelle pidin rongi pealt kaasa võtma ja siis otse sünnale minema. Ehk siis jällegi ei saanud minna. Eks teine on see, et seoses mitme "projektiga" on seda va külisevat vähevõitu ja ka sellepärast ei saa mööda Eestit nii palju ringisõita kui vaja oleks. Aga eks jõuab, ega nad kuhugi ära ikka kao.
ReplyDeleteAga kännud ja kiwad on minu jaoks väga tähtsad aia osad. Kahjuks pole mul neid nii palju võtta. Paar rahnu on ja ka suurt kändu, aga need on ikka sellised, et nende liigutamiseks on vaja suuremat masinat. Ja asukoht ka neil vale. Aga tulevikus ma neid kindlasti liigutan, kasvõi siis kui kunagi see lombi kaevamine saab tulema.
Jõudu teila.
Oi, millised mütakakesed, nagu väiksed siilid need saadetud samblikud. :)
ReplyDelete