VANASTI, KUI MAAILM LOODI - SÕNAJALGTAIMED

Sõnajalgtaimede ajalugu ulatub sama kaugesse minevikku kui eellastel. Esimesed viited nende olemasolule Maal kuuluvad 440 miljoni aasta taha.  Kindlad tõendid räägivad sellest, et devoni ajastu keskpaigas (416-359 miljonit aastat tagasi), katsid maad sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja kõige ürgsemad sõnajalad-keerdlehikud. Mismoodi maailm iseenesest järjest rohelisemaks, taimsemaks ja puisemaks muutus, oskaksid ehk pajatada just need kõige ürgsemad olendid. Kui me vaid mõistaksime pisikest osagi nende sosinast, saaksime ehk natukegi aimu aegade saladustest, sündmustest ja lugudest, mida nad on kogenud ja endasse talletanud.
Hõlmikpuud, palmlehikud ja puusõnajalad, keda meie peame tõelisteks fossiilideks, on sõnajalgtaimede kõrval päris noorukesed, nad tekkisid 100 miljonit aastat hiljem.
Koldasid vaevalt aedades kasvatama hakatakse, osjadesse suhtume kui kõige tülikamatesse umbrohtudesse.
Aga sõnajalad, keda on alati peetud erilisteks, maagilisteks ja müstilisteks taimedeks, on endale rajanud tee parkidesse ja iluaedadesse juba sajandeid tagasi.
Sõnajalad kasvavad maailmas kõikjal, nad jaotatakse troopilisteks, subtroopilisteks ning parasvöötme sõnajalgadeks. Troopikas ja lähistroopikas, kus neid kasvab kõige rohkem, võib kohata ka sõnajalg-liaane. Oleks ju tore, kui meilgi mõni sõnajalg puu otsast vastu vaataks :).
Kuigi neist enamus vajab niiskemat, viljakat, kobedat pinnast, võivad mõned liigid  suurima rahuga elada päris askeetlikes tingimustes kivipragudes ja -müüritistes. Aga neid võib kohata ka kõrgel mägedes (kuni 4000m üle merepinna) ja isegi veekogudes. Kasvukoha järgi jaotatakse kõik taimed, sh.  sõnajalad,  samuti kolmeks. Maapinnal kasvavad terrafüüdid, vees hüdrofüüdid, kaljudel ja kivipragudes kasvavate nimetuseks on litofüüdid.
Parasvöötme sõnajalad jagatakse samuti kolme rühma- igi-, talve- ja suvehaljasteks.
Sõnajalgu võib jaotada ka kasvukõrguse järgi madalateks 20-30cm, poolkõrgeteks 50-90 cm ja kõrgeteks 90-180 ja enam cm.
Kahjuks on meie päevadeni elanud tühine osa kunagi maad valitsenud sõnajalgadest, tänapäeval tuntakse neid umbes 12 tuhat liiki, millest vaid 200 kasvavad Kesk-Euroopas. Eestis kasvab 47 liiki sõnajalgtaimi, neist pärissõnajalgu 22 liiki.
Olenemata sellest, kas sõnajalg on udu-või kräsupea, nõtkete või jäikade lehevartega, pehme pitsivahuse või robustsema olemisega, on nad kõik äärmiselt ilusad, erinevad, elegantsed ja väärikad taimed, keda võib imetleda tundide kaupa ja kelle elust ja olemisest võiks kirjutada mitu raamatut.