Suur sümfooniaorkester on lõpetanud. Aga muusika minu suureks heameeleks siiski jätkub. Küll veidi salongilikumalt, aga seda nauditavam see intiimsus on. Öine vihm on äsjapuhkenuid rikkunud, aga mingi ettekujutuse neist kõige laisematest siiski saab. Ei saa väita, et tegemist oleks hiliste sortidega, pigem oli saadud istutusmaterjal väike ja saabus kohale ka hilja, nii, et juurdumine ja kosumine võttis neil pisut kauem kui suurematel risoomidel.
`Costa Rica` Ghio 1997
`Dreamsicle` Schreiner 95; HM 97, AM 00
`Pink Pincurls` Hager 03; HM 07
`Conjuration` Byers 89; HM 91, AM 94, Wister 98, DM 98
`Poem of Ecstasy´ Hager 97, HM 99
`Honeymoon Suite` Ghio 90, HM 93
Conjuration on tõeliselt ilus-kahjuks minul sel aastal ta ei õitsenud
ReplyDeleteNo Costa Rica on ikka kõige-kõige. Aga maitsed on erinevad. Ja mul oli ka õnn ta omale saada.
ReplyDeleteKenad daamid siidis kõik. Ükskord nad ikka saavutavad sügavroosa hosta ka, päris lähedal juba. Iseasi, kas seda väga vaja on.
ReplyDeleteimeilus!
ReplyDeleteCambridge´s juba aastaid üritadakse ristata päevaliiliat hostaga, et saada ilusatele lehtedele lisaks ka uhked õied :)
ReplyDeleteMinu suurimad lemmikud tumedamad sinised (Stormcenter jt) ja Mysterioux´i taolised tume-hele.
Aga lõpmatuseni võin neid vaadata kõiki.
A kui vastu pole, hamsterdaksin Su blogist iirisepilte (või saadad oma lemmikud mu meilile) ja teeksin muusikaga, võid isegi öelda, mis muusikapala soovid. Ka Su SP oma on cd-l, ehk saame kokku.
Jah, Sa võid seda teha küll. Kui muusikast siis äkki mingit head viiulit, võid ka miksida nt. Vivaldi, Tsaikovski viiulikontsert ja... ah vali ise. Loodan ka ikka vähemalt kord sel suvel kohtuda:)
ReplyDeleteÄkki on meilile targem saata, siin on nad pisikesed. Ütle mulle.
Saada jah meilile, küll ma ise lõigun neid parajaks.
ReplyDeleteJututame edasi meilis.