TÄNANE PÄEV

oli küll minu jaoks loodud. Sombune hommik, sooja 21,8C, paras tuuleke. Ja nii peaaegu õhtuni, päike hakkas end uuesti ilmutama umbes kella 5 paiku. Vihma ei tulnud, aga sest pole praegu veel lugu. Neljapäevane maru, mis meist üle käis, aitas aeda tublisti. Õnneks ei teinud ta siin suuremat kahju, aga lähikonnas murdis ta suure hulga puid ja vallas lõi äike sisse 3 kohta. Suurim kahju oli ühe tühjana seisnud kuuri ja meist veidi kaugemal asuva elektrikilbi põleng.

Üle tüki aja nautisin õues olekut ja sai isegi pildistada. Selle ereda päikesevalguse käes ei saanud ju ühtki normaalse lillevärvusega fotot. Aed hakkab uuesti sini-kollaseks muutuma nagu kevadel. Hostad õitsevad. Ma ei lõika kunagi maha nende õievarsi, mu meelest on need õitsvad puhmikud imeilusad. Ja kui hästi neil ikka toimib see kate. Tänu sellele, et pinnas on jahe, on kõik sordid ülilopsakad. Pole me neid ei kastnud ega väetanud, rohimisest rääkimata.

Juba paar päeva õitseb meie tiigi uustulnuk südajas pontedeeria (Pontederia cordata). Teda müüdi kevadel K-Rautas. Uurisin veidi tema talvitumise võimalusi meie tingimustes. Üldiselt on ta soisemate jõgede kallaste taim. Pärit on pontedeeria Ida-Ameerikast, kus ta kasvab Floridast Kesk-Kanadani. Aga ta ei talu talvel pinnase läbikülmumist. Moskvas ja Peterburis kasvatatakse teda edukalt madalas, 5 kuni 10 cm vees ja talveks lastakse tiikide põhja vähemalt 60cm sügavusse. Tegelikult tahtsime ta panna madalamasse tiiki, aga seal oli vesi varakevadel veel väga külm ja juurdumise ajaks ei julenud me teda sellesse jäisesse vette panna. Nii saigi ta kohe sügavamasse tiiki ja see imepisike taimeke läks paar päeva tagasi õitsema. Täna sain tast lõpuks ka õigete värvidega pildi.

Liik on veidi varieeruv, teda on nii helesinist kui violetset. Meil vedas. Usun, et teist nii puhassinist veetaime naljalt ei leia. Ja ma kujutan ette kui ilus võib olla tema tüki maad suurem puhmik.

Uued floksid õitsevad. Vanemad ka muidugi:) Aga päike on nad nii ära küpsetanud, et õisikust on raske leida korralikku õit.

`Nicky´

´Miss Jessica`

Möödunud sügisel saadud ´Helena Sea Bird´. Väga ilus ja väga suure õiega sort. Miskipärast on teda hakanud armastama linavästrikud ja nad on hakanud ta õitel kiikumist harrastama. Pane või sinna samuti üks pall üles:)

Vanematest ´Strawberry Candi´, kes meeldib kõigile naistele

ja meeste lemmik ´Moonlit Masquerade´

Ja eks meil õitsevad ka ikka rooooozid:). Ei tea, äkki sätikski talle selle sexinduse kõrvale:)

Aga lisaks niisama ringijalutamisele oli täna ka tõhus tööpäev ja asjad hakkasid liikuma me jõepeenras. Saime lahti ka suurest südametunnistuse piinast, lõpuks ometi sai ära istutatud mulle kevadel kingitud pojeng ´Coral Charm´. Nüüd on potis veel vaid üks mänd, aga see jääbki sinna vast veel paariks aastaks kasvama ja kosuma.

Millal me ükskord siberlasteni jõuame, ei teagi. Enne peaks paar päeva korralikult vihma sadama, et neid vanu puhmaid kätte saada ja nad siis valutumalt uude elupaika ümber istutada. Tuhkkuiva mulda panekul on kastmisest vähevõitu. Selle tööga ei või ju ka väga hiljaks jääda. Siberi iiris vajab juurdumiseks pikka aega ja mitte ilmaski ei tea, millal need korralikud külmad päral on.

Sooja hetkel 19,5. Paradiis!