Istun ja mõtlen olemise, kestvuse ja kaduvuse üle. Vaid kolm minutit lahutab elu igavikust. Mõistus käsib leppida. Süda tõrgub.
Uks teispoolsusse on avatud. Reedel tuleb ta sulgeda.Wednesday, July 14, 2010
.......
Meeletu kuumus. Palavusest, lõhnadest ja suminast paks õhk kleebib ja klammerdub. Tuul ei liigu. Hingamiseks ei jätkunud õhku, elamiseks jõudu.
Istun ja mõtlen olemise, kestvuse ja kaduvuse üle. Vaid kolm minutit lahutab elu igavikust. Mõistus käsib leppida. Süda tõrgub.
Uks teispoolsusse on avatud. Reedel tuleb ta sulgeda.
Istun ja mõtlen olemise, kestvuse ja kaduvuse üle. Vaid kolm minutit lahutab elu igavikust. Mõistus käsib leppida. Süda tõrgub.
Uks teispoolsusse on avatud. Reedel tuleb ta sulgeda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tunnen Sulle kaasa. Ise ma talun kuumust küllaltki hästi, jalad küll tükivad paistetama (eks ma olen mitu tonni kive ka edasi-tagasi tõstnud), aga see koera "joogikauss" tõesti väärt asi rasket koormat kandvate jalgade lohutamiseks.
ReplyDeleteAga kallile õele otsisin koli alt konditsioneeri välja, kõrge vererõhk ja diabeet pole selliste kuumade jaoks. Minu hädadele küll nagu raviteraapia, täna sain isegi prillid ette, ilma et silmad (millegipärast just see terve silm) ei kipitaks, jookseks vett ega viskaks pilti eest. Just lugesin Su vanemaid postitusi (enne vaatasin ainult pilte :D) ja ei oska muud öelda kui Vau! Millise tööga hakkama saanud! Igatahes esimesel võimalusel kutsun end (ma ikka helistan ette :D) TTIPT- le (tehtud tööde imetlemise pidulikule tseremooniale). Pidage seniks vastu, ega see palavus (minu kahjuks) igavesti kesta.
Ise pole küll muud erilist teinud, rohkem hõljun voolikuga mööda aeda, "karjatan" siililapsi (nabrinna toodud 6 pisiokkalist lapsukest, kelle ema naabri koer maha murdis) ja klatsin nabrinnaga külauudiseid, ei pea isegi süüa tegema ega nõusid pesema :)))
ega midagi olegi öelda..
ReplyDeletekuid ma mõtlen, et just süda ei peagi leppima. see ju jääb alles. mulle meenus, kuidas kunagi preester emmanuel kirss rääkis, et tema ühe oma lähedase lahkunuga räägib siiamaani juttu... nagu varemgi, aga mõttes.. olen seda ka ise seda hiljem teinud ja see täiesti "töötab"
Tunnen Sulle kaasa. Kahju aga selline see elu on. Eks me kõik tiksume vaikselt. Aga Sa mõtle ta elu, ta elutöö ja tähtsatele asjadele, mille nimel ta vaeva nägi. Ära mõtle lõpu peale, ei taha keegi, et ta sõbrad oma südant nii muserdaksid. Ei elanud nad ju selleks et kedagi piinata
ReplyDeleteOlge vaprad!
tahtsin veel lisada, et nii vara ukse sulgemine on jääjate suhtes nii ebaõiglasena tunduv...
ReplyDelete