Thursday, March 31, 2016

VIIMANE MÄRTS MEITE MAIL

Alates pühapäevast on päevased temperatuurid üle 10 soojakraadi ja ka öösel ei lange termomeetri näit alla 0.
Käes on aedlejate rõõmupäevad. Osa uhkustab säravate kevadõitega. Õigusega uhkustab, ma uhkustaksin samuti. Osa usinamaid riisub, rohib, külvab, isegi istutab. Imelik värk, nad elaksid justkui teises maailmas või oleme meie mingil muul planeedil, aga meil on ikka veel talv. Ma ei saa aru, mismoodi see päike paistab, sest istutusalad on meil enamasti veel lumes. Paljad on need kohad, kuhu me midagi istutanud pole

Koht, mis tavaliselt sulab ruttu ja kus peaks kasvama hulgaliselt pisikesi sibulikke


Meie kivila, kust paistavad välja vaid mõne okkalise ladvad
Maja ees on olukord veidi kevadisem, päevaliiliad on lumest väljas. Veesilmad on veel jääs ja lumes

Isegi pargipoolel vedeleb veel kenasti lumeräbalaid

Kõige veidram, et lumest on peaaegu vaba varjuaed, mis tõesti peaaegu ei näegi päikest

Siin on lund veel tagumises päiksepoolses osas

Varjus on ilus. Nii palju ilusaid lehti ja lehekesi. Küll need õied ka kord jõuavad.




Aga isegi lumest väljaronivaid okkalisi on põnev üle hulga aja näha





ja nii hakkab end ilmutama mikrobioota


Vaatamata lumele on kevad ikkagi kevad. Aed juba siriseb ja säutsub, kuulsin ka imelikku uut vilet. Vaja välja uurida, kes meie linnurahvale juurde tekkinud on. Kõige häälekamad on muidugi sookured. Nende askeldusi saadavad varavalgest päikeseloojanguni isegi lennates võimsad pasunahelid. Hommikul jäin mõtlema, et vanasti oli kuked need, kelle võidukiremine kogu küla äratas, nüüd kuuleb seda vist veel ainult loomaaias.
Ja ega meiegi päris õiteta pole. Kõige turvalisem on end ise sisse seada ja end näidata just sellistes kohtades.




On alles elujõud!



Ega lehtpuud kehvemad ole, õitsema seavad end kõik. Värd-nõiapuu `Diane` õhtupäikeses

Roheline lepp
Pisike pikaemakaline paju `Kurome` aga valmistas mulle kõige suuremat rõõmu. Pilt pole hea, küllap teen uue, aga kui ta kasvab, on ta varakevadel üks suurimaid vaatamisväärsusi aias. Punane vars on musta karusnaha ümber õlgade võtnud :)

Täna sadas kerget uduvihma.

10 comments:

  1. Aru ma ei saa, mis nipiga te seda lund seal säilitate :D aga see pisike ´Kurome `on tõesti imearmas.

    ReplyDelete
  2. Vaatasin pajusosinad II postitust... talvise 'Ural'i kõrval on rippuvate okstega puu, mis puu on? Otsin oma aeda kiirema kasvuga puid väikse aialaienduse tuulekaitseks, kellede võrad ka laisale silmale vaheldust pakuvad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See puu on leinaremmelgas (S.x sepulclaris), temast on samas pajusosinad II ka pikem jutt ja mitu fotot

      Delete
  3. Lumekupud on nii mõnusalt sul hajutatud. Mul ka istutusalad lume all. Ja ole tänatud pajule viitamast, pean enda oma minema ka täna piiluma. Linnulaulu on terve ilm täis ning minu jaoks palju ka võõraid helisid ja linde. Vaikust enam ei ole :)

    ReplyDelete
  4. Väga imelikult külm ja lumine on teil seal. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Külm meil pole, isegi soojem kui paljudes teistes kohtades, aga lund on meil talvel alati rohkem kui mujal, sellest see vahe

      Delete
    2. This comment has been removed by the author.

      Delete
  5. mingi tasakaal peab ju ilmas valitsema :) Nagu sa ise ütlesid, sügis on teil pikem ja soojem ja kui mul teeb opktoobri 1.nädal tavaliselt esimese koristuse, siis teil seal kõik õilmitseb, aga küllap võtab nädalaga järele :)

    ReplyDelete
  6. Sel aastal sulab lumi kuidagi imelikult tõepoolest. Kõigepealt sulasid puhtaks suurte puude alused ja peaaegu viimasena lõunakülje suur lage plats.

    ReplyDelete
  7. Meil on õnneks nüüd kogu lumi läinud ja pool tiigistki lahti sulanud. Maa on ka ära sulanud, sest vaher jäi kinni. Tuleb siis kask järgmisena jooksma panna!

    ReplyDelete