Väga varasel ärkamisel on oma suured eelised. Siis võib sageli näha midagi mitteharjumuspärast. Üleeile hommikul, kui pimedus hajuma hakkas, vaatasin aknast, et meil on lumest väljasulanud mingid imelikud mütsakad väga imelikes kohtades. Aga veel oli nii pime, et päriselt ei saanud aru ka, milles asi. Veidi aja pärast vaatasin uuesti, need imelikud mütsakud oli liikvele läinud ja juba uurisid, mida maitsvat aed neile pakkuda võib
Tänavu oli neid tavapärase viie asemel kaks. Kas on teised mingitel teistel jahimaadel või pole neid enam üldse, ei tea. Mõlemat ma pilti ei saanud, nad toimetasid omaette ja korraga kaadrisse ei mahtunud. Kui ma nägin, et kohe algab suur rüüstamistöö, koputasin tasakesi aknal. Ei saa ju magajat üles ajada.
Vaatas, vaatas tükk aega. Kui veendus, et otsest ohtu pole, liikus igaks juhuks siiski puu teisele küljele. Oma suutäis tuleb ju kätte saada.
Uus koputus ja uus vaade hääle suunas
Koputasin veel ja siis hakkas ta minema. Aga raske oli see minek, jalad vajusid koorikust läbi sügavale lumme. Rohkem ma teda ei kiusanud. Kui ta meid rahule jätab, tegutsegu ja söögu rahumeeli metsas.
Päikest sel päeval välja ei tulnudki, päev otsa sadas läbisegi vihma ja lörtsi, ilm oli pime ja pilves.
Ega eilne parem polnud. Üks vihmahoog järgnes teisele ja ilma elektrivalguseta päeval hakkama ei saanud. Aga kui mu kallim linnast koju jõudis, tõi ta endaga kaasa sületäie päikest, mida jätkub kohe mitmeks päevaks.
Täna, päev läbi paigal püsinud tihe udu on meid muust maailmast eraldanud. Häguselt paistvate puude taga on tühjus. Maailmas oleksimegi justkui ainult kaksi :) Et päeva veidigi säravamaks teha, tuleb tegelda millegi kevadele sarnanevaga. Näiteks sobib üks esmalt väga veidrana tundunud projekt, mis hoolikal kaalumisel osutus aga vägagi nutikaks. Täpsemalt sellest kunagi hiljem.
Eilne vihmasadu oli öösel muutunud lumesajuks. Katustelt hakkab lumi küll alla tulema, aga suurt sula ega õisi pole veel kuskil.
5 asemel 2! Ehh, nad on ilusad ja graatsilised, aga sellel talvel on mul neist ikka väga villand saanud. Sa oled ikka laheda seeria pildile saanud, vaatabki otse kaadrisse.
ReplyDeleteIlusat naistepäeva õhtut!
Jah,ilusad nad on aga...ka meil on vaid paar liikvel. See kevadekarva projekt on meil vist jutuks olnud ? Põnev, tahaks katsuda :D Ilusat naistepäeva jätku kallimaga kahekesi ses maailmas, meil sama seis :D
ReplyDeleteNeed loomakesed on nii ilusad, kui nad ainult niipalju pätti ei teeks.
ReplyDeleteÕnne ja armastust teie majasse, kohe kadedaks võtab, selle sõna positiivses mõttes :)
Väga armsad loomakesed ja ikka julgemaks lähevad. Mul ühel tuttaval käisid linnas kompostihunnikus maiustamas. See kudutöö on vägagi kevade värvi!
ReplyDeleteIkka väga palju lund on teil seal! Loomakesed on armsad, kuid oh ku palju pahandust nad võivad teha!
ReplyDeleteIlusad ja graatsilised loomad. Ilmselt elutsevad läheduses, aga kui aias, siis kahjurid tõesti.
ReplyDeleteIlusad jah. Aga isegi minul siin keset tiheasustust olid kitsejäljed üle peenra käinud. Tänavu neid endid siin näinud pole, varasematel aastatel küll. Eks teevad pahandust küll, aga ma ikka ei suuda nende peale pahane olla.
ReplyDeletePõnev kudumistöö, ootan saladuse avaldamist. ;)
Taimenärijad need iludused kipuvad olema jah... Meiegi kandis jooksid sel talvel mõnederiti julged, aga arvata, et tihe asustus, pidevalt hulkuvad koerad jne on nad minema peletanud.
ReplyDeleteRoosikimp pildil on eriliselt tugev ja sydantkosutav, päike sinu elutoas :)
Roheline kudumisaladus tekitab põnevust, ei saa salata.
Armsakesed, nii selged pildid! Jah, kui nad ikka mujal ampsaksid...
ReplyDeleteKui kaunis saada sellist roosikimpu. Kitsed aias on vaatepilt, mida siin ei näe.
ReplyDeleteSületäis roose ja põuetäis päikest! Et seda ikka kauaks jaguks! :)
ReplyDeleteAitäh! :)
Deletemilline imeline sületäis! :). tahtsin ka öelda, et kestku see ikka, aga mrt võttis sõnad suust. ju need käbidki sarnasepoolsed kohati on :)
ReplyDeletetrumm