OAORGIA

Et uba meil vastlapäeval aukohal on, saan ma aru, sest üht lustipidu peabki hea toiduga pidama.
Aga seda, miks värskete soolaubade söömist mingi hilissuve tähtpäevaga ei seostata, mida rahvakalender ju ka täis, ma aru ei saa.
Minu arvates pole üks suvi toidu poolest täisväärtuslik, kui kasvõi korra pole laual kukeseened ja soolaoad. Ja kes neist ei hooli, on paljust heast ilma jäänud.
Ubadest pidasid lugu umbes 6000 aastat tagasi isegi Babüloonia kuningad. Vanad kreeklased pidasid Apollo auks põldubade ja herneste pidu. Indiaani hõimud pidasid väga oluliseks vaimse jõu säilitamist ja tugevdamist ning seda pididki andma peamiselt oad, vähem ka herned ning kõrvits.
Kuna meil sääraseid ametlikke oapidustusi pole, tuleb need endal korraldada ja seda hea Rahmeldaja pere täna tegigi. Kas sellest augusti viimasest laupäevast ka traditsioon kujuneb, näitab aeg.
Võiks ju küll, oleks selline kerge Aalujate kokkutuleku kohalik järellainetus.
Kutsutud olid kõik, kohale tuli meid vähe, aga sellegipoolest oli vaatamata sajab, ei saja, sajab...ilmale soe ja mõnus ja siiani on tunne, et päev oli päikest täis.
Meie saime küll vahetult enne väljasõitu selgest, päikeselisest taevast suure kõmiseva üllatuse osaliseks, aga see ei seganud meid teele asumast.

Kui ma nägin, mis Lendaval kaasas oli, pidin lausa muigama. Päris indiaanlaste omad nad pole, aga kui mõelda meie vaimse tervise peale, siis midagi paremat ubade juurde polekski osanud välja mõelda. Ilus ja huvitav kokkusattumus
Seda trummi tulnuks üleni pildistada, tema alumist poolt täitsid uhked nikerdised.

ja kõiki kolme üritasime me kõik kuidagi kõlama panna. Oskusi küll nappis, aga tore oli ikkagi :)

Võrumaal öeldakse, et ubade "paatävvest saa-ai midägi, naid piat kiitma tagapaa tävve. Kus Rahmeldaja ube keetis, ma ei tea, sest säärast pliiti, kus see tagumine veepada oleks, nende köögis küll pole. Aga pajatäis oli suur ja aus.
Ega siis söök peamine polnud. Aed ikka ka ja kõik need muud jutud, mis ikka kokkusaamistega kaasas käivad. Lisaks veel Kaarna kitarr ja mõned koos lauldud lauludki.
Oli üks järjekordne ilus päev. Tagasiteel nuttis taevas nii korralikult, et isegi tagavaraluugid olid tal vist lahti lastud. Vooremäe kandis oli nähtavus mõned meetrid.
Põlva maantee oli täiesti kuiv.
Kodus tundus, et see hommikune oligi meie kandi kõige tõsisem sadu.
Ma olen sageli mõelnud, et viimastel kümnenditel on üle võetud mitmeid meile võõraid tähtpäevi, aga nende hulgast puudub see kõige olulisem, tänupüha. Ja ometigi peaksid vähemalt Aalujad olema iga õnnestunud hooaja eest enam kui tänulikud. Ilmselt tuleks see endal korraldada. Ei pea see olema kalkun ja ka kuupäev ei pea olema täpselt sama, mis seal Ameerikamaal, aga midagi ju ikkagi võiks, või lausa peaks olema. Novembris. Aednik varem lõpetada ei saa, selleks ajaks ehk on aed talvekorterisse seatud ja kõik aasta üritused korraldatud. Laupäevasel päeval :)
Homme on uus päev uute kohtumistega.
Täna on muinastulede öö.