Minu jaoks on august kummaline kuu, mis sarnaneb pisut hea parfüümiga. Valdavalt on ta täis raskeid, tummiseid säravaid ja kirkaid suvevärve, -lõhnu ja -maitseid. Kuskilt toob õhkõrn tuuleiilike kerge karge kevadise järellainetuse, ees aimub aga juba sooja, pehmet sügist.
Juuliga olen mina vägagi rahul, sest kõike, nii kuiva kui vihma,oli päris parasjagu. Rannainimese tarvis see juuli polnud, aga aednik ei tohiks minu meelest küll viriseda. Nii uhket õitsemist kui tänavu annab kaua meenutada.
Kuigi kevad oli väga varane, jäi suvine õitsemine absoluutselt kõigi püsikute jaoks hiljaks. Kui tavaliselt hakkab enamus liiliaid ja päevaliiliaid augusti alul lõpetama, siis tänavu hakkavad nad alles nüüd täit võimu võtma.
Kuu aega on hilinenud laialehised hortensiad, kellest esimesed alustasid tavaliselt juba jaanipäeva paiku. Tänavu talvitusid nad hästi, külmunud oksi peaaegu ju polnudki, aga õitsemist alustavad nad alles nüüd.
Kuu kolm viimast päeva uputas meid päris korralikult, aga seda vihma oli juba hädasti vaja. Päev enne sadusid istutasime puid ja maa oli juba üsna kuiv. Veel üks vihmata nädal ja asi oleks halvaks kiskunud.
Juuli lõpetasime külaskäiguga Lillehaldja aeda. Me oleme tänavu käinud mitmes väikeses aias, aga nii pisikest polnud ma ammu näinud ja see oli omaette päris huvitav kogemus. Kõige nautimist segas mitu vihmahoogu ja veest tilkuv aed. On ikka suur kunsttükk peopesa suurusele maalapile mahutada sadu taksoneid erinevaid väga huvitavaid taimi. Ja mitte mingeid kribunaid, vaid ikka suuri püsikuid. Osadeks jaotatud aeda oli mahutatud isegi miniatuurne soo. Uskumatult nutikad olid ses aias ka teeradade katted.
Lõunaseltskonna reisist põhja ei jäänud minagi ilma, Veidi sain sest osa fotode kaudu. Keerulise logistika tulemusena sain lõpuks ka oma hea sõbra saadetise Lillehaldja juurest kätte.
Ma olen viimasel ajal kõiki uustulnukaid kohe pildistanud. Et kui etiketiga midagi juhtub, on sellest vähe, kui nimekirjades taimenimed paigas, aga nägu ikka täpselt ei tea. Foto ikka aitab. Järgmised pildid teen peale istutamist, et koht ka tuvastatav oleks
`Queen Elisabeth`
`Kobayashi Red`
`Neon` Arvan, et tema tõeline välimus selgub kasvades, selle sordi nupsud on veel väga väikesed.
`Lipar`
`Heckle`
`Hart`
`Neptun`
Kui tavaliselt juuli lõpuks hakkab taimede lisandumise hoog raugema, siis tänavu tundub, et see alles kogub tuure. Kindlalt tean, et järgmisel nädalal ootavad mind veel mõned potikesed. Pildistamata jäi veel ju saadetud grööni kail `Compactum`.
Täna aga juhtus täiesti uskumatu lugu. Kuigi ma juba rohkem kui aasta räägin, et mulle ei mahu enam ükski hosta, siis kevadel pidin ma ikkagi veel kolmele koha tegema. Üsna selge oli, et need on küll viimased, olgu need ahvatlused missugused tahes. Ja täna potsatas terrassile veel üks. Keegi peab jälle kolima hakkama.
Ilusa kitsa püstise lehega`Hands up`. No ei saada ju sellist ometigi tagasi ja 105 on ka päris ilus arv :)
Tänane, kuu esimene päev, oli küll kuldne, väike sabinake keskpäeval ei seganud. Laskis hävitada laiutama hakkavaid sideraate ja ära puhastada enamuse aediiristest. Kui homme on samasugune ilm, peab ära korjama mustad sõstrad ja seejärel algab jälle istutamine. Paarile põõsapotile on vaja koht leida. Ilusad ja huvitavad, aga kui nad samuti ootamatult saabuvad, on enne nende kohale saamist vaja järjekordsed ümberkorraldused teha. Parki nad ei sobi, aga istutusaladesse mahutamisel tuleb vaadata, keda saaks tulevikus, nende kasvades, mujale tõsta.
Vihmapäevadest on mõnikord rohkem kasu kui vaid aia kastmine. Ilma mingite süümekateta võib rahumeeli toas midagi ette võtta, kasvõi hoidistada. Meestel on veidi keerulisem, aga kui on kuiv kuurialune, saab ka seal imesid teha.
Meie luitunud, värvist koorunud pikad pingid on nüüd sellised
ja korrastatud lauda ehib Muhedikupapa maalitud sümbol. Laud ja pingid on üht värvi. Et nad piltidel erinevad tunduvad, siis üht olen pildistanud piki puusüüd, teist risti ja oma osa on ka mingil valgusetrikil.
Loodetavasti laseb kogu kuu samamoodi kui juuligi aias toimetada, taimedel kasvada, juurduda ja õitseda.
Tänane õhtutaevas oli selline ja see, mis päeval saamata jäi, tuli ikkagi kätte.
Hea kui keegi teatab, et on see ja see kuu :) Aed ei ole augustine tõesti ja samas kandus ninna kusagilt seda jumalikku sügislõhna ja täna lõid meie tirtsud viulid häälde ja hakkasid musitseerima :) Uus kuub teeb pingid uhkeks ja lauast ma üldse ei räägi, ilus :D
ReplyDeleteTäna hommikul tekkis mul selline tunne, et sel aastal jääb august üldse ära ja tuleb kohe september ja oktoobris siis talv. Suvi on olnud imelik. Ebasuvine. Taimed, eriti niiskuselembesed kasvavad hästi ja istutada oleks ka hea, aga sajab nii, et välja ei saa ja nii entusiast ma ka ei ole, et lähen laussajuga lilli istutama. Kuigi oleme ausad, aiaringide tegemist ja väljakaevamist pole mingi ilm seganud. Sinu uued nupsikud on muidugimõista väga armsad. Futu juba tasapisi proovis ka mind nende usku pöörata. Ma ei pöördunud. Veel.kangelaslikult.
ReplyDeleteIlmad on tõesti imelikud. Päiksepaisteliseks kuulutatud päeval leidub Saku kohale ikka vähemalt üks padukas ja kaks tavavihma nagu see eile juhtus. Pesu kohe kolm korda nööril ära loputatud.:) Hea, et meil liivane maa ja kõik mis tuleb, see ka läheb.
ReplyDeleteAga istutada on praegu hea...ja veel parem ümber tõsta. Eriti hostasid. Väljakujunenud lehemass annab hea pildi kuhu keegi mahub ja ka värvide poolest sobib. Aga mägisibulad, nemad räägivad enda eest ise.:) Kui üksik nups veel ei kõneta, siis kümnesed kolooniahakatised juba küll. Minu omad on enamuses veel üksikud noorsibulad. Aga järgmine suvi on juba ilusilusilus...:)
Jah selle juulikuu ilmaga on nagu on,aga mitte minu.Õitsemine on pikk küll,aga nende suurte vihmadega on mul mõned roosiõied nätsakad.Loodan paremat augustit.Mul see jahedus ei morjendagi,aga see pidev vihm...
ReplyDeleteMägisibulad on minu silmale järjest võrratumad,õnneks ala väikene ja "mõistus"korras-mitte rohkem suurendada.Eks tuurilt jäi paar näppu ka -see võrratu.S."Elf" ja Futu aiast pisike S.`Queen Elisabeth`pojuke.Ilma nendeta kohe ei saanud.
Pidin veel mainima,et minul õitseb ainult H.serrata "Preziosa",mis sinilinnu pähe saadud.Suurelehistel küll õiepungad veel väikesed.Ehk sellest,et kevadel said ümberistutatud.Paaril-kolmel väiksemal olen juurdumise mõttes lausa õienupud ära näpistanud.Minul tuleb ehk järgmisel aasta suurem õitsemine,kui talv vähegi lubab.
ReplyDeleteSel aastal imetlen teiste omi ja ka mõningaid enda omi.
Oi millised sibulike värvilaigud. Ja veel ...nii mõnusad on su mõttekäigud ilma vm kohta, sellised ühest küljest kujundlikud,samas sügavad ja avarad :)
ReplyDeleteMeilgi on suvi ajast maasumbes 2 nädalat.
ReplyDeleteMägisibulad on ikka väga armsad.
Ilma kõrvetava keskkohata suvi nagu praegune meeldib väga nt meie viljapuudele. Ja juurdujad saavad rahus kasvada.
Ja nüüd on natuke suve ka antud! Sibulikud on sellega kindlasti rahul.
ReplyDeleteMeil õitseb suurelehistest hortensiatest ainult Endless Summer, teistel pole isegi nuppe. Ja mõni päev võiks ilma villaste sokkideta hakkama saada.
ReplyDeleteNonäed, mina pole siiani selleni jõudnud, aga Sina panid mu uue mägisibula nime siis ise kirja - 'Kobayashi Red' oli see. :D
ReplyDeleteKõik on hiline, aga mul osad iirised läksid küll liigniiskusest hukka. Samas paljud asjad jälle naudivad luksust - ega siin rannas kruusal-liival ju üldiselt veega ei priisata.