SEITSMES

Kui ma 7 aastat tagasi palusin aiablogijaid endale külla, et aru saada, kes on kes ja kes millegagi süvitsi tegeleb, ei osanud ma arvatagi, et sellest kujuneb meie kõige oodatum, toredam ja mastaapsem üritus aastas. Tookord oli meie hoopis väiksemas aias külalisi kümmekond. Kindlasti mäletan Lillekasvatajat, Thelat, Deiat, Kadakat, Köögikatat, Rohenäppu (siis oli tal teine nimi) ja lõpuks jõudis suure sekeldamise ja organiseerimise peale kohale ka Kummutisahtel. Ainuke, kes tulla ei saanud, oli Mirjam, aga ta tegi seda veidi hiljem. Mul on väga kahju, et selle kokkusaamise kohta puuduvad mul igasugused märkmed. Ainus, mis meelde on sööbinud, oli Thela kommentaar, et oh issand, see siin minu jaoks nüüd küll pole. Mis sellest nüüd saanud on, teavad kõik :D
Juba kohalesõit, ehk siis sissejuhatus kokkutulekule oli kuidagi isemoodi helge. Me polnud tükk ega Viljandimaale sõitnud üle Pikassilla. Sügavrohelised metsad, ilusad kuldsed silmapiirini ulatuvad viljapõllud, korras hooned ja hoolitsetud õued, paljudel objektidel, kaasa arvatud bussipaviljonidel Mulgimaa sümbolid. Eestimaa lihtsalt on väga kaunis.
Tänavune kokkutulek oli eile Ristteel ja kohal oli meid 40 ringis, autosid 15. Mida aasta edasi, seda soojemaks need kohtumised muutuvad, on ju enamik meist saanud headeks sõpradeks, kellega kohtume aastas korduvalt lihtsalt niisama või siis ka mõnel teistsuguse nimega üritusel.
 Eile oli mul suur rõõm näha esmakordselt mitut väga huvitavat ja toredat inimest, keda teadsin vaid kirjasõna järgi. Ja kõige toredam, et kokkutulek on muutunud pereürituseks, sest vaevalt, et keegi omaette aias nokitseb. Ikka tehakse seda koos kõigi pereliikmetega, eks siis lustida tuleb ikka ka koos.
Meie rohevahetus vääriks omaette üritust. Ma algul arvasingi, et nii nagu me ilusa aia taga, aga ka ilusas kohas, alustasime, seal ka siis lõpetame :D. See siin pildil on alles algus, taimekaste ja kotte kogunes siia puude alla kordades rohkem. Ja see melu ja need ilmed ja jutud.... :D
 Mina teadsin, et soovisin lisaks kahele tellitud roosile veel 3 taime. Tegelikkuses tõime koju 9 potti 8 nimetusega, sealhulgas ka ühe toalille :). Ennast võib ju alati premeerida ja väike nauding saadust tuleb alati asjale kasuks.

Aga ei, me pääsesime ikka aeda ka. See oli väga armas, väga hästi teostatud, huvitavalt liigendatud, sopiline, üllatusi pakkuv, väga korras, mõnus ja soe suur aed, kust oli lausa kahju ära tulla. Päris ausalt ja südamest oli see üle tüki aja aed, kus polnud midagi, mis silma riivaks või kus minu jaoks oleks midagi puudu või ülearu olnud või õlgu kehitama pannud.

Mind võlus ka pisike, aga väga korras ja väga heas konditsioonis taimedega müügiplats, mis oli arukalt aiast välja toodud. Sest äri on töö ja aed privaateluruum, kuhu võõrastel asja pole.
Perenaine ise koos emaga on mõlemad säravad ja ülikenad inimesed, kes olid ürituse kordaminekuks palju vaeva näinud. Suur aitäh teile!
 Aga kahju ja ka päris piinlik, et tegemata jäi ühe peenra korrastus, milleks tegelikult ju kõik valmis olid ja pisike tööke olnuks ka kokkutuleku üks oluline osake.
Kokkutuleku kõige olulisemad tegelased on Aalujad ise. No on ikka kokku juhtunud inimesed, kellest üks on parem kui teine. Suur, särav ja rõõmus sõpruskond, kellega kohtumise järel hõljud veel pikka aega positiivsete emotsioonide laineharjal. Kahju ainult, et Suure Kokkusaamiseni tuleb jälle aasta oodata.
Veelkordsed virtuaalsed aiakallid kõigile! Oli väga ilus ja kauaks meeldejääb päev.