Augusti keskpaik pole sugugi värvivaene ja päris raske on ajaloo tarvis teha valikut. Siiski on põhitegijad juba kolmandat nädalat päevaliiliad, kes on juba avanud sadu õisi ega kavatsegi veel lõpetada.
Ma tean küll, et meil on mustsärklasi, kes deklareerivad vastupidist ega pea neid üldse kasvatamist väärt taimedeks, aga peab seda siis nii valjuhäälselt ja silmatorkavalt tegema. Eks meil kõigil ole oma arvamused ja eelistused, aga mõnel on neist kahjuks mingid kompleksid kujunenud :D
Kõiki uhkeldajaid ma muidugi siia riputama ei hakka, nad lihtsalt ei mahuks siia ära
`Kardinal`
`Meret`
`Anahita`
`Pihlaka`. Olevat äärmiselt unikaalse värvusega
Hea sõbra Andris Kruminši seemik
`Zuze` (varasem nimetus `Linda`)
päikesepaistel
Lääne sorte on mul vähe ja ega ma neid ruumipuudusel enam juurde ei igatse
`Strawberry Candi`
Minu lemmiksort `Helena Seabird`
`Moonlit Masquerade`
Laikellukad on mulle alati väga meeldinud
ja liatriste pulksirged küünlad samuti
Üks armsamaid suve teise poole õitsejaid on õrn ja habras vahakübar
Jaapani ülane õitseb samuti suve teisel poolel pikalt.
Põõsastest annavad praegu tooni hortensiad.
Üks ilusamaid, rikkalikult õitsev ja lõpuni valgeks jääv aedhortensia `Brussels Lace`
Karvast hortensiat tuli sel aastal aktiniidia lämmatavast embusest vabastada.
Tänavu kõik laialehised ei õitse ja õitsemise algus hilines võrreldes eelnevate aastatega üle kuu
`Luua roosa`
Ei näe tänavu ka tammelehise õisi, küll alustab varsti peitõieline hortensia
Kurdlehise roosi teine õitsemine
Uusi õisi on veel pikalt tulemas. Trompetipuude omad ootavad oma aega
Printsessipuu õitsemist ei näe me ilmselt veel kaua, aga tema aastased juurdekasvud on võibolla isegi rohkem väärt kui õied. Vasakul tüvel on selgelt näha talvitunud, puitunud eelmise aasta enam kui meetrine juurdekasv. Käesolev aasta tõotab veel rohkemat ja parem tüvi on kogu ulatuses puul tänavune.
Roheline on paljude erksate värvide kõrval väga hea.
ja kogu aed on sel aastal kui suur džungel. Hiigelkõrge monarda taga pole lauavirn. See on nädalavahetusel meespere valmistatud viinapuude varikäik, mis juba järgmisel aastal peaks rohelisi vääte täis olema. Tänavu tuli neid katuselt maha lõigata.
Kaks nuppu :)
Korilusele ilmselt lõppu veel ei tule. Alles said marjapõõsad tühjaks, aga tulevik on meil ilmselt selline
Eks temagi ole üks iludus. Ma kujutan ette, et kuskil maailmajaos oleks ta tõeline eksoot. Tarime ju meiegi kõiksugu umbrohtusid endale peenardesse
Kõik õied öösel välja ei paista, nemad aga küll
Õu, seda Eve nimelist päevaliiliat on mul küll tulevikus hädasti vaja :). Päevaliiliatel on augustis oma koht ja neid on ju nii ilusaid. Üleüldse on igasugune mustsärklus kaunikesti nõme. Ära kasvata oma aias, kui nad Sulle ei meeldi (ma ka ei tunne paljude taimede suhtes vähimatki tõmmet), aga sellepärast pole vaja neid halvustada.
ReplyDeleteÕisi on jah praegu nii palju, et raske on valikut teha, mida pildistada ja isegi mida vaadata.
(teate, see on täielik sigadus, kui inimesele enne lõunat hakkab reCAPTCHA toidupilte näitama, mul kästi märgistada kõik leivapildid)
Ohh ja ahh, miks mulle ´Eve`nimelist pole näidatud :D ja kuidas on teil seal juba selliseid seeni, meil täielik tühjus ja need nupud :D. Päevaliilia on väga ilus lill ja suures aias on need igati omal kohal ning kui need on veel sellised kaunitarid nagu Sinu omad :) Ma kunagi hakkan Sult igale nime küsima, mis meeles pole. Pildid pidid kõigist saama. Mulle viimasel ajal meeldivad kõige enam selged ja puhtad värvid. Kõikide õite puhul, mitte, et teised sellepärast inetud oleks. Lihtsalt hetkel sellised eelistused. Vahakübar on mullegi armas, kuidagi pisut müstiline, ei teagi miks :)
ReplyDeleteHuvitav, ma pole kuskilt midagi halba kuulnud päevaliiliate kohta. Muidugi see, kes sooviks müüa ja ei jõudnud esimesele rongile, võib nüüd hädas olla, sest liiga kiiresti kasvavad põõsad suureks ja uusi kliente on raskem leida. Aga keskmise teelehe õis on üks mu lapsepõlve imetlusobjekte koos avaneva roosaehmelise pärnapuu pungaga ja salapärase laanelille kuningakübaraga. Eks neid lemmikuid ole teisigi veel.
ReplyDeleteKas see 'Pihlaka' ongi tegelikkuses ka selline intensiivne oranž või lisab nüüd arvuti seda intensiivsust juurde? Minule väga meelepärane värv :)! 'Eve' on oma vormilt-olemuselt tõeline kaunitar! Need kaks võitsid täna mu südame :).
ReplyDeleteLahedad nupud sul seal :) ja kübarik tekitas isu metsa minna, kuigi ilm on selleks ropp, mis ropp.
ReplyDeletePuhaste toonide eelistamine on arusaadav, kui oled palju näinud, siis tahaks, et õied oleksid selged :) Mulle tundub, et tänavu on päevaliiliatel hea õitsemise aasta või on minu vähesed lõpuks kasvama läinud :)
Vägev päevaliiliate paraad.Oh,kuidas igatsen mõnda Sinu aretist oma aeda!Ehk kunagi!HELENA SEABIRD ka üks minu lemmikutest,neid on muidugi veel mõned.Ilus on sul seal nagu alati!
ReplyDeleteMõne jaoks on päevaliilia äraõitsenud õied koledad ja jõuad siis neid iga päev noppida. (Mina nii ei arva.)
ReplyDeletePäevaliiliad pakuvad ilu lisaks suures grupis olemisele ka tagasihoidlikumates kohtades. On olemas madalakasvulisi sorte, mis ei trügi teistest üle ja on väga ilus vaheldus peenras.
Igasugune äärmuslus mõjub igal juhul eemaletõukavalt, rohkem ma seda taimede välistamist ei kommenteeri. Ma ei ole kunagi eriline päevaliiliate fänn olnud aga suures aias ma imetlen neid küll. Ja tegelikult on mul mõned sordid tasahilju aeda hiilinud ja olen päris rahul. Äraõitsenud nupud pudisevad ju ise ära ja häirivad nad mind ainult suurte õitega sordi `Moses Fire` puhul, kui meelde tuleb siis nopin ära, kui ei tule, ei juhtu ka midagi. :)
ReplyDeleteKaunid õitsejad kõik ja.. see üleni roheline pilt on hästi armas!
ReplyDeleteMa ei usu hästi, et see päevaliiliate mittekasvatamise deklareerimine tähendaks mingit põlgust nende vastu, olen aru saanud, et teema pigem selles, et tegemist nagu juba nn läbikasvatatud taimegrupiga ja huvi pakuvad uued või mis mina sest tean. Mul endal on ka üle viiekûmne päevaliilia, nad meeldivad mulle väga, aga see esialgne vaimustus on nagu vaibunud, pole uusi sorte juurde ka soetanud. Huvi pakuks vaid postitaja lapsukesed, keda ootan kannatlikult:). See kiiks on mul aga küll, et käin peaaegu iga päev ja nopin kustunud õied ära. Selline suhtlemine siis vist.
ReplyDeleteNeed rohelised ninad on vahvad!
Päevaliiliatest ma ka hiljuti kirjutasin oma blogis. Miskipärast on nad mulle ka hullult meeldima hakanud. Siiani suhtusin neisse tagasihoidlikult ja vähe neid mul on, aga võiks olla rohkem. Just konkreetsetes toonides õitega. Ei olegi vaja erinevates toonides kollaseid, just erinev õie kuju ja värv on ägedad. Suuremas aias peab neid mingil määral ikka olema.
ReplyDeleteNende müügi kohalt nii palju, et enda sorte paljundasin kevadel just nii palju, kui see võimalik oli. St et endale ka ilus puhmas alles jääks. Kõik peale mõne poti 'Stella de Oro' on läinud. Järelikult ikka huvi on.
Jaapani ülane on nii ahvatlev, ta oli mul juba soovinimekirjas, kuid nüüd nihkus selle etteotsa. :)
ReplyDeleteMa ka pole kuulnud või juhtunud lugema midagi negatiivset päevaliiliate kohta, ei tasu ühe inimese maitsest end häirida lasta, olgu ta või autoriteet. Ehkki mulle endale meeldivad liiliad nende lõhna ja pika õitsemise tõttu muidugi rohkem, siis päevaliiliad peavad mul ka igal juhul olema. Nende ilusate kaarduvate lehtede tõttu eelkõige, õied on muidugi boonuseks. Ainult puhma jagamine on mehetöö.
Tegelikult pole ma mitte mingit moodi häiritud. Mulle teeb pigem nalja, kuidas keegi end nähtavaks püüab teha. Müügiga pole siin ilmselt mitte mingit tegemist, inimesed armastavad päevaliiliaid. Ma lihtsalt panin kirja, mida mõtlesin.
ReplyDeleteTegin vigade paranduse. Kui miski kripeldab, siis tuleb kontrollida. Kahel pildil on mõlemal `Zuze`, üks sombuse, teine päikesepaistelise ilma foto. `Eve` on ka täitsa olemas, aga ta on blond :D. Kui õitsema läheb, panen pildi ka.
Oranž `Pihlaka` ongi sellise värviga, laivis ehk veidi sametisem.
Päevaliiliaid mittekasvatava aedniku seisukohtadega pole tuttav, aga meil on demokraatia. :) Tegu ju vastupidava, ilusa haabitusega, suure sortide arvuga taimega, millest annab moodustada nii väikseid soolonupsakaid kui suuri ja laiu massistutusi, ja suure peenrana suures aias on see taim mõjuv. Mul on kõigest kymmekond sorti, aga valik täieneb aeglaselt ning kindlalt.
ReplyDeleteNinakesed tõstavad ka minu nunnumeetrit :)
Seen on rammus, hooaeg avatud.
Kui ma rajaksin kruusaaia, siis teelehtede liikidel oleks seal kindel koht. Temagi on yks omamoodi kena taim, lapsena meeldis mulle teelehtedega mängida, neil on minu jaoks siiani eriline helge nägu ja aura.