ÕITSEVAD, KASVAVAD, UUDISTAVAD

Hommikud on karged kui varakevadel, päevad kuumad nagu jaaniajal, ööd pimedad kui südatalvel. Selline on tänavune augustikuu lõpukolmandiku algus.
Hulk suuri üritusi ja kohtumisi seljataga, päris paras portsjon veel ees ootamas.
Aed muudkui õitseb, on küll minejaid, aga ka uusi tulijaid.
Harilik trompetipuu esimesed avanenud õied

Südajas lursik õitseb juba pikka aega, aga lõppu veel näha pole. Kuigi kirjade järgi on ta igihaljas, tuleb meie oludes teda pigem talvehaljaks pidada.Varakevadel olid ta lehed enamvähem ilusad, aga üsna ruttu tuli nad ära lõigata. Ilmade soojenedes muutusid nad inetuteks pruunideks latakateks.

Loomulikult jätkub hortensiate pidu. Lumeni
Suurelehistele tänavu miski asi ei meeldinud. Oli see vähese lumega ja väga vesine talv või külm kevad või hoopiski külmade öödega suvi, aga nende õitsemine viibia üle kuu ja 11-st sordist õitseb vaid kolm. Neist kõigist tuleb tunnustada alati rikkalikult õitsvat `Endless Summer Original`i, `Ever-Forever Red´i ja ` Luua Roosat` Neile kolmele pole viie aasta jooksul ükski ilm halvasti mõjunud.

Aedhortensiad on täies õies ja muutuvad aina uhkemateks. Üks parimaid on mu meelest tohutu suurte liblikatega  ülipuhasvalge `Great Star` Noor põõsake on oma nime väärt.

Sõnajalgadele on tänavune suvi olnud vägagi meelepärane. Nad lausa mõnulevad veidi jahedamas suves. Hea on neil kõigil. Nii adiantumeil

kui ka kõigil raunjalgadel. Pisikestest on saanud suured ja järjest võimsamaks muutuvad kaunitarid

Hästi on aasta mõjunud ka 3 aastat aias vegeteerinud hariliku metsviinapuu sordile `Star Showers` kes lõpuks ometi näitab, et on kasvama hakkamas.

Hoopis tublim on kolmetipuline viinapuu `Fenwey Park`, kes olevatki noorena veidi aeglase mõtlemisega. Umbes selline nagu tobiväät või dauuria kilplehik. Ju vajab ka see suurte kuldsete lehtedega viinapuu kohanemiseks piisavalt pikka aega

Üldiselt on aasta olnud helde. Liigagi. Kõrvitsalistele küll mitte eriti, aga sarapuude saak on tänavu küll korralik

meie igivana "pruut" on sel aastal jällegi vallatlenud. Tema viljad on lõhnavad, virsikumaitselised. Laste lemmikud. Ploome seevastu on üsna tagasihoidlikult. Pirne jagub ka jagamiseks, valmimisega on vaid veidi tegu.

Umbes nädal tagasi käis meid uudistamas naaberposti peremees ja see teeb veidi murelikuks. On see mingi luurelkäik poegade tarvis või otsib vanapaar ise endale uut eluaset, ei tea.

Uuris ta läbi kõik ilmakaared

puhastas oma sulgi

võttis igasugu poose

üritas midagi nokkida

Meie lähenedes plagistas kurjalt nokka ja sisises kui madu-uss. Muidugi oleks ju päris huvitav jälgida, mismoodi nende pere kuni poegade sirgumiseni toimetab, aga siis peaks see post olema vähemalt üle tee. Oma kuusehekki ja kõrgekasvuliste püsikute peenart me ju ometi katta ei saa. Ja neist ilmajäämisele ma ei taha isegi mõelda.
Aeda on ilmunud ka üks huulõieline uustulnuk. Algul arvasin, et tegu on vesimündiga, aga ta lehed on hoopis teistsugused, kitsad ja lühikesed,  sarnanevad pigem rosmariinile. Lõhn on tugev, mõrkjas. Segu mündist, rosmariinist, sookailust. Õisikud männases.

Kõik, mis hädaline oli, on istutatud. Tegi seda Muhedikupapa, sest minu ootamatu tirel muutis mu liikumisruumi mõneks päevaks vägagi ahtaks, aga paljasjuursed pidi kindlasti mulda saama. Need mõned potid, mis veel jäänud, ootavad veidi kuni taevasse vihmapilved ka hakkavad ilmuma. Nurgalt lisandub veel kaks. Mul on õnneks olemas ülitore Nurgakuller. Lehvitustega suur aitäh talle.
Kui käimisele põnts pandi, siis tuleb lasta kätel käia. Viilutasin, hakkisin, purustasin, lõikusin. Kõike, mis aiast tuleb, ära süüa ei jõua, ja külmikud enam midagi ei mahuta, need on kuhjapeaga täis. Järelikult tuleb purkida. Ma pole seda vähemalt 10 aastat teinud, aga tundub, et vanad oskused nii lihtsalt ei unune. Keldriinventuuri järgi on riiulites 107 purki soolaseid ja 20 magusat, viimased küll ülipisikesed, purki hoidiseid. Päris õudne, justkui näljahäda oleks ootamas. Ma ei oska praegu küll arvata, kesse need ära sööb, aga kui talvel purk päevas, siis tuleb äkki puuduski :D