EILNE KÜLM TOIMETAS AIAS

Eile, peale -2C öökülma oli aed veel endist nägu. Tänaseks on aga toimunud muutused märgatavad. Hommikune looritatud vaade uksest väljudes. Ööpäevaga on ühtlane roheline mass muutunud erivärvilisteks puudeks.

Käisin läbi terve aia. Küll ma mõtlesin, kas neid pilte kuidagi ka grupeerida, aga siis otsustasin, et sellises järjekorras nagu ma aiaosi pildistasin, nad ka siia tulevad.
Sügisel äratavad kõige tugevamaid tundeid erinevad vaated. Külm alles hakkab värve erksaks muutma ja neid segama, aga põhitooni määrab pargis ikkagi veel roheline. On see aasta omapära või pole värvumiseks veel aeg õige, ma ei tea.

Päris punaseta aed siiski pole. Korea vaher särab kui lõke

Parukapuu `Royal Purple` on selline nagu ta oli terve suve

ja hollandi jalakas `Jaqueline Hillier` samuti

Harilik humal `Aureus` kasvab meil küll päikeses, aga tema kuldset olemust näen alati vaid sügisel

Rõõmsa üllatuse valmistas liiv-lembehein. Alles tänavu Rahmeldaja külvatu alustas enda eksponeerimist, Ilus õrn udukogu, üksik kõrreke seda ilu veel muidugi täiel määral näidata ei suuda, lähivõttes näib ta hoopis jäigemana kui tegelikkuses. Kirjade järgi peaks ta aja edenedes veel intensiivsema värvuse saavutama. Talvitumise kohta ei oska midagi öelda, aga kui ta Kanadas kannatab välja karmid pakased, ei tohiks siiski ka meil temaga midagi juhtuda.

Ikka edasi päikeseaeda, kus on veel õitsejaid

mõnel on aastaajad täiesti sassis. Õienuppe nägin ma nädala algul, aga et ta selle peale külma ööd ka lahti tegi....

Enamus püsikuist hakkab siiski lõpetama, kurerehadel, aediiristel, neiusilmal, lavendlitel, nelkidel ja paljudel teistel on lehed veel ilusad, aga jalgleht on peale külma selline. Punastab ikkagi :)

Rohkem on siiski neid, kelle lehtedel-vartel ka sügisvärv kaunis. Piiskenelas on vaatamisväärsus nii kevadel, suvel kui nüüd sügisel

Ühelegi hortensialiigile pole külm kuidagi mõjunud, suurelehiste hulgas on neidki, kes sel aastal alles nüüd alustavad õitsemist

Harilik nutipõõsas on meil veel lehes

Kukerpuid kaunistavad sügisel eriti intensiivsed värvid. Mina pean neist kõige huvitavamaks korea kukerpuud, kes õitsemise ajal ehib end pikkade kuldsete vanikutega, sügisel  uhkustab aga mitmevärviliste oksakaartega

Ümberpöörd. Meie aias on erinevate osade tõttu keeruline liikuda, kunagi ei tea, kust alustada või kus lõpetada. Möödusin soost. Koht näeb välja veidi kobedam kui kohe peale istutamist

Teele jäi värvi muutnud kilpleht

Tulbipuu on samuti oma välimust muutnud

Seevastu viljakas vürtspõõsas ei tunnista ei külma ega sügist. Miskipärast pole ka mustikapõõsas veel oma erepunast rüüd üle tõmmanud

Hostad on muidugi esimesed, kes külmale alla vannuvad, aga omamoodi ka sedasi veel vaadeldavad

Jaapani veigela jätkab üksikute õitega, neile lisaks on ta hakanud värvima ka oma lehti

Turbapeenras teeb praegu ilma kanada kukits. Kasvatab uusi ja värvib vanemaid lehti jõudes samaaegselt ka õitele mõelda.

Edasi varjuaia poole
Pärn langetab hoolega lehti

Rabe remmelgas on juba paljas, vaid ladvas värelevad neil üksikud lehed. Esimese lehtijana aias võib selle talle andeks anda. Täiesti pruunid ja lössis on ka mõlemad rohthortensiad ja haldjakell, kõik muu on kenasti roheline.

Teistes "õites" viirpuud lisavad kohale punast

Meie ginnala vaher on õnnetult jäänud suure rohelise varju, aga mõnikord on selline värvilaik ootamatus kohas isegi huvitavam kui täies vaates lehtpuu

Trompetipuudel pole sügis veel saabunud, mõlemad liigid on rohelised

Metsnüssa pidavat sügisel erepunaseks muutuma, meie pisike on pigem roosakaskollane

Printsessipuu mossitab hoolega, aga õnneks hakkas ta siiski puitumise märke näitama veidi kõrgemalt kui oli eelmise aasta piir

Noore pärnvahtra särav sügisnaeratus

Sõnajalad on veel rohelised, kõige uhkemad on hetkel kõik keel-raunjalad, kuigi ega teistel ka midagi viga ole. Kasvanud ja kosunud on need noored taimed kõik.

Varjuaia päikesekohas kasvavad kõreliiliad kavatsevad vist alles lume saabudes õitsema hakata

Aga lursik, oh! See lursik vist ei lõpetagi

Ja üks mu lemmikuist, puksrohi, kavatseb teistkordselt alustada.

Olgu nende õiekestega, kuidas on, armsad ja ilusad on nad igal ajal. Aga mind tõmbavad rohkem ikka puud ja põõsad. Ongi ju sügis nende aeg.

Vaatasin üle ka kaktused, nemad on veel triksis-traksis-kikkis.
Tänasega on pikkade kuusehekkide pügamine lõppenud.
Kured alles harjutavad oma lennumanöövreid ja igasugu putukad, kaasa arvatud herilased lendasid veel usinasti ringi.