OKASPUUD vol.5 KUUSK

Harilik kuusk (Picea abies) - omamaine armas ja hea. Ma usun, et temata oleksime meie ise ja me maa kohe väga palju vaesemad. Kuuskede perekonnas on 40 liiki ja umbes 10 alamliiki ja teisendit, neid kõiki oleks arukas tutvustada sellele meie ainukesele kodusele.
Kuused pole kasvutingimuste osas sugugi üht meelt.  Kuuskede valgusnõudlikkus on erinev, mida hallimad-sinakamad on puu okkad, seda rohkem ta valgust vajab.  Meie kohalik  aga kasvab noorena rahumeeli isegi täisvarjus.
 Liikide külma-ja talvetaluvus  ning nõuded pinnase viljakusele ja niiskusele on samuti väga erinevad, mis tähendab, et enne mingi kuuse, eriti väikevormi muretsemist, on vaja välja uurida ta soovid kasvukohale. Kuna kuuse juurestik on suhteliselt pindmine, pole arukas istutada kõrgeid puid tormiheite või -murru kartuses hoonetele liiga lähedale.
Kuuskede vahetusse lähedusse ei maksa istutada nõtkete okstega lehtpuid, sest kuused ei armasta, kui kaskede vms oksad neid tuules piitsutavad.
Harilik kuusk on üks paremaid suurte ja maa-aedade hekipuid, kasvades üsna kiiresti tihedaks läbipääsmatuks müüriks. Kuusehekk on parimaks kaitseks müra, tolmu ja võõra pilgu eest. Temast ei suuda läbi tulla ükski loom. Et hekk ka ilus oleks, tuleb teda osata kasvatada ja  seda ei tohi teha nii nagu tavaliselt soovitatakse. Puid tuleb pügada algusest peale nii latvadest kui külgedelt, ainult sedasi saab soovitud tulemuse.
Oma suurt aeda ma kuuskedeta ette ei kujutaks, neid kasvab meil 13 liiki ja 39 sorti.
Kuused on erineva välimusega rühikad, väärikad, sõbralikud, erinevate meeleoludega väga turvalised puud.
Ükskõiksemalt suhtun ma nn hõbekuuskedesse, aga üksikpuudena on ka nemad omamoodi toredad.

Harilik kuusk (Picea abies) võib kasvada kuni 50 m kõrguseks ja elada  poole sajandi vanuseks. Looduses esineb tal  mitmeid erinevaid vorme. Iluaiandus huvitub peamiselt erinevatest võrakujudest ja need leitutest paljundatud kaunistavadki paljusid koduaedu.  Botaanikud nimetavadki neid alati vormideks (forma, f.), aga aednikud ja enamus äriettevõtteid panevad ühte patta nii vormid, mutandid, spordid ja sordid, nimetades neid kõiki sortideks. Kuigi ma enamvähem tean, kes on kes, kirjutan ma neist siin suurte segaduste vältimiseks kui sortidest, asetades kõik nimetused ülakomade vahele.
Kõik harilikus kuuse  vormid/sordid on väga külmakindlad. Neid, kes aias kaua olnud ja keda olen mitmeid kordi näidanud, ma täna ei eksponeeri. Ühe erandiga, aga sellest hiljem.
             `Aurea Magnifica` on hariliku kuuse kuldvõrseline vorm, mis säilitab oma värvi aastaringselt. Kasvab umbes 2 m kõrguseks tihepüramiidseks puuks. Ta on mu okaspuudest ainuke murepuu. Kõik allikad soovitavad ta istutada päikesepaistelisse kohta. Meie aias on ta olnud 5 aastat ja kõigil eelmistel talvedel on ta lumest väljasulanuna olnud kõrbenud välimusega. Arvasin ikka, et see võiks ehk päikesepõletus olla, aga tänavu kevadel näis ta veidi kobedamana. Ka suvine juurdekasv on tal sel aastal hoopis suurem kui eelmistel aastatel. Ehk oli eelneva kahjustuse põhjuseks hoopiski sügav lumi, sest igihaljad päris hange põhjas elada ei soovi. Aga võibolla tulnuks ta istutada hoopiski poolvarju. Võibolla muutub ta siiski vanemaks saades ikkagi korralikuks, ilusaks puuks.

                `Cranstonii` sarnaneb ussikuusele (Picea abies f. virgata või P.abies `Virgata`), viimane kasvab meil suure puuna varjuaias ja on jäänud ka mitmetele varasematele fotodele.
`Cranstonii` on meil veel noor puuke, tema võrsed on palju jämedamad ja jäigemad ning võra hoopis tihedam kui ussikuusel. Puu on ebakorrapärase võraga naljaka väga silmatorkava kujuga, eriti uhke näeb ta välja aastate pärast, kus ta kõrguseks võib olla 10 kuni 15 m.

                  `Dundanga` on aretatud Lätis. Ta on aeglasekasvuline kuni 1m kõrgune tiheda võraga sambakujuline, ereroheliste okastega veidi nukra ilmega puu. Sellise välimuse põhjustavad väga tihedalt paiknevad lühikesed pehmed võrsed, millest osa kasvab üles-, osa alaspidi. Võib kannatada väga hiliste kevadiste öökülmade ajal, sest ta on väga varane ärkaja

                `Frohburg` kasvavat 10 aastaga umbes 2,5m kõrguseks, piltidel olen ma näinud küll palju kõrgemaid puid. Väga omapärase haabitusega puu. Ta oksad, ka latv, on tugevalt allapoole suunduva kasvuga. Kui teda lasta omatahtsi kasvada, moodustab ta maapinnale laiuva ebamäärase kujuga kuhiku. Et rõhutada ta pliiatsikujulist kitsast tüve ja hiljem maapinnale moodustuvat laiuvat seelikut, on vaja teda noorena sundida püsti kasvama, venitades teda toe najal ülespoole. Valik on tehtud `Inversa` seemikute hulgast Sveitsis.

            Väga kompaktne tiheda keraja kujuga `Little Gem` on Hollandi päritolu. Täiskasvanud kerakujulise tiheda võraga puu kõrguseks on umbes 0,75cm, laiuseks 60cm.

             `Luua Pärl`on  kasvatatud ja paljundatud 1980. a. Luual leitud tuulepesast. Veidi ebakorrapärane kerakoonusja tiheda võraga puu võib kasvada aastatega  1,0-1,5 m kõrguseks ja 1-2 m laiuseks.

            `Norrkopping` on selekteeritud Rootsis. Ta on aeglasekasvuline ebakorrapärane koonusjas kääbussort.  Max kõrgus 1,5-2 m, diameeter kuni 1 m. Noored kasvud ja ka okkad lühikesed, jäigad, erekollased, vananedes nad muutuvad rohekamateks, kuid erinevad värvused on  aastaringselt selgelt eristatavad.

            Aeglasekasvuline, kompaktne tumeroheliste ja mõne sinaka okkaga kaunistatud armas kääbuspuu ` Pumila Nigra` kasvab tiheda poolkerakujulise mütakana, kelle laius (1,0-1,2m) on suurem kui kõrgus (0,3-0,6m). Tema alumised oksad kasvavad rõhtsalt rööbiti maapinnaga, ülemised on suunatud üles-kõrvale.

          `Pusch` syn `Acrocona Nana `. Saksamaal leitud sordi`Acrocona` aeglasekasvuline koonusekujuline kääbusmutant, kes 10 aastaga on umbes 80cm kõrgune ja umbes sama lai puu. Käbisid, ka võrsete tipus olevaid erkpunaseid või roosakaspunaseid ebakäbisid hakkab kandma väga varases eas.

         `Remontii`. Selle nimega on meil seotud üks kentsakas lugu. Kasvatasin üht väga ilusat kuuske, kes oskas võluda kõiki, kes teda nägid, kaua aastaid just selle nimega. Umbes 5 aastat tagasi hakkas mul  tekkima kerge kahtlus, et ta peab vist olema keegi teine. Eelmisel aastal, kui hea Tsiil laenas mulle oma okaspuude entsüklopeediat, leidsidki kahtlused kinnituse ja kindel oli see, et meil `Remontiid` polegi. Kui kuuse õige nimi olid teada, oli ka järelkontrolli tegemine erinevatest allikatest kerge. Väga efektse välimusega kuusk osutus  Saksamaa päritoluga `Barryi`ks.

Ta on tumedate lühikeste okastega aeglasekasvuline puu. Esimestel aastatel kasvas ta püramiidina, siis aga hakkas ta oma kuju ebakorrapäraseks muutma ja tekitama muljet, et ta koosneb paljudest pisikestest erinevates suundades kasvavatest kuusekestest.

`Barryi`

Aga see `Remontii`? Et ta meie nimekirjades  nii palju aastaid figureeris, ei kavatsenud ma temast loobuda ja sordi muretsemine oli lihtne. Õige, lühikeste okastega `Remontii` on praegu veel nii väike, et isegi niidetud hein tundub tema kõrval kõrge. Kasvab ta umbes 3m kõrguseks väga tihedaks ja korrektseks püramiidiks, keda võiks kasvatada õue jõulupuuna. Vorm on leitud loodusest.

`Remontii`

                `Rothenhaus` on saanud oma nime  Rothenhausi (Tšehhi) prints Hohenlohe-Langenburgi elukohast leitud vormi järgi 1938.aastal. Väga ilusa kitsa püstise võraga. Noore võrsed kasvavad ülespidi, kui vananedes keeravad end allapoole. Ja nii moodustub temast tüvele tihedalt liibuvate okstega kitsassammasjas puu. Noorena on ta aastane juurdekasv 20-30cm, hiljem see suureneb. 30-aastaselt on ta kõrguseks 6-10m, laiuseks 1,5 - 2m.

              Tompa` on pärit Ungarist. Aeglase kasvuga tiheda võraga kuni 1,5m pikkune kuhikja kujuga ilus puu. 

           `Vermont Gold´ Rõhtsalt kasvavate okstega, peaoksata madala padjandina kasvav puu. Noored kasvud on tal kuldkollased, , mis päikeses püsivad värvis kauem, varjus jääb tagasihoidlikumaks kollakasroheliseks puuks. Vanematel okstel muutuvad okkad rohelisteks, sort muutub siis kahevärviliseks. 10-aastaselt on ta kõrguseks 30cm, laiuseks 60cm. Meil kannatas ta veidi ühel suvel, kui üks liivatee pisikesest puukesest üle üritas kasvada, aga ta on kenasti taastumas.

       ` Tabuliformis` on võrreldes liigiga väga omapärane samuti peaoksata tihedalt pinnasele liibuv tõeline kääbuspuu, kes on paljundatud tuulepesast, mis leiti Pariisis.  Ta kasvab rõhtsalt peamiselt laiusesse,  täiskasvanuna on ta diameetriks 1,5m. 

Kõik lamavad kuused armastavad multši. Mullapinnal kasvades on vihmaga nende alumised oksad porised, murus kaovad nad ümbritsevasse rohelusse lihtsalt ära ja seal on ka nende hooldus päris keeruline. Pisikese puu aluse saab küll korras hoida, aga kui ta läbimõõt ulatub üle meetri, ei ulatu käsi kuidagi teda läbikasvavast umbrohust vabastama.

Kanada kuusk (Picea glauca) on Põhja-Ameerika põhjaosa enimlevinud keskmise kasvukõrgusega ca 35-40m kõrgune okaspuu. Ta on võimeline kasvama väga erinevates valgustingimustes ning väga erinevatel muldadel.

Kanada kuuskedest tunnevad ilmselt kõik aiapidajad `Conicat`. Kui liik ise ei kannata kevadise päikesepõletuse käes, siis sordid on selles suhtes väga õrnad. Meil on aias vaid üksikud kohad, kus nad saaksid kasvada varjutamiseta ja seepärast ma neid eriti endale ei ihka. Meie `Conicad` kasvasid hoone põhjaküljel, kus me neid kunagi ei varjutanud. Vana 3m kõrgune puu haigestus, temast pidime me loobuma, noorem kasvab kenasti edasi. Temast ma pilti ei pane.

           `Blue Wonder`.  Sort leiti Saksamaal `Conica` mutandina ning patenteeriti seal.  Väga tiheda võraga ilusa korrapärase kujuga koonilise kujuga puu. Pildilt on hästi näha, et päikesepoolsed okkad on tal hallikassinised, varjupoolel rohelised. Kuni viie aastani on ta väga aeglase kasvuga umbes 5 cm aastas,  hiljem kasvukiirus suureneb. 18-aastase puu kõrguseks on mõõdetud 2m ja diameetriks maapinnal 75cm. Mulle tundub, et hommikupäikest talub ta kenasti

Must kuusk (Picea mariana) looduslikud levialad on samuti Põhja-Ameerikas, ta kasvab põhiliselt Kanadast Alaskani ning USA kirdeosas. Ta on imeilus kitsaskoonusja võraga valgusnõudlik liik. Must kuusk on kuuseliikidest kõige põhjapoolsema levialaga, olles suuteline kasvama isegi igikeltsal. Eestisse toodi ta juba 1700.a. paiku, kuid tema vanu puistuid meil ei ole. 

           `Aureovariegata` Ta vajab täispäikest, aga kasvab hädapärast ka kerges poolvarjus. Sordi kuldsete võrsete värvus varieerub sõltuvalt aastaajast kevadisest erekuldsest kuni tuhmi kreemikaskollaseni talvel. Ta kasvab küll kõrgeks, kuni 12 m puuks, aga teeb seda aeglaselt ja kelle aed vähegi mahutab, võiks teda kasvatada, sest kitsas võra ei vaja palju ruumi.

Kitsa võraga, väga korrapärase  püramiidse kujuga külmakindel endeemne serbia kuusk (Picea omorica) avastati 1875.aastal Lääne-Serbias. Looduses kasvab ta kuni 40 m kõrguseks. Mina pean teda üheks ilusamaks kuuseliigiks. Ohjah, niimoodi ütlen ma pea kõiki kuuseliikide kohta :), aga serblaste grupp aias on tõesti ju ilus.

            `Aurea` on kuldsete kevadiste võrsetega kitsaspüramiidse veidi ebakorrapärase kujuga, tulevikus kuni 9 m kõrgune puu.

            `Karel`` on väga tihe, kompaktne lapikkerajas puuke. Lühikesed okkad pealt tumerohelised, alt sinakad. Kõrgus 0,3-0,8 m, laius 0,4-1,0m Väga-väga aeglase kasvuga okaspuu, ta aastased juurdekasvud on vaid mõne sentimeetrised. `Karel` armastab päikest, aga kasvab hästi ka kerges varjus. Pildil oleva puu vanuseks on juba 8 aastat

           `Pendula Bruns` kahevärviliste okastega- pealmine pind roheline, alumine hõbedane väga kitsa võraga, tugevalt allapoole suunduvate tüvele liibuvate okstega põneva välimusega puu. Kasvab ta maksimaalselt 6 m kõrguseks, 2m laiuseks.

Torkav kuusk (Picea pungens) kasvab looduslikult Ameerika kesk- ja lõunaosas. Liik on aeglase kasvuga, väga valgusenõudlik, ei talu teiste suuremate puude lähedust ega  niisket pinnast. Torkav kuusk kuulub oma sinakashallide või hallikasroheliste okastega nn hõbekuuskede hulka.

               Poolast pärit assümmeetrilise kujuga `Bialobok` kasvab umbes 3-5 m kõrguseks ja 3m laiuseks puuks . Tema noored võrsed on kevadel helekollased, hiljem sinakasvalkjad. Võib kasvada ka poolvarjus, kuid päikeses on ta värvumine intensiivsem, kuigi noorena võib ta kannatada kevadise päikesepõletuse käes.

            Saksamaal selekteeritud veidi ebakorrapärane püramiid  `Maigold` kasvab 10 aastaga 2 m kõrguseks ja 1,2 m laiuseks puuks. Väga efektne on ta varakevadest kuni kesksuveni, kui sinakasroheliste okastega vanadele okstele tekivad puhevad erekuldsed  noored kasvud.

          `Sonia` on aeglase kasvukujuga sort, mis leiti Poolas torkava kuuse seemikute hulgas. Hallikasrohelised okkad on tal palju tumedamad kui liigil. 10-aastaga moodustab 0,8m kõrguse ja sama laia lapiku mätta.

Kuuski, nagu ka mände, pole ilmaski liiga palju.. Iga aastaga kiindun ma okkalistesse üha enam ja mul on neid veel nii palju puudus.
Kuuskede tarvis on mul PLAAN. Ja siis on mul veel üleüldse okkaliste jaoks IDEE ka.
Mis teha, mõned inimesed lihtsalt on metsa poole