Nüüd võtsin käsile ootel olnud. Olen kaugel sellest, et neid analüüsima, kritiseerima või ümber jutustama hakata. Pigem sellest, milliseid emotsioone või mõtteid nad minus äratasid.
MATI LAANE -botaanik, dendroloog, aednik, mitmede hädatarvilike aiandusraamatute kaasautor, aiandusajaloolane. Nüüd siis ka suguvõsauurija. "Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades"
Ma ei kujuta kuidagi ette, kui palju selleks aega kulus ja kui suurel hulgal dokumente oli vaja läbi töötada, et nii põhjalik ja ülevaatlik suurteos kokku saada. Genealoogia ja geneetika on ühed keerulised asjad. Kõik need nimed ja vereliinide seosed mõisate perioodist kaasajani meelde ei jää, aga mingi teadmise ja ülevaate meie ajaloost, suurmeeste põlvnemisest, õpingutest ja eluteest saab küll. Teatmeteose ja huvitava lugemisvarana hädatarvilik raamat riiulis.
Veidi utreeritult, täielik õigus on olnud neil, kes väidavad, et kõik hea on lastes pärit emadelt ...:)
VALDUR MIKITA bioloog, semiootik, kirjanik, mõtleja ja pagan teab, kes kõik veel. Tema artikleid olen alati huviga lugenud. Mulle meeldib tema mõtteviis, ootamatud seosed seal, kus neid olla ei tohiks, paradoksid ja sõnakasutus. "Lingvistiline mets" üllatas, rõõmustas ja köitis algusest lõpuni. Kui eelmise raamatu lõpetasin Kalevipojaga, siis selle temaga alustasin, aga hoopis teisest aspektist ja kontekstist lähtudes.
Olen alati imetlenud tarku inimesi. Aga, et ühe inimese teadmiste ampluaa nii lai on ja et ta need mõtted ja faktid nii loomulikku, loogilisse ja täpsesse süsteemi on sidunud, on rohkem kui hämmastav.
Peale settimist on ta kindlasti vaja üle lugeda. Raamatus on palju säärast peidus, mis esmalt märkamata võib jääda.
Äratab ja raputab.
Äärmiselt lihtsustatult- eestlane olla on uhke ja hää :)
AIN KALLIS klimatoloog ja esseist. Tema tõsiseid ilmajutte on pisut humoorika esitusviisi poolest alati huvitav lugeda.
Sõltume oma tegemistes ilmast. Muidugi, mitte ainult, aga suuresti küll. Arvan, et kord päevas vaatab enamik inimesi ikka taevasse ja kui enam muust kõnelda pole, aitab ilm hädast välja. Miks siis mitte sellest natikegi täpsemat aimu saada, et miks ja millal ja kuidas.
"Kodune ilmaraamat". Tahtsin veidi targemaks saada. Saingi. Vist :)
Keeruline värk ikkagi. Ilmast ju võib päris lihtsalt rääkida, aga ega ta olemus seepärast lõpuni lahtiseletatavaks muutu.
Olen vaimustet!
see raamat, mis tekitab emotsioone ja sunnib järele mõtlema on hea raamat :)
ReplyDeleteMinulgi on päris isuäratav hunnik lugemata asju riiuliserval kuhjas, "Lingvistiline mets" seal hulgas. Siiani on keskendusmisvõimega nii kehvasti olnud, et alustan vaikselt ilukirjandusega. Aga vähemalt olen juba alustanud :).
ReplyDeleteMa alustasin ka Lingvistilist metsa ja pean tunnistama, et algus mulle ei meeldinud, tundus kuidagi liiga konstrueeritud ja eneseimetlust täis. Ilmselt on asi selles, et seda eestlaste ja metsa ja pärandi juttu räägin ja kirjutan ma ise samamoodi ja midagi uut seal minu jaoks pole, samuti ei kannata ma silmaotsaski kui lihtsad asjad liigse võõrsõnade kasutamisega keeruliseks kirjutatakse kuna minu arvates näitab inimese tarkust see kui ta keerulised asjad lihtsaks suudab seletada, mitte vastupidi. Nii et esimeste paarikümne lehekülje järel olin veendunud, et "kuningas on alasti" ja Mikita edu põhinebki ainult eestlase eneseteadvuse upitamisel ja sellel, et kardetakse, et selle teose kritiseerimine näitab ennast rumalana sest alati on võimalus nähvata, et sa ei saanud aru... Siis aga jäi aega vähemaks ja hakkasin lapse söötmise kõrval suvalistest kohtadest natukesehaaval lugema ja leidsin mõne terakese ka. Leebusin ära, aitab lugeda küll. Lihtsalt kui järjest loed võid üledoosi saada :)
ReplyDelete