Sunday, October 19, 2014

OKASPUUD vol.4 NULG, JUGAPUU, veidike sügisjuttu ka.

NULGUDE (Abies) perekonda kuulub 40 liiki. Kõik nad on võõrliigid, aga see ei sega neid meil edukalt kasvamast. Meie pargis on nulgusid 14 liiki.
Metskitsed armastavad nende noori võrseid, aga suuremat kahju teevad nulgudele sokud oma sarvi puude vastu sügades, seetõttu on noori puid vaja igal juhul kaitsta.
Vaatamata sellele, et mulle meeldib nende väga korrektne sihvakas välimus, on mul nulgudega on mul isemoodi suhe.  Käin neid vaatamas, kiitmas ja silitamas, aga nad käituvad vaatamata oma valdavalt pehmetele okastele kuidagi tõrjuvalt, endale väga lähedale ei lase. Isepäised tegelased.
Nulgude sorte on meil 4. Ega neid üldiselt palju polegi. Kui, siis on nad enamasti kõrgekasvulised.

Kanada päritolu palsamnulg (A.balsamea) kuulub keskmisekasvuliste puude hulka, ta kõrguseks on max 38 m.
 Palsamnulg (A. balsamea) `Nana`
Üldiselt tuleb ladina `nana`-sse suhtuda kerge ettevaatusega. Kui meie peame madalakasvulisteks puid, mis on madalad meie jaoks. siis 50 meetrise liigi mõistes on seda ka 10-meetrine hiiglane :)
Aga see `Nana` on tõepoolest lausa kääbus. Meie 30-aastase puu kõrguseks on umbes 50 cm, ega ta palju kõrgemaks enam kasvagi. Laiuseks on tal umbes 1 m, kõrguseks ca 0,5m. Eriti ilus on ta kevadel kui tumerohelisele ebakorrapärase kujuga lapikmättale tekivad helerohelised noored võrsed. Käbisid pole me tal veel näinud. Tema kasvatamisega pole mingeid muresid. Isegi sügavate hangede põhjas talvitumine pole puule halvasti mõjunud.


Põhja-Ameerikast pärit hall nulg (A. concolor) on ise nii ilus liik, et ma ei oska ette kujutadagi, et mõni tema vorm võiks veel parem olla.
`Wintergold` Põhiliigist jääb ta nii kasvukõrguselt kui -kiiruselt kaugele maha, kasvades 10 aastaga umbes 1,8 m kõrguseks, 0.9 m laiuseks. Madalakasvuline koonusjas puu on väga dekoratiivne. Kevadised noored kasvud on šartröösrohelised, suvises päikeses hakkavad nad värvuma võikollasteks ja sügiseks muutub ta tavaliseks halliks nuluks. Talub hästi vormipügamist.



 Korea nulgu (A. koreana) on Euroopas kasvatama hakatud alles 1905-st aastast, liik on madalakasvuline, kõrguseks 10 kuni 15m. Korea nulul ongi kõige rohkem sorte,  meil on neist vaid 2. Kõik allikad soovitavad sorte istutada veidi lahjemasse pinnasesse kui liigid seda tavaliselt sooviksid. Enda arust tegime kõik õigesti, aga nad olid meil väga virila olemisega. Mitte kuidagi ei tahtnud kõrgust võtta, sammaldusid ja üleüldse...
Umbes kuu tagasi istutasime nad ümber ja nende välimus paranes silmnähtavalt. Kevadel on vaja neile veel kääridega pisut iluravi teha, ei tahtnud neid kohe peale liigutamise traumeerima hakata.
Mõlema sordi eripäraks on ümber võrse üles keerduvad alt hõbedased okkad ja väga varane käbikandvus.
Tihe korrapärase püramiidse kasvukujuga Saksamaal aretatud `Silberlocke` kasvab aeglaselt saavutades 10 aastaga maksimaalselt 2,5 m kõrguse.


`Silver Show` on samuti pärit Saksamaalt kasvades umbes 3,5m kõrguseks. Ega ma neil praegu väga suurt vahet ei oskagi teha, viimane on ehk pisut hõbedasem ja okaste pealmine pind veidi helerohelisem kui esimesel, ka käbid on tal pisut punakamad. Ehk siis, kui nad veidi kosuvad, tulevad ka erisused selgemalt esile.


Nii mõnegi nululiigi üsna tavalisteks tüütuiks kahjureiks on villtäid, aga sortidel pole ma neid kohanud.


JUGAPUU perekonda kuulub 6-10 liiki madalaid puid, kuid osa botaanikuid peab neid kõiki väga paljude sarnaste tunnuste tõttu hariliku jugapuu  (Taxus baccata) teisenditeks.
 Harilik jugapuu on meie omamaine reliktne puu. Kõigi teiste okaspuudega võrreldes on ta väga aeglase kasvuga. Kuna algaastail oli meil vaja just kiirekasvulisi, siis neile me erilist tähelepanu ei pööranud.
 Istutasime vaid ühe puu `Semperaurea` Vaatamata sellele, et kõik ta osad on ülimürgised, sõid esimesel kasvuaastal kitsed ta peaaegu maani maha ja ka hiljem, isegi siis, kui puuke oli juba talveks korralikult kaitstud, üritasid nad teda igal moel lumest välja kraapida. Hästi pügamist taluva puuna ta kasv vaid pidurdus mõneks ajaks, kuid aastatega on temast kasvanud ilus lehterjas puu, kelle kõrguseks on kirjanduse andmeil 10 aastaselt 0,5m, laiuseks 2 m.  Meie puu on juba ammu  1,5m kõrgune ja ka laiust on tal lubatust palju rohkem.


`Washingtoni(i)` on umbes 1,5m kõrgune väga laiuv põõsakujuline puu. Longus okste tipud on kevadel kollakasrohelised, suvel rohekaskollased, talvel pronksjad.


David` on tihe sambakujuline kuldkollaste okastega (mida mina küll kuskil ei näe),kuni 2 m kõrgune puu. Et ta on veel väga väike, talvitub ta tänavu potis.


Ma vist alustasin kokkuvõtetega liiga vara. Arvasin küll, et meil on kõik ostud ostetud ja sügistööd enamvähem tehtud, aga kui avanes võimalus saada veel 2 jaapani lehist, ei suutnud ma neile ära öelda. Reedel olid nad kohal ja paari tunni pärast juba ka aias kasvamas. Kahe puu ja ühe kuldkinga istutamist ei saa siiski enam tööks pidada. Kui viimased lehed ka maas ja koos, võibki talvele mõtlema hakata. Vardad võtsin juba südamerahustuseks välja, aga aed hoiab veel kramplikult enda küljes kinni, tubased tegemised peavad veel pisut ootama.
Eks ma pean lehiste juurde nüüd paranduse tegema.
Tänavune sügis on olnud ilus ja soe nagu eelmisedki. Esimesed kerged öökülmad on küll rikkunud kõige hellemate püsikute lehed, aga ka need oma kollaste-ruskete toonidega on veel päris vaatamisväärsed. Vaatamata sellele, et tugev tuul on paljud puudel juba lehti maha lennutanud, on aia üldmulje siiski veel päris rõõmus. Täna sajab, aga eilne aed oli veel selline


Nii paljude värvide kõrval silm isegi ei märka päris raagus puittaimi

Harilik äädikapuu on üks tuntumaid sügisvärvujaid

Külmaõrnem sile äädikapuu, kes erineb eelmisest oluliselt, pole meie aedades veel eriti tuntud.

aga temaga tasub vaeva näha. Katnud me teda küll pole, piisab kui ta seljatagune on kurjade põhjatuulte eest korralikult kaitstud.


Kuigi meil veel väga hullu külma pole olnud, ei jõudnud päike eile keskpäevaks veel kogu väiksemat tiiki katnud jääd päriselt ära sulatada, suurema kallale -2,9C veel minna ei suutnud.


Loomulikult on meil veel ka mitmeid erinevaid õisi, aga nemad enam aias siiski ei domineeri.


Oktoober on ikkagi puude (harilik parukapuu `Royal Purple`)


ja põõsaste aeg. Nipponi enelas `Snowmound`


Täna öösel külma polnud, aga hommikust peale sajab vastikult külma vihma, ilm on pime ja sombune. Äsjaistutatute kastmisega me ise vaeva nägema ei pea.


8 comments:

  1. Ilus, nii palju erksaid värve. Küsin, kui kõrge teil see nipponi enelas umbes on, pildil tundub päris kõrge.

    ReplyDelete
  2. Mõõtnud ma teda pole, enamvähem minu pikkune, keskmised oksad ehk isegi veidi kõrgemad.

    ReplyDelete
  3. Jah, ilus on see sügis, head rahulikud toonid, olgu kasvõi erepunane:), lihtsalt kõik on kuidagi mõnusas kooskõlas.
    Nulg on mul ka, kingiti umbes seitse aastat tagasi, sildil oli vaid tekst, Korea nulg.kasvanud on ta selle seitsme aastaga väga vähe, aga käbid on igal aastal küljes.

    ReplyDelete
  4. Teil on tõesti nii ilus värviline, et võib aru saada küll, et sügis võib ka nauditav olla. Meil oli juba eile hall ja porine ja täna on päev läbi vihma kallanud.

    ReplyDelete
  5. küll on hea, et vahel seda aeda ikka natuuris ka näha saab, see on kordades ilusam kui piltidel :D

    ReplyDelete
  6. Teie aed on ilus küll igal ajal, aga sügisvärvide võlu vastu ei saa.Talvepuhkus on käegakatsutavas kauguses, nii et vardad ei pea enam kaua ootama :)

    ReplyDelete
  7. Nulud ise mind nii väga ei vaimustagi, aga see lõhn! Vahel mulle tundub, et ma tunnen kilomeetri kauguselt ära kui kusagil nulud kasvavad ja siis ma lähen ja nuusutan ja siis nuusutan veel natuke. :)

    ReplyDelete
  8. super toredad kirjeldused ja pildid! :) Elle, sa inspireerid mind jätkuvalt, tänud sulle! Seekord vaatama madalamaid okkalisi ... see Palsamnulg (A. balsamea) `Nana` sai kirja pandud ...vaatab, ehk leiab minu aeda tee!

    ReplyDelete