ÜLES-ALLA, ÜLES-ALLA, HOPS, HOPS, HOPS :)

Aed elab nagu Ameerika mägedel. Kraadiklaas hüpleb üles-alla kui Duracelli jänes batuudil :) Tundub, et ka seekordne kuumalaine, maksimumiga 33,8C hakkab otsa saama. Esimese vihmahoo kauge kõmina saatel saime eile lõuna ajal. Pärast seda sõitsime oma kodanikukohust täitma ja vaevalt pool kilomeetrit eemal polnud tulnud piiskagi. Peale vihma läks asi veel hullemaks, niiske leitsak tekitas tõelise troopikailma kuni paari tunni pärast tuli korralikum vihmavaling kõvemate paukudega. See tõmbas t alla 12 kraadi. Kolmas hoog umbes kella 19 ajal tõi aga endale ja taimedele olulise kergenduse. Kogu ümbrus kõmises, aga meile jõudis vaid jahutav vesi. Peale lämbe ja lämmatava kuumuse oli 18C päris kosutav ja mõnus.
Istutasime maha 2 uut sõnajalavormi. Aitäh Rahmeldajale, et ta meile nad Kristiinest kohale toimetas.
Aias on palju valgeid õisi, neid jagub nii põrandale, lakke kui seintele. Nii ohtralt õitsvat aktiniidiat polegi ma varem näinud. Kaamera teda hämaras siiski jäädvustada ei tahtnud, aga silmade jaoks sätendasid valged õied päris heledalt

Korea enelas (S.pseudocrenata) pole meie aedades sugugi väga tavaline põõsas

Kanada kukits (Cornus canadensis) on alati vaatamist ja näitamist väärt

Viirpuu uhked kaared valgustavad õhtul varjuaeda

Valge tooneliilia (Asphodelus albus) meeldib mulle kõige enam just avanemise faasis

Pärsia karukell (P.albana) häbeneb veidi, et ta teistest sugulastest kuu hilisem on

Nartsissiõieline anemoon külvas end korra terve aia täis. Järeltulijaid ei olnud sugugi ema nägu, aga et need puhasvalged õied on päris armsad, jätan igal aastal mõne tutsaka neist kasvama

Loomulikult leidub meil ka muid värve. Ära on õitsenud mitmed pojengid, tulpidest rääkimata. Värdforsüütia `Freja` näitas säravat kollast veel eelmisel esmapäeval, õitsedes seega 42 päeva. Ilmselt oleks teda veel jätkunud, aga rahe lõpetas selle ilutsemise.
Eile puhkes esimene siberlase õis, madalakasvulised aediirised pakuvad peaaegu kogu vikerkaart. Roosadest õitseb nädala jagu puispojeng

Kolmiklilledest on hiliseim püstine kolmiklill (T.erectum)

Varjuaeda ümber kolitud kuldkingad õitsevad vaatamata liigutamisele. Kauni kuldkinga (C.calceolus)    vana põhipuhmiku jätsime igaks juhuks küll kohale, kuhu me ta paarkümmend aastat tagasi istutasime. Kõrvalt sai pisikese taimekese aga kergelt kätte

Ka suureõieline kuldking (C. macranthon) `Album` sai paremasse elupaika. Kaks aastat tagasi sain ta täpselt sama pisikesena kui tänavused uustulnukad. Eelmisel aastal õitses ta ühe varrega. Tõstsime ta ümber nii, et ta ei kuulnudki. Varjuaias sirutas ta end kohe välja ja avas eile kõik õied korraga.

Loodavas soopeenras õitseb esimesena sookalla (Calla palustris)

Sadas vist kogu öö. Vihm alustas südaööl, varahommikul kukkusid alla veel viimased piisad. Kuumuses vaevelnud Aed on end sirgu ajanud. Kõik värvid on puhtad ja erksad. Neist kõige isuäratavam on mitmetes toonides roheline, mille vahele on pikitud erinevad suured värvilaigud. Kraadiklaas püsib 20C juures. Selline peabki ilm olema :)