Kui vahepeal tunduski, et kõik õitseb korraga ära, siis praegu küll värvi-ja õitevaesuse üle kurta ei saa. Suured punased tutsakad on küll läbi, aga pisemaid-õrnemaid-udusemaid-vahusemaid on täis kogu aed.
Jaanilaupäevaks andis suur kuumus järele, õhtu oli mõnusalt soe, niidetud heina, metsmaasika, pärnaõie- ja murelilõhnaline.
Jaanipäeva hommik kastis tunnikese ja see oli aiale õnnistuseks.
27. juunil saime vett pea 6 tundi järjest, nii, et kui eile istutasime puid, oli maa veel parajalt niiske. Ajalukku jääb see päev Emalätte koopa hävitajana. Me kuulsime küll kõminat, ei tundunudki see nii hull, aga Põlvamaal olevat olnud korralik äikesetorm, mis puude murdumisega selle katastroofi endaga kaasa tõi.
Viimastel päevadel tegin aia ja potsikute inventuuri. Eelmisel aastal lubasin, et uute nimekiri peab mahtuma ühele A4-le ja sellest olen ma ka kinni pidanud. Enam-vähem:)
Sel aastal keskendusin ma varjutaimedele, no puidule ikka ka. Aga miskipärast on juba mitmed aastad nii, et me mõnel potsikul on omadus paljuneda. Ja mitte aritmeetrilises, vaid geomeetrilises progressioonis. Ja seda kulda ja karda kogunes jälle nii meeletu hulk, et võttis mu päris nõutuks. Pahandada pole millegi üle, kõik need nõud sisaldavad nii palju põnevat ja ihaldusväärset, et pole sõnu. Vähe sellest, et esmakordselt elus näed sellist tegelast nagu padjandpaju (Salix hylematica), saan teda ka käes hoida ja isegi veel endale maha istutada! Ja sääraseid imelisi on veel terve hulk. Et mul taimede ees piinlik hakkas, korraldasime kuu kahel viimasel päeval istutusmaratoni.
Mõned kuldsed said maha kohe kevadel, mõned nüüd, aga kõik on nad ilusasti omal kohal.
Üks pisike kuldne kuuseke on jäänud pildistamata, aga ega ma niikuinii kõike, kes maha said, siia riputada jõua.
Karra hulka käivad kõik rohelised, aga ka mõni hõbevalge
Istutamata varjutaimede hulk ja põnev sortiment on märkimisväärne, aga nemad peavad veel veidi ootama, sest enne on vaja miskit organiseerida ja natike tegutseda.
Üks kullakirjuline, kelle koht ongi potis, on kenasti jalad alla saanud ja kasvab, mis mühiseb. Aitäh Tsiilile
Potistatuid on parasjagu, kokkutulek ka ju tulemas....:D
Juuni viimane päev andis ka esimese suure peotäie vaarikaid
Oi mis imeline sul seal eelviimasel pildil on?
ReplyDeleteTeadagi see A4, saab ju hästi väikselt kirjutada ja pöördele ka:)
ReplyDeleteoli tore juuni jah, kuigi vett meil nappis
ReplyDeleteMa ei tea, kust sa neid välja võlud, aga võlu meile nüüd nimesildid ka juurde! Nii põnev, aga ei tunne suurt kedagi.
ReplyDeleteMe siin Põhjanabal saime äsja maasikale, teil juba vaarikad ja murelid korjes!
Jep, nii põnevad tegelased, tahaks nendega tuttavaks saada!
ReplyDeleteA4 mahub kolm veergu vähemalt.:)
ReplyDeletepadajand paju tundub ikka väga põnev tegelane olevat, eestikeelsena ei leiagi, põnev, põnev.
ReplyDeletekõik vähendavad potirivi, mul on ikka veel suurem osa istutada, piinlik kohe:(
tulen varsti uurima, kes ja kus, juba ette mõnus tunne.
Ootan samuti nimesid:)
ReplyDeleteAllpool oli palju imelisi pilte. Siin elab hea fotograaf.
Esimene kuldlehine peaks olema Hydrangea quercifolia 'Little Honey', ronima hakkab kolmetipuline metsviinapuu "Veitchi", tradescantia "Sweet Kate", ehk aitab ka bluffimisest, kuigi seda valget rohelist roodudega olen kindlasti varem näinud
ReplyDeleteValge pitsimustriline on püsilill päikesesilm Heliopsis helianthoides.
ReplyDeleteTäpsemalt Heliopsis helianthoides "Loraine Sunshine"
ReplyDelete:)Ronima hakkab hoopis kolmetipuline metsviinapuu `Fenway Park` ja tradeskantsia on `Sunshine Charm`
ReplyDeleteja siis on seal veel tulbipuu `Aureo-marginata´ leht. Nii, et õigesti olid arvatud vaid 1. ja viimasel pildil olevad taimed. Päris hea saavutus!
Kes murel Sul ta on ?
ReplyDelete