Tuesday, July 9, 2013

KIIRE-KIIRE

Arvasin küll, et tänavu ehk saabub suvi, kus meil on palju aega, aga võta näpust. Ma ei tea, kas päevad tõesti tormavad hirmsa kiirusega sügise poole või oleme me ise sahmerdisteks muutunud, aga mida edasi, seda rohkem on igasugu tegemisi ja kohtumisi.
Väikese tagasipõikena ütlen, et ega me nüüd selle puu mahavõtmisel ei pisardanud küll. Ta andis meile aega harjuda, et tema aeg on otsa saanud ja üks skelett aias ei kaunista seda ega tee ka südamele rõõmu.  Lihtsalt meil polnud  tema jaoks varem aega.
Kes ütles, et kõik õitseb ära ja juulikuus pole enam mingeid õisi vaadata? Neid on tegelikult piisavalt ja ülearugi. Tänavu polnud isegi seda lühikest hingetõmbeaega, kus aed on paar päeva täiesti roheline.
Et ka sellest juuli algusest midagi alles jääks, tuleb ikka mõnedki pildid üles panna. Meil käis üks armas külaline, kes ka pildistas ja siis tõi ta kõik, mis ta siin nägi, ka meile. Panen mõned tema fotod ka siia. Et asi aus oleks, siis on fotode juures ta nimetähed ML
Nagu alati, olgu see aastaaeg, milline tahes, kõige silmatorkavamad ja mõjusamad õitsvad põõsad.  Neid õitseb palju, aga, et nad on siit varem läbi käinud, siis paljusid fotosid ma täna siis üles ei pane.
Südasuvi on paljude enelate aeg. Nipponi enelas `Arnold` (ML)

Ebajasmiinid hullutavad nii õite kui lõhnaga. `Schneesturm`


Veigela `Red Prince` (ML)


Iirised on oma balleti lõpetanud, suur õitsemine on kandunud teistesse aiaosadesse
Kankaani asemel on selles osas uued tantsud. Kuhu suure pojengipuhmikud end peitnud on, pole isegi aru saada





Igasugu sasipead on mu suured lemmikud





Sellisena nägi ML aia üht osa paar päeva enne jaanipäeva
praegu on sama koht juba tükk aega selline


Kui alguses ei saanud paljud inimese aru, miks me oma päevaliiliad imelikult hajali istutasime, oligi mul selline pilt silme ees. Tänu multšile ja parandatud pinnasele on siin nüüd läbipääsmatu õiemets.


Et asi väga kuumaks ei muutuks, istutasin soojade toonide jahutamiseks siia-sinna  siniseid flokse

Suur härjasilm `Brodway Lights` on tõeline kameeleon. Avaneb ta tumekollaselt, vananedes muutub ta õis heledamaks kuni muutub päris valgeks. Väga uhke mitmevärviline puhmik.
Mägisibulad punuvad pärga (ML)


Eelmisel aastal tulbipuu tarvis rajatud nurgake muutub ka aina täidlasemaks

Suvikud pole mu eelistuseks, aga mõned vaasid täidan ma väiketaimedega igal kevadel. Armastan seda `Million Bells`i, ei ta aja sodi ega muutu vihmaga inetuks. Aga nad on nii nagu kõik amplitaimed, hirmus janused ja saavad kuumadel päevadel vett kaks korda päevas.





Kui nüüd kõik hästi läheb, alustame homme varjuaiaga :).
Ja seejärel tuleb tõsine töö suure tiigiga. Kevadine varing on tal ikkagi põhja augu tekitanud ja tiik vajub aegamisi tühjaks.

6 comments:

  1. Kas 6. pildil on longus metsvits? Imeline!

    ReplyDelete
  2. kõik nii illus ja mõnus!
    Vaata tahaks minna. Millal? Taevas seda teab. Aga varsti kindlasti!

    ReplyDelete
  3. Ma juba ette ägisen mõnust, mõeldes päevalillede õitemerele ja on nii palju jälle vaadata ja küsida. Toree!

    ReplyDelete
  4. Kiire-kiire on tõepoolest. Vanasti oli floksiaeg augustis, nüüd meilgi esimesed klassikalised valged juba lahti. Ju on kiire.

    Laugunupsud on toredad. Kujutlen, et neil askeldab palju kimalasi...

    Mägisibulate meeldimisest ma vist ei peagi rääkima! :D

    ReplyDelete
  5. Mägisibularing on imeline. Ma vist hakkan täiskasvanuks saama, märkan väikeseid nunnusid asju.
    Täna istusin terrassil ja mõtlesin, milline õnn on, kui su ümber on nii palju ilu. See aitab isegi leinast üle.

    ReplyDelete
  6. Koos lilleaiaga...ma mõtlen, et suve on kuidagi isegi rohkem kui teda eales olnud on. Kuid kiire, jah, seda küll. Palju tegemisi, sõite, käike, tõsi ta on.

    ReplyDelete