Wednesday, February 8, 2012

TAVALINE TALVEHOMMIK

Ei, ma eksisin. Mitte ükski hommik pole tavaline.
Tänahommikune tuulevaikus, kerge lumesadu ja -11,2C võimaldavad kerge hingetõmbepausi enne järgmist külmalainet, aga see ei tule siiski nii ränk kui olnu. Taevas on pilves, aga ometi leidis päike sealt praokese, kust välja piiluda. Päeval on juba päeva nägu ja pikkus, teda on juba veidi rohkem kui 10 tundi.
Eile juhtusin kõrvalt kuulma saadet, kus suured, targad ja tähtsad rääkisid massilisest ja möödapääsmatust rändest maalt linna ja see lugu piinab mind siiani. No ma ei tea küll ühtki, kes on jätnud maaelu, vastupidiseid näiteid on aga kuhjaga. Ainuüksi meie küla on täitunud noorte inimeste ja uuselamutega, naaberkülad samuti. Oma tutvusringkonnast võin nimetada esimese hooga vähemalt 20 inimest, kes on igaveseks jätnud linnaelu. Ja tegu pole sugugi mitte valglinnastunutega, pooled neist on kolinud lausa pärapõrgusse. Või arvataksegi, et niikaua tulebki rääkida kuni rahvas hakkakski uskuma elu võimatust maal ja et saaksid täituda rääkijate suured unistused vaid paarist suurest linnast, mis otsapidi kokku ulatuvad. Mingi äraspidine kõrgetasemeline poliitika, millele niipea ei näi lõppu tulevat:(
Aga tasa-tasa. Aed magab veel. Tema peatset ärkamist tõotavad südatalvist jumet veidi-veidi muutnud pajud ja üsna varsti näeb ta välja selline.



Endise linlasena väidan - ainuvõimalik ja ainuõige elamise koht on maal. Surmkindel. Kus asub töökoht, sellel pole mingit tähtsust.



11 comments:

  1. Ma olen Sinuga 100% nõus!
    A mina küll veel mingeid kevade märke ei näe ega taju. Aina talvemaks läheb.

    ReplyDelete
  2. Sama siin - sinna linna ei kisu mind ühegi nipiga elama tagasi. Enne elan maal kuuse all :). Kui maal tööd kah oleks - siis koliks veel kaugemale linnast. Kahjuks praegusel hetkel paneb töö asja paika - töö tõttu tuleb enamus päevast ikka linnas veeta.
    Meil siin mingid varblased siutsuva kevadiselt - aga muidu sajab hetkel laia lund ja kevad tundub veel niiiiiii kaugel olevat. Prr - ja külmalainet enam ei taha :)

    ReplyDelete
  3. Mul pole ka selle 15 aasta jooksul mitte mõttepoegagi tulnud, et uuesti linna kolida. Oma õuelt lumerookimine on ka tegelikult lust, mitte mingi vastik kohustus.
    Suvehommikul kohvitass näpus alles hommikumantlis mööda õue patseerimine on lihtsalt nauding

    ReplyDelete
  4. @isehakanu- Sul on siis vähe lehtpuid, vaata nende oksi, nad hakkavad kõik tasapisi värvi muutma ja harakaid pole Sul ilmselt samuti, nad sekeldavad juba üsna usinalt:)
    @Deia- külma tuleb mu meelest veel vähemalt 2 lainet, üks selle kuu 20 paiku ja teine märtsi esimese kümnepäevaku keskel
    @Milda- ka öösärki ei pane keegi pahaks:)

    ReplyDelete
  5. Ühinen su mõttega täielikult, et maal on elu ja see on mõnus. Muidugi mis kellegi jaoks maa on. Teie elamine on ju fantastiliselt ägeda koha peal ja täiega maal, ega mul sama ja ma hindan seda.
    Samas ma näen, kuidas meie küla hääbub. On nii palju vanu inimesi ja tühje talusid ja see on nii kurb. Ometi linnast autoga sõites 6 minutit, aga kõik küsivad oma talukoha eest mingit hingehinda. ÕNneks on Eesti Rahvuslik Käsitööselts haaranud ohjad ja toimetab vähemalt mõisas, sest muidu... Ei tea, kas tänapäeval küla saab välja surra, aga kahtluseuss närib mind.

    ReplyDelete
  6. @Karin. Meile öeldi 15 aastat tagasi, et meie koht oli olnud mitte ainult küla, vaid kogu tookord siis sovhoosi, suur häbiplekk. Koht iseenesest pole miskit väärt kui see lastakse võsastuda ja laguneda.
    Ja sel ajal kui me hakkasime linnast ära kolima, olime siin üksi kui hundid, sest ümberringi olid kõik jalga lasknud, aga 5 aastaga on siin uus elu tekkinud. Ju läheb nii ka Sinu kodukohaga.

    ReplyDelete
  7. Hm, see teema ajab mind ka pikemat aega turri. Sama napakas nagu eestlaste rahvusliku toidu (teine eestlane) pidev rõhutamine. Mina aina unistasin, et saaks maale tagasi ja siin ma olen :D rõemus ja rõõsa.

    Ilmateadet võiks natuke nihutada, märtsi kolmandale nädalale või nii:)

    pilt vs pilt oli kohe nii kosutav:)

    ReplyDelete
  8. P S ma kuulsin Räpinas tihast laulmas. uskumatu küll, aga kellegi mobla see küll polnud, tihane oli.

    Kevadetunne on mul ka, s t et siis lähebki jamaks jälle, siis tuleb uus külm kohe kindlasti.

    ReplyDelete
  9. Meie külas elas 90-ndate algul 8 inimest, needki pea kõik pensionärid. Mõned aastad tagasi elas valla andmetel 76. Ja kui osadel maaomanikel mõistus p...st pähe tuleks ja nad ei üritaks oma maalapikesi hingehinnaga müüa, mis siis, et kaheksa aastat juba müügis ja keegi ei osta selle hinnaga...tuleks normaalseid inimesi kindlasti juurdegi.
    Ise ei arvanud eladeski end maale elama asuvat. Nüüd ei usu, et kunagi linna tagasi koliksin.

    ReplyDelete
  10. olen ihult ja hingelt maakas. See, mislaadi asula inimene elukohaks valib, s6ltub inimese isiksusest - yksi maal elamine, kus oma elu vajaduste ja sind ymbritseva maailmanurga k2igushoidmine n6uab pidevaid pingutusi ja m6ttet88d. Varem, ku eestlane elas maal, oli meil samuti kyllaga inimesi, kes suutsid ainult k2su j2rgi k2ia, oma peaga ei suudetud korras hoida ei eluaset, ega omandada mistahes laadi oskusi v6i teadmisi. Praegu ei pea kitsama silmaringi ja piirtuma m6istusega kodanik yksi piinlema, kogukond hoolitseb ja tehnika-tehnoloogia loodud lisav22rtused lubavad ilma suurte pingutusteta h2sti 2ra elada.
    See ongi poliitikute eesm2rk - inimesed slummidesse kokku ajada, on odav ja lihtne neid pidada ja valitseda ja maksuraha kokku korjata...
    Ega mina ka mingit sorti tarkur pole... lihtsalt mul on keskmisest suurem vajadus ja lapsena omandatud harjumus pidevalt midagi teha, samuti soovimatus peaaegu k6igist oma hobidest ja oskustest ruumipuuduse v kaaskodanike vajaduste t6ttu loobuda - kas korteris saask m2ngida pille v6i kasvatada suuri ja v2ga huvitavaid taimi, teha k2sit88d v lasta lastel liikumism2nge m2ngida? Ja linnahoovi turvalisus ei kannata yldse mingit kriitikat.
    Meie asulas elab vanast ajast j22nud seltskond r2igeid p2tte, kellega mul on sageli vaja konstaabli lahke abiga kakelda ja jagelda. See on vastik, aga j2rjekindlus on aastate jooksul kasu toonud - teatud p2tid on pideva politsei t2helepanu t6ttu lahkunud (enne mind oli neil v2ga lahe p6li), ylej22nud muutunud tyki maad vaiksemaks, ja asemele tulnud yks tore noor pere (kellega me kortermajade joodikute laimu t6ttu eriti ei suhtle). Ma ei loobu, sest kogukond ei tohiks teatud yle m6istuse haigete asjade all nii vaguralt kannatada, ja olen edasi vastik miilits, sest mu muinsusv22rtusega majapidamine (koolikoht oli m2rgitud maayksuse kaardil a-st 1855) ja ikka p2ris mitusada aastat vana, kunagi v2ga rikas, aga 1940-tel segamini pekstud ja tyhjaks r88vitud tartumaa kyla on v22rt k6iki neid pingutusi.

    ReplyDelete
  11. Mina ka väga nõus. Ehkki ma kütuse ja auto kokkuhoiu mõttes veedan 2 järjestikkuse tööpäeva vahelise öö linnas, on seal võimalik vaid midagi tarbida ja magada, aga mitte ELADA.

    ReplyDelete