ÜKS IMELINE HELMIKPÖÖRIS

Üks meie esimesi püsikuid oli verev helmikpööris (Heuchera sanguinea). Ilusate tumeroheliste lehtede ja helkivpunaste õitega lilleke. Ta on alles praegugi. Temale lisandus aastaid hiljem ka väikeseõieline helmikpööris (H. micrantha), aga miski talle meie juures ei meeldinud ja paari aasta pärast jäin tast ilma. Muid liike pole mulle näppu jäänud. Aga see esimene on üks praeguste paljude sortide esivanemaks. Nende kirjulehiste vastu mul mingit tõmmet pole, kuigi nad võivad ju väga ilusad ja huvitavad olla. Kõik kaheksa sorti, kes meil elavad, on tulnud siia kingitustaimedena ja eks ma olen siis neile ka sobiva koha leidnud.
Aga kui ma nägin sel kevadel Järvselja müüginimekirjas ruljat helmikpöörist (H.cylindrica), teadsin kohe, et selle pean ma saama :)
Ta on kõrgeim helmikpööris. Lehed on tal ilusa kujuga tumerohelised, läikivad, servast veidi sakilised, altpoolt pisut karvased. Lehekodarik võib kasvada 40cm kõrguseks. Meie oma jääb sellest veel kaugele maha, aga kevadine pisike taimeke on siiski end korralikult nähtavaks muutnud.

Rulja helmikpöörise suhteliselt jäme, veidi karvane, täiesti seisukindel õisikuvars võib kasvada 90 cm kõrguseks. Meie taimekesel on praegu 3 vart, mille kõrgus on 40-60 cm. Pildil tundub, et tal on väga kirju taust, ometigi paistavad neid õisikud päris kaugele. Mulle on sellised "sabadikud" alati väga-väga meeldinud.

Õisik lähemalt

No on ju ilus:). Ta kollakasoranzikad tolmukad helgivad kui pärlid ümbritsevas rohelises.
Ka täna oli päikeseline kuiv päev, aga tugev tuul tuuseldas korralikult kõiki vähegi pikemaid ja lühemaid õievarsi. Pildistamiseks ootasin sobivat hetke vist samamoodi kui linnuvaatlejad. Sooja 13C
Oleksin peaaegu unustanud, esimene floks õitseb juba paar päeva :)

RINGKÄIK PEALE SUURI SADUSID

Kohe ei teagi, millest alustada. Loitsisin istutamisega vihma, aga imekombel sai teda seekord kuidagi liiast. Mõtlesin, et pärast kaheksat päeva paduvihmasid koos korralike äikesehoogudega ei jää õitest, mida on praegu ju kõige rohkem, midagi järgi.
Pidime nädalavahetuseks ära sõitma, aga vabaõhuüritus paduvihmas võiks ehk mürsikutele või teismelistele romantiline ettevõtmine olla, mulle mitte. Nii jäimegi koju järjekordseid musti pilvi vaatama. Eile külas olnud Tiist oli mul lausa kahju, nii külma dušši pole me veel ühelegi külalisele pakkunud. Köögikatal täna vedas, külm põhjatuul muidugi ei soojendanud, aga kaela ka midagi ei kallanud.
Täna oli tõesti esimene päev, kus meil ei tulnud piiskagi. Lähikonnas sadas aga korralikult, isegi välkumist nägime.
Päeva suursaavutus on korralikult puhtaks saanud kiviktaimla, mille heinakasvu käisin iga päev murega vaatamas.
Kohe varahommikul läksin kaameraga aeda põhjalikult uudistama ja oletatavaid kahjusid hindama. Põhiliselt pildistasin siberlasi, fotosilm tabas muidugi muudki huvitavat. Kõik ühte postitusse ei mahu. Kuigi mu lemmikud, peavad siberlased oma korda ootama jääma.
Aga alustasin ma ikkagi neist :)

Siis vaatasin, kuidas on lood aediiristega

Vihm on rikkunud palju õisi, ilusad rõhtsad kroonlehed on nukralt lontis. Taimede vahele lähedalt pildistamiseks ei pääse, teeksin sinna hullemad kui karu jäljed. Õnneks pole midagi päris pikali

Möödaminnes vaatasin vasakule, ka pojengid püsivad püsti.

Kui lausa rahet ei tule, ei tee vihm neile küll midagi paha

Kuldne tarn ja saluleht puistavad kullavihma

Juba paar aastat ei õitsenud meil valge ramonda, pidasin teda juba hukkunuks, aga ta on kenasti olemas. Kahju, et sinine on juba lõpetamas.

Varjuaia sõnajalgadele on vihm küll väga hästi mõjunud, mõned on end korralikult sisse seadnud ja näivad aastaid kohal kasvanuina

Mägipalderjan (Valeriana montana) on istutatud sügisel

lähemalt

Eelmisel aastal pikalt potis virelenud kõverkael-kuutõverohi (Polygonatum curvistylum) on peagi õisi näitamas ning üks pisikesest varrekesest on mitu saanud

Sel kevadel ümber istutatud meelis-kuldking (Cypripedium reginae) tunneb end samuti hästi. Vanas kohas oli ta kõrguseks ehk 20cm, uues on ta end kaks korda kõrgemale sirutanud

Kaunis balti sõrmkäpp sün. balti käpp (Dactylorchiza baltica) pole arugi saanud, et ta on hiljaaegu üles kaevatud, potti pistetud ja seejärel uuesti maha istutatud.

Päris õnneliku olemisega on kevadel muretsetud ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia)

Hostade vahel on õitsema läinud musani abeelia (Abelia mosanensis). Peetakse meil teda külmaõrnaks, aga see talv talle küll midagi halba ei teinud

Kevadel silmitsesin nõutult üht pruuni paari sentimeetri pikkust pungadeta lamavat raokest. Tänaseks on me pisike padjandpajuke (Salix hylematica) selline

Minu üllatuseks ja suureks heameeleks on talve üle elanud väga niiskustundlik hebe, kelle ma oleksin äärepealt osja pähe välja rohinud ja kelle täpset liiki ma ei teagi.

Loodus tühja kohta ei salli. Mu istutamist ootavate taimekastide rivi on sama pikk kui enne. Külvist kasvanud virgiina kommeliin (Commelina virginiana) on enamasti küll maha saanud, aga, et ikka veel on osa varjuaiast lõpetamata, jäi osa taimi oma kohta ootama. Üks neist hakkas õitsema potis. Milline imeline õiekuju ja veel imelisem värvus.

profiil ka, sest lehed on tal samuti vaatamist väärt.

Seni, kuni ma laupäevakäiku kirja panin, on sellest saanud eile ja mida toob juba tänane täna ehk pühapäev, saab näha hommikul. Hetkel on sooja vaid +8C

OLI SEE VAST PÄEV

Hommikul läksin inventeerima ja sildistama eilse BA püsikupäeva saaki.
Püsikupäev teadagi, on suursündmus, kus kohtuvad aednikud igast ilmakaarest ja kokku saavad ka ülihuvitavad taimed. See on alati vaid positiivsete emotsioonide päev. Eilse õhtu aitasid kenasti lõpetada Thela ja Lepatriinu, kelles seltsis aeg möödub alati liiga kiiresti. Ju olid meil kõigil pead päevast veidi sassis ja juttu nagu alati palju, nii, et meile jäid maha Thelale siia toodud taimed, kuigi nad seisid mitu korda neil päris kõrval. Nüüd ma siis üritan leida võimalust nad kuidagi sinna põhja poole ära saata.
Aga täna hommikul läksin ma siis enda uustulnukaid uudistama. BA läksin teadmisega, et toon ära vaid paarist kohast tellitud taimed, lõviosa neist pärinesid Lätimaalt. Aga kuidagi kujunes nii, et neid kotte ja kotikesi aina kogunes ja kogunes, ma hakkasin end juba korrale kutsuma. Alla andsin ma suure tulivõha juures (Arisaema fargesii). Mul on võhkade vastu ammu nõrkus, aga nad kuulusid mul hoopis järgmise aasta plaanidesse.

Viimasena haarasin Järvselja müügikoha juures kaasa mägimänni (Pinus mugo) `Albospicata Domschke`, kellest ma kevadel mingil rumalal põhjusel loobusin. Aga millised kasvud, millised kasvud! Nad hakkavad küll juba roheliseks muutuma, aga ma kujutan ette, millised nad olid.

Teisi taimi pildistasin vaid enda jaoks,. Nad on nii noored, oma ilu hakkavad nad näitama tulevikus. Kui midagi juhtub etiketiga, siis saab ka foto järgi näo tuvastada. Kokku lugesin 38 uustulnukat, ikka vari, soo ja mets. Soov oli neist enamik veel täna maha saada ja siis poole sorteerimise pealt, et millisesse aiaossa keegi kuulub, see hakkas. Ossssa jutas nagu ütles Toots, see, mis tuli, oli päris karm..
Keset kõige ilusamat päikesepaistet hakkas kallama sellist vihma, et ma ei näinud enam oma ninaotsast kaugemale, kogu ümbrus vaid vahutas. Kõmises ka vägevalt, aga välku läbi tiheda veekardina lihtsalt ei näinud.
Läbimärjana väga kaua paigal ei istu, tuppa jõudsin hammaste plagisedes kui kõige räädakam kassipoeg, kes kogemata tiiki kukkunud.
Aga kui on plaanid, siis tuleb need teoks teha. Tunni pärast paistis jälle päike, kõmin kostis väga kaugelt, läksime istutama. Augu sai kaasa maase, kui tuli uus valing, ikka koos paukudega. Järjekordsed kuivad riided ja ega siis puud mingi vihma pärast istutamata jää. Puuke potist välja, juured auku ja jälle kiiruga tuppa. Kastis hoolega augu põhja ja lahtilammutatud juurepalli. Järjekordne riiete vahetus. Puu tahab ju korralikult kohale saada. Niimoodi istutasime me 6 puud-põõsast, mitte ühtki ei saanud ühekorraga valmis :) Õhtu hakul ilm paranes, järjekord oli püsikute käes, aga ka nendega pidime kord vahet pidama.
Kella 19 paiku läks ilm päris ilusaks. Aediirised õitsevad, mitte küll nii massiliselt kui eelnevatel aastatel, nende õievarred on samuti madalamad kui varem, aga ilusad on nad ka märjana ikkagi. Ma olen enamuse sorte eelmistel aastatel blogisse pannud, sel aastal ma seda ei tee. Taimede vahele märjale pinnasele ma sordinimesid kontrollima ei trüginud. Valged sordid olid vihmas korralikult kannatanud, aga neil on veel avanemata nuppe küllalt.

 `Finalist`

`Paris Fashion`

A.Mego müstilise värvikombinatsiooniga sort `Karibik`, õitsemas näen teda esmakordselt

Ka tema on kindlalt A.Mego sort, need tunneb ära kuldse randi järgi ülemistel perigoonilehtedel ja kuldsekirju joonise järgi südamikus.

Ciel et Mer, üks mu suuri lemmikuid.

Üht uut sorti ma pildistama ei jõudnudki, noor taim õitses vaid kahe õiega ja tänane vihm oli kogu varre pikali löönud. Kahju.
Teda ei saanud kuidagi pildistamata jätta. Imeilus erilise värvitooniga sort, kes õhtul oma õied siivsalt kokku paneb. `Coral Charm` on päeval kreem, õhtuvalguses roosa.

Homme istutame edasi ja kui vähegi ilm lubab, pildistan ka neid, kes kasvavad ja õitsevad nüüd juba enamvähem täies jõus voogavas sinises jões.

FRÜHLINGSDUFT ja pisut muud ka.

Väravast lähtuva tee kõrvale lahjasse kruusapinnasesse istutasin 3 mägimändi teadmisega, et neist saavad kunagi bonsailaadsed pügatud puud. Vaatasin, vaatasin ja mõtlesin, et nende okkaliste juurde sobiks ka midagi leebemat ja veidi pehmema haabitusega taime. Mõtlesin läbi mitmed variandid, lõpuks otsustasin, et paar roosi ei teeks ju ka paha, aga need peavad olema vähemalt suured puumõõtu põõsasroosid. Et ma neid ei tunne, siis küsisin nõu asjatundjailt, aga nemad arvasid, et mul on ikka väga imelikud soovid, selliseid polevatki. No olgu peale siis peale. Mina olen küll näinud lausa kolmemeetriseid, aga kui müüjanäitsikul on nii kehvad teadmised, ei pea tema seletusi tõsiselt võtma.
 Aiandis jäi silma pisike näärelehisest kibuvitsast 1949.aastal Kordese aretatud `Frühlingsduft`. Täiskasvanud eksemplari Põltsamaa peenardes näha polnud ja mu valik olla kõige kehvem, mis olla saavat. Mõtlesin siis, et räägi, räägi. Proovida võib ikka, nii vana aretis peaks ju ometi olema end aastatega tõestanud. Ja kui nad meil selles tuulekoridoris vastu ei peagi, panen nende asemele lehvima mingid kõrged kõrrelised.
Nüüd elab see `Frühlingsduft` meil 9 aastat. Ei me kata ega mata teda mitte mingit moodi. Ühtviisi hästi näitab ta end peale leebeid talveilmu ja ka peale kõige karmimat pakast. Ei loe seegi, kas lund on palju või vähe. Tagasilõikuse teeme talle kevadel. Mulle ei meeldi vastu talve tekitada puittaimedele haavu, mis külmade tulekul halvasti paraneksid. Väetist on nad oma elu jooksul saanud kahe esimese aasta kevadel.
Nupud on `Frühlingsduftil` kreemikas-roosakaskirjud

Noored heleroosad õied sobiksid igale tordile. Hea, päris tugev ehtne roosilõhn aga pigem aroomibutiiki.

Vanemad õied muutuvad intensiivseteks tumeroosadeks. Et ta kõige pikemad oksad ulatuvad kõrgele üle minu pea, ei küündinud ma neile kuigi lähedale ka väljasirutatud kätega.

Üldvaade. Esimesel põõsal on vaid üks oks end välja sirutanud, teine põõsas on üleni nii kõrge. Ja männikesed, kellest pidid saama koha peategelased, on nende uhkeldajate kõrval kui lasteaialapsed.

Üsna pea hakkab voogama sinine jõgi

Eile, peale mõne püsiku ja lodjap-põisenela `Chameleon`istutamise hakkas sadama, äike vajus õnneks lõunasse. Täna sooja jätkuvalt +28C

PÖÖRANE MAI

Seda oli ta tõesti. Nii ilmade, meie endi tegemiste kui taimekülluse poolest. Päris eriline oli aga eilne kuu viimane päev kahe valla piirimail. Ammu väljakuulutatud TTTT saigi teoks ja nii uskumatu kui see pole, kohale tuldi igast ilmakaarest. Saabujad olid nii põhjaosariiklased, kui lääne-ja idamaalased, lõunakad loomulikult ka. Rõõmsad, soojad jällenägemised, nägude ja nimede kokkupanek, mis muudab virtuaalnime lihast ja luust kenaks inimesek. Nagu alati armas pererahvas, kes oli, rääkimata kõigest muust heast, talguliste auks isegi punase vaiba osanud maha laotada :). Kuidas neil õnnestus kahe külma ilma vahele üks soe ja veel koos päikesega tekitada, jäägugi nende saladuseks.

Kuna iga inimene näitab oma aeda ise ja kokkuleppeliselt me inimesi ja hooneid välja ei pane, valisin mina nähtu ja olnu jäädvustamiseks enda ja Milda lemmikvaate rahulikule rohelisele

ja tuhandetest õitsvatest ja mitteõitsvatest vaid ühe hõõguva rodo

Ma ei oskagi arvata, kas pererahva kõik eesmärgid said ikka täidetud, aga see mis ära tehti, käis mängleva kergusega kuidagi muuseas ja päris vähe polnud seda vist ka mitte. Aega jätkus kõigeks- ehitamiseks, lammutamiseks, rohimiseks, istutamiseks, katmiseks, kaevamiseks, lobisemiseks ja ringivaatamiseks. Loomulikult  käivad selliste kiiksuga inimeste kokkusaamise juurde alati kuhjapeaga täis taimekastid just nendega, kelleta edaspidisel elul poleks erilist mõtet :). Mõnus, tore ja eriliselt helge päev oli.
Koju jõudsime viimaste päikesekiirtega

Täna võib väljas aga kringliks külmuda. Kraadiklaas näitab küll +12C, aga vinge põhjatuul pakub pigem miinuseid, sombune taevas lisab paraja portsu niiskust nii, et isegi tööd tehes sooja eriti ei saa.
Kõigele vaatamata ma osa paljasjuurseid potistasin, osa istutasin, aga põhiliselt ikka istutasime koos nagu alati.
Oma koha leidsid uued okas-

ja lehtpuud. Kuigi pisike sirmokas nende hulka ei kuulu, jäi ta mul miskipärast õigest kooslusest maha

Maha sai ka hulk püsikuid eilsest ja ka eelmisest korrast. Siis võtsime käsile äraõitsenud forsüütiad, neid peab ikka veidi korrastama. Mina jämedaid oksi välja lõigata ei jõua, aga näpuga näitamas olin põõsaste juures küll.
Kuna sanglepa (Alnus glutinosa) lõhislehine vorm `Laciniata` kasvab mändide lähedal, hakkas ka tema ennast ilmselt okaspuuks pidama.

Pole midagi, kui sa oled ikka lehtpuuks sündinud, pead sa selleks ka jääma, sest teerada tahame me ka tulevikus käimiseks kasutada.

Õitega on nii, et osa läheb, osa on ja osa veel tuleb
Tulbi viimne ohe:) `Green Wave` on meil õitsenud täpselt kuu ja et värvikombinatsioon on igas olekus ilus, pole ma veel raatsinud teda maha lõigata.

Juba alustavad nii keskmisekasvulised (IB-rühma)

kui kõrgekasvulised (TB-rühma) aediirised

Roosid on samuti üsna pea täisõies.
Hea inimese poolt Muraste mõisa võsast päästetud seni tuvastamata vana sort

Puumõõtu roos `Francofurtana` syn. `Imperatrice Josephine koos õrna lihtõielise wittmanni pojengiga (Paeonia wittmanniana)  saavad omavahel hästi läbi

aga tema peab olema omaette. Põltsamaalt on ta ostetud `Harison`s Yellow`-na, aga see peab olema vähemalt pooltäidisõieline. Lihtõieline on minu jaoks isegi parem, aga tahaks ka ta nime teada.

Kämmalarabarber (Rheum palmatum) uhkustab üle aia oma võimsa kasvu

ja imeilusa rohekasvalge õisikuga

Metsikumas nurgas õitsevad middendorfi päevaliilia ja suhteliselt vana siberi iirise sort, kõrgelt auhinnatud `Cambridge`ga

Põõsastest on hetkel uhkeimad õied ikka valged. Enelate sordid, harilik lodjapuu `Roseum` ja valged sirelid ning amuuri deutsia (Deutsia parviflora syn. D.amurense) varjutavad kõik teised värvid.

Meil külmaõrnaks peetud rootsi tuhkpuu (Cotoneaster x suecicus)`Coral Beauty` on ka selle talve õnnelikult üle elanud

Kõige kohta seda vist kahjuks öelda ei saa. Mul on tunne, et olen ilma paarist põõsast ja püsikust, aga ma ootan veel veidi. Pidasin hukkunuiks ka üht  hariliku ja üht kolmetipulise viinapuu sorti, aga mõlemad on siiski elus.
 `Fenwey Park`

Haberlea pole vist kunagi nii rikkalikult õitsenud, siin on temast vaid pisku

Varjutaimi istutasime täna juurde, uudistasime kevadisi arenguid.
Pottides talvitunud, sel kevadel istutatud kollane haldjakell (Disporum uniflorum syn Disporum flavens)

ja piibetäht (Speirantha convallaroides, nüüd veel õigema nimega Speirantha gardenii) on veel väga tagasihoidlikud ja ujeda olemisega

Kosunud on ka tihe habemätta (Liriope muscari) sordid
`Silver Dragon´

ja `Silver Sunproof`

Lumivalgest `Okino´st` päris head pilti täna ei saanud :(
Pildistasin suurt hulka okaspuid, nad on praeguste noorte kasvudega imeilusad, aga nemad pean ma vist kord omaette postitusse ritta panema.
Kui ma talvejopi selga ajasin, oleks veel võinud üht-teist lähemalt uurida, aga vihmapiisad, mis võiks rikkuda kaamera, ajasid mu siiski sisse. Ja tegelikult hakkas ikka päris külm. Selline on siis tänavune 1.juuni.
Kui me nüüd veel paar päeva istutame siis saame potid tühjaks. Järgmise kastitäieni :)