TALV KESTAB VEEL...

Eile terrassil istudes tajusin, et ilmselt lähiajal kevadest enam pääsu pole. Mitu päeva sadanud vihm oli paksu lume juba üsna kokku vajutanud. Lindude mitmehäälne vidin ja sirin hakkas ühe enam sarnanema kisakoorile. Õhul oli hoopis teine maitse:) Paigal püsides märkab silm seda, mis liikudes võib jääda kahe silma vahele. Vaatasin tükk aega kui eredaks on muutunud paljud oksad ja milliseid värve on aeda lisandunud. Päris kahju oli, et ma polnud fotokat kaasa võtnud. Nii hea oli, et ei viitsinud teda tooma ka minna, eks neid pilte saab ka homme teha.
Täna on aga uus päev ja nii on ilmselt terve öö sadanud lumi talve tagasi toonud ning kõik eilsed värvid valgeks maalinud. Olen endamisi mõelnud, et ei tee talvest enam ühtki fotot, aga kui Su ümber on tõeline härmamuinasjutt, siis need klõpsud tulevad kohe iseenesest

Eriti veel siis kui sest muinasjutust astub välja säärane tegelane.

Kui meil poleks klaasi vahel olnud, oleks teda võinud vist käega puudutada

Liikumine või vari ilmselt häirisid teda. Üsna laisalt pöördus külaline minekule

Järjest tihenevas sajus varjus ta kaitsvate okkaliste vahele

Kõigele vaatamata hakkab ka liblikas vist ärkama. Seemned on sorteeritud:)

T-0,0C, absoluutne tuulevaikus, pilves, hootine lumesadu.

ELU KUI PÕHJANABAL:)

Varahommikust peale särav päike paneb silmi kissitama, räästad tilguvad, tuul püsib vakka. Ja õhk! Kevadine, kevadine:)
Mitte miski ei meenuta eilset vastlapäevamärulit. Kui meil poleks puid, ei oleks ma küll aru saanud, kus lõpeb taevas, kus algab maa. Sadas ülalt alla ja alt üles. Vaatasin, mis toimub ja mõtlesin endamisi, et kui nüüd võtaks kelgu ja seaks talle sappa pisikese purjekese, kas saakski enne Lätimaad pidama. Hee, aga ega vastu tormituul ikka liugu ei lase. Ju oleks ta sellise konstruktsiooniga meid hoopistükkis otseteed Pika Hermanni torni lennutanud :). Sellise möllu ajal on targem ikkagi toas püsida.

Täna käisin uudistamas, millega siis eilne hakkama on saanud. Ega ma eriti kaugele saanud, ümbrus on paksus lumes ja mul on veel päris hästi meeles kuidas ma üle-eelmisel aastal hange vajusin:D.

Uut ja huvitavat on aga küllaga. Uued pinnavormid- kaktusemüüri ette saab nüüd kõrbeaia rajada.

Mõõdikud- 60 cm kõrguste kõrgpeenrade asukoht paistab vaevu välja. Julgelt 2/3 lumest on meile just eile tekkinud. Kust ta siia saabus, ei tea. Meil pole ükski koht õhemaks jäänud ega paljaks pühitud.

Kuuriesist pole täna keegi veel puhastanud. Vastu takistust põrganud tuul on lund üles tõstes selle töö ise ära teinud. Tuisueelne teeäärne lumepiir on selgelt aimatav.

Poolemeetrine männilapsuke ei saa küll toimunust aru

Esmakordselt sel aastal ei saanud töölt tulnud end teel labidaga aidata, neid tõmbas hanges kükitamisest välja traktor. Ikka head mehed meil siin:)

Aga ilus oli. Väga-väga ilus.

Lumekest on muidugi hädasti vaja, kaks suve põua käes vaevelnud maa peaks väga janune olema.

Kuu tagasi arvasin, et tänaseks peaks tulema külmalaine. Et ta kuskile pidama jäi, siis päris ilma meid ei jäetud, midagi anti siiski asemele. Kaks tuisku järjest ja täna õhtuks lubatakse juba järgmist. Mina pean mõtisklema, milles ja miks ma eksisin, sest juba praegu on kraadiklaas kerges plussis, 2C sooja. No ega ta nii küll ei jää, aga vähemalt täna pole kütta vaja.

PS Juhhuuuu! Kell oli 17.52 kui uus tuisk pärale jõudis:)

HEAD UUT AASTAT, KALLIS BUSYPLIX

PALJU, PALJU ÕNNE!!!SÜNNIPÄEVAKALLID, KÕIK HEAD SOOVID JA MUU OLULINE SINU PÄEVA JUURDE KUULUV ON SIIN PEIDUS

TEGUTSESIME:)

Kes on ära pätsanud mu järve ja peitnud pooled põõsad? Loomulikult tuisk. Hiilis ta siia juba eile hilisõhtul andes endast märku suure vihina ja mühinaga. Ma öiseid külalisi ei armasta. Mitte, et ma neid kardaksin, aga ma tahaksin näha, mis nad korda saadavad. Uni saabus õhtul ühtlase kohinaga, aga tänahommikune äratus oli enam kui jõhker. Sellist kohutavat mürinat, mida kindlasti ei suutnud teha traktor, polnud me enne kuulnud. Esimene mõte oli selline, et kas sedasi siis kukubki maja kokku. Või on tegu hoopis maavärinaga? Polnud kumbki. Helikopter lendas üle maja nii madalalt, et oleks peaaegu korstna kaasa võtnud. Eks ta suundus maratoni filmima, aga seda niimoodi nüüd ka ei tehta.

Tänased vaatepildid olid toast vaadates muljetavaldavad. Küll see tuul tuuseldas, tõstis ja teisaldas. Toimetas ja askeldas kuni mul hakkas ta tegemisi vaadates lausa piinlik. Teine rahmeldab ringi ja mul tükib uni peale:)

Hakkasin inventuuri tegema. Seemned? Hoopiski mitte. Tõmbasin soojas toas selga pikavarrukalise paksu kampsuni (teenisin mehe ülisuured, ümmargused silmad) ja sukeldusin sügavkülma, mis kuidagi tühjemaks saada ei taha. Ometi on varsti käes viimane talvekuu, saabumas külviaeg ja pea siis need uued saagid asupaika ei vaja. Tõstsin välja miljooooon karpi ja karbikest, kotti ja kotikest. Inimestel ikka napib seda ettekujutusvõimet. Kas mõni tõesti arvab, et kogu see varandus ühe talvega ära süüakse? Neid külmutisi ei saa ka kellelegi kaasa suruda, sest pikal teekonnal jõuaks pärale mingi ebamäärane külm supp.

Kui olin kõik üle sorteerinud otsustasin purkinguga (mis hea sõna andekas Trumm ikkagi välja mõtles:D) tegelema hakata.

Ühte suurde potti tomatid, paprikad, jalapenod. Sibulat, ingverijuurikat ja küüslauku oli kodus täitsa olemas, teise kividega kirsid. Kui kõik juba kenasti podises ja toad head lõhna täis, pistsin veel ahju ühe mustsõstrakoogi.

Ja on ikka hea kui majapidamises on mees ja pudrunui.

PÕNGERJALE

ÕNNE, ARMASTUST, KIIRET KOSUMIST

POLE MEIL SIIN MIDAGI VIRISEDA

Kui jaanuari viimasel dekaadil kuskilt siberimaa kolka kohalt võimas ja ülikülm kõrgrõhkkond siia lääne poole putku pannes hõivas kogu Euroopa, saime loomulikult ka meie oma osa kätte. Õnneks jagus seda külmalainet siin napilt 10 päevaks, aga soojemate regioonide kohale Kesk-ja Lõuna-Euroopas on ta end justkui kinni kittinud ja kuuldavasti kuni veebruari lõpuni ta seal mingit moodi halastada ei kavatse.
Teatavasti on inimese mälu ülilühike. Kui sellised ilmatrikid pole millegi isiklikuga seotud, siis mõne aasta pärast ei mäleta enam keegi, millal selline talv täpselt oli, seda enam, et 30-sed külmad on meid mõnepäevaselt külastanud iga paari aasta tagant.
Ainult Tsiil võib 100-aastase vanavanaemana oma järeltulijatele pajatada umbes sedamoodi, et vaat´, sel aastal kui ma siia kolisin, oli imepärane talv. Detsembri lõpuni oleksin võinud ma maad kaevata. Uue aasta alul sadas veidi lund, aga siis jaanuari lõpus tuli nii käre pakane, et selle eest pidin ma Räpinasse putku panema enne kui ta oleks mu siia seina külge lapikuks külmetanud. Hullu külma lõppedes saabus siia üks mõõdukate kraadidega imeline päikeseline tuuletu nädal, mil talv maalis selliseid härmapilte, et mul oleks peaaegu süda seisma jäänud. Aga vesi ära ei külmunud:D
Ilmselt oskab ka Deia kütuse külmumist sõitva auto paagis seostada Thela Aavikuemanda loomise aastaga. Aga see number?!

Novot. Ja seepärast, et meil teistel sääraseid mälestusi pole kuskilt võtta, panen ma ajaloo jaoks kirja lühikese refereeringu 11.02 "Postimehe" artiklist

Täna jätkus lumesadu Balkanil ja Itaalias. Doonau jõgi aga külmus täielikult, esimest korda viimase 27 aasta jooksul seal töötavad jäämurdjad, osa jääst kavatsetakse lõhata.
Montenegro pealinn Podgorica on poole meetri paksuse lumekatte vangis, rahvusvaheline lennujaam on suletud, lumelaviinide tõttu on katkenud ka rongiühendus Serbiaga.
Rumeenia idaosas on lumevangis muust maailmast ära lõigatuna mitu küla, kus toiduvarud on lõppemas 30 000 inimesel.
Gaasi napib kütteks Poolas, Prantsusmaal jm, Serbias rakendatakse meetmeid elektritarbimise vähendamiseks, et hoida ära võimalikku katkestusi.
Hukkunuid on kõigis riikides, isegi soojas Austrias.
Roomas sadas 11.02 teistkordselt lund ning tänavatele saadeti 700 lumesahka. Viimati nähti seal lund 27 aastat tagasi
Vahemeres asuval Korsika saarel on kuni meeter lund. Bastia lennujaam jättis ära kõik lennud.
Põhja-Saksamaal Hamburgis asuvat Aussenlasteri järve katab esimest korda 15 aasta jooksul jää, linnavõimud korraldavad sel puhul nädalavahetusel suure talvefestivali, kuhu oodatakse miljonit inimest
Tšehhis suunduvad paljud turistid aga külmapooluseks nimetatud Kvilda külla, et kogeda kuni 39 kraadist külma, vapraimad kavatsevad isegi välitingimustes ööbida.

Meil oli täna hommikul -15,6C, päeva jooksul on t aina tõusnud, taevas on pilve tõmmanud ja ennustab tuisku või vähemalt lumesadu, kraadiklaas näitab juba -7,1C
Kevadeni on jäänud 37 päeva:)

ILUS-ILUS, KOHE VÄGA ILUS ON

Peale suure hommikuvaikuse ja päikesetõusu algab aias üks suur askeldamine. Tihased laulavad, kuulda on varblaste säutsumist ja õrna leevikeste vilet, harakadki toimetavad juba usinasti. Ja seda vilgast elu raamib valguses veiklev härmatis. Nii õrna ja habrast ilu ei raatsi isegi fotokaklõpsuga häirida, aga selle saab peita rähni toksimise varju.

Vahukeerud

Pitsipuud Pärlipüüdja

Turritavad harjased

Niithõljukid

Mütakloom

ja teine ka

Noh, õhkad siin vaikselt omaette ja vaatled ja imetled seda valgust ja valget ja siis äkki ilmutatakse midagi hullemini kui äratuskella hommikuse plärinaga. Jälle aina õhkad ja ohkad:D

Tegelikult hakkab mul tasapisi üks mõtteke ka juba idanema.....:D. Vist.

Äkki vajan ma rohkem kui üht praktikanti?