SULAME

Mõni kiitleb siin 20-kraadi soojaga, teine kekutab õitsvate kirsside ja forsüütiatega, kolmas saadab mulle juba äraõitsenud tulpide pilte.
Meie aga hakkame alles tasapisi suurest lumest välja sulama. Lõunasse avatud mäekülg on praktiliselt lumeta, aga orud ja kõik madalamad kohad ja ka meie lilleaed on veel lume all. Siin juba midagi sulab, aga on kohti, kuhu ma veel ei üritagi tükkida, vajuks ikka vist päris sügavale sisse.

Kivimüür on ka peaaegu lumeta. Kaktused on talve üle elanud, aga näevad praegu välja nagu lontis kõrvadega jänesed. Nad on targad- juba sügisel püüavad end liigsest veest vabastada, et talvel rakud lõhki ei külmuks.

Ja kus aga vähegi musta maad paistab, on esimesed õiekesed end päikesele vastu sirutanud. Tõsi küll, tänases vinges tuules ja südapäeval +2C juures nad ainult lõdisevad külma käes.

Punase õunapuu otsas aga paistab praegu üks imelik asi. Ta on nii kõrgel, et ei saagi aru, kas see on olnud mingite lindude elupaik või on tegemist nõialuuaga. Pesa jaoks aga natike suurevõitu. Selle puu oksad on nii peened ja nõtked, et otsaronimine ei tule ka eriti kõne alla. Eks me uuri edasi..

ET SIIS KEVAD???

Kuigi ka meie aed ilmutab esimesi sulamise märke, otsustasime laupäeval ikkagi sõita veidi põhja poole- seal pidada juba kevad olema:)) Et vaataks ikka oma silmaga, mitte ainult piltide pealt. Umbes 5 km pärast algas mingi hall aeg - hall asfalt, hallid põllud, hall kulu, hallid teepeenrad. Kevadet ei kuskil. Veel veidi linna poole. Seal kohtasime suuri pardi- või luigetiike:) Lumi põldudelt läinud ja nüüd on saabuvatel linnukestel, kus maanduda. Linn siis. Hall, porine, tolmune, räpane. Ei mingit linnulaulu. Kui nüüd automürinat selleks mitte pidada. Ei mingit kevadet.
Aga kodus. Näedsa, sulame ju:))) Ruttu koju tagasi, siin on vähemalt päike ja valge-valge maailm. Linnulaul ka. Kuulsime kiivitajat ja palju teisi linde, keda ei oskagi hääle järgi täpselt määrata ja kuulsime-nägime lõokest. Kohal on ka sookured. Väärikad harakad tatsavad lumel ringi nagu pingviinid:))) Kirju liblikas lendles, trepil oli paar sipelgat.
Ja tekid saab õue tuulduma viia. Terrassilt kühveldasime lume labidatega ära.
Peidust hakkavad tasapisi välja saama ka põõsad. Nii see siis käib:)))

Peidus olnud aiamööbli tunneb ka juba ära.

Tänane pilt. Öösel on vist veidi sadanud, terrass oli märg ja hommik väga sombune. Lõunaks oli päike jälle väljas. Temperatuur mitu päeva juba päeval vilus + 8C ringis.

Sulab:DDD Turbaaias paistab juba veidi musta maad. Aga lumi on nagu märg suhkur. Raske ja kleepuv. Lihtsam on jalg saapast välja tõsta kui püüda neid radu pidi kõndida.

Toonekurg saabus. Kuidas ta selle lume alt söögi kätte saab, on küll tema suur saladus.

Ja nüüd õhtul potsatas lauale üks uus raamatuke- mis valmis ka minu väikese abiga:D.

Kevad! Mis siis, et veel paksu lume all. See päike ja õhk ja hääled.... Küll need lilled ka tulevad- siis kui teistel enam midagi õitsemas pole:))

POJARAASULE

PALJU ÕNNE!!!!! REIBAST SAMMU JA LUSTLIKKU MEELT!

TÄNA ON 05.04

KALLIS TRUMM

PALJU, PALJU ÕNNE, SÄRA JA SÄDELUST!!!! Saatku Su tegemisi ikka uhked põrinad ja pasunakoorid!

Ja täna on ikka 04.04.

UDUJUTT

Et mõned siin maailmas on oma udumälu või mälu-uduga hädas ja ma niikuinii olen seda saladuseloori juba kergitanud, siis räägin oma tähelepanekutest täpsemalt .
Talvisest pööripäevast kuni suvise pööripäevani näitab udu järgmisse kuusse KÜLMA. Nii, et kui see udu oli 28.03, siis kuskil 28.04 on külm. See võib ka päevakese kõikuda, aga et udu oli õhtul, siis pigem 28-29,04. Mida paksem on udu, seda jahedam. Mida pikemalt ta kestab (terve päeva) , seda pikem on külm periood.
Suvisest pööripäevast talviseni näitab udu järgmisse kuusse SOOJA. Kõik muu jutt on enam-vähem sama, mis enne.
See murdepunkt ei ole siiski päris pööripäev, ta nihkub paar päeva ettepoole. Nii, et kuskil 19-20.12 ja suvel sama.
Lähema perioodi külma näitavad maja juurde tulnud leevikesed. Siin ei oska ma täpselt öelda, mitme päeva pärast see juhtub. Aga kindlalt vähem kui nädal ja külm on kohal.
Külma tuleku märkamine on väga oluline eriti kevadel, sest siis jõuab enne seda tärganud ja külmaõrnu taimi kaitsta- ajalehed, katteloor jms.
Nii, et seal Põhja-Eesti inimesed! Ärge hingake niipalju seda niisket õhku välja:)) siis ei teki ka seda udu.
Ja kui on teada, et külm on niikuinii tulekul, peaks rõõmustama selle üle ja lausa palvetama, et vahepeal ei tuleks suurt soojalainet.

Aga vihma tuleb siis, kui Muhedikul tekib vastupandamatu isu istutada ja muid märke veel kuskil ei olegi:DDD

26.MÄRTS

on samuti vist üks tähelepanuväärne kuupäev. Möödunud aastal sadas sel päeval ju ühekorraga maha kogu talve lumi. Ja vaadake, mis toimub meil täna. No meil on seda lumekest ikka tõesti veel väga vähe:)))

KRAKLEE

Täna proovisin neid krakleelakke ja -värvi erinevat moodi lauatükkidele kanda.

Sellel lauajupil on Avilandrast ostetud krakleevärv.
Vasakul pintseldatud aluspinna värvisuunaga risti, järgmine samapidi, kolmas porolooniga (nõudepesunuustikult) tupsutatud.
Esimesel puhul on krakleeeffekt imeõrnalt aimatav, parem oleks muidugi luubiga vaadata:)

Neljanda variandi puhul kandsin alla krakleelaki. All Caparol, ülal C-Kreul ja krakleevärv tupsutatud peale risti lakkimise suunaga. Caparoliga peenem, Kreuliga veidi suuremate praegudega pind, aga väga suurt vahet tulemusel ei ole. Ainult sedasi on see värv kasutatav. Soovitustes oli kirjas, et mida paksemalt värvi peale kanda, seda parem tulemus, aga nende haamrivarte juures veendusin, et ka paksem värvimine, loe värvi pealemäärimine,ei anna mingit tulemust. Selle lauajupil kasutatud vasemal Caparoli, paremal C-Kreuli. Caparoli effekt ilmneb kiiremini. Pealisvärvi tupsutasin porolooniga. Mida kuivemaks muutus nuustik , seda peenpragulisem oli kraklee kuni selleni, et effekti pole. Loogiline ju- praeguneb pealekantav värv ja kui teda pole, pole ka millelgi praguneda.
Sama võib öelda, kui lakki on aluspinnale kantud liiga õhukeselt.
Ühel kohal proovisin (paremal) värvist nuustikut niisutada veega. Kui vett oli vähe, on tulemus hea. Kui palju, määris ainult pinna. Järeldus- vesi ei pragune:DD
Vasakule proovile vasakusse äärde kandsin lakki väga õhukeselt- tulemust pole.

Mis ma siis teada sain? Lakkida tuleb üsna õhukeselt ja pealekantavat värvi pole vaja veega eriti segada:))) Liiga kuiva ja liiga märja porolooniga mingit tulemust pole. Ühte kohta ei tohi mitu korda porolooniga üle käia (ka proovitud) Kui tupsutamise ajal porolooni kergelt keerata, kujunevad nagu mingid taimemotiivid. Lakki ei tohi enne liiga ära kuivatada- näha vasakul all. Ta peab olema selline tolmukuiv, kergelt naksuma. Ja veel- Caparoli lakk on kolmandiku kallim kui C-Kreul.

Ja see peenevõrguline kraklee tuli kiiresti tupsutades välja küll:D