PUITTAIMEDE KEVADPIDU

Pool maid on läbi, õnneks on ka suurus kuumus selleks korraks otsa saanud. Kägu kukub väsimatult vist ööpäev läbi, ööbikud laksutavad, rukkirääk jõudis samuti krääksuma hakata. Hommikuti äratavad oma valjude huigetega sookured, väikelindude ja toonekure mammad istuvad pesadel. Hein kasvab meeletu kiirusega ja taimede arengule on suur kunsttükk järele jõuda.
 Mai esimene pool oli sisutihe. Lisaks talgutele ja muudele kohtumistele, jõudsime kolmapäeval  kolmandagi reisi Järvseljale teha, et endakülvatutele lisaks mõned tomatitaimed tuua. Aga ma ei saa aru, kuidas sinna pidevalt tekib niipalju uut ja huvitavat, et pooltühja autoga mitte ilmaski tulema ei saa. Autotäiestki on veel vähe, järele on puid-põõsaid veel nii mõnedki tulemas.
 Kõigele vaatamata püüan ma mingi korra oma päevikumajanduses luua, eks neid läbisegi siia-sinna postitusi tuleb küll ja veel.
Puittaimed on ilusad igal ajal, aga lehtpuud ja põõsad on kõige huvitavamad kolmel korral. Kevadel lehtimise ja õitsemise ajal peavad nad oma kevadpidu. Suvel on nad oma rohelusega varjuks ja kaitseks ja heaks fooniks igasugu kirevale kribu-krabule. Sügisene värvumine on muidugi nende tippaeg ja talviste härmas võrade ja okste ilu paneb hinge kinni.
Puude-põõsaste hulk on meil suur ja nende mahutamiseks oleks vaja terve suve vaid nendest kirjutada, Kuigi ma igatseks seda, et koos oleks kõik ühe perekonna erinevad liigid. aga kahjuks liigutavad nad end nii pika aja jooksul, et mul pole kannatust neid kõiki järgi oodata. Ja kui nii, siis peaksin neile kõigile ka kuupäevad juurde kirjutama kuipalju keegi teisest aeglasem või kiirem on. Aga see poleks enam päevakajalise päeviku teema.
Seega teen mingi valiku neist, kes hetkelt huvitavamad. Aga kindlasti pole see lehtpuudest viimane postitus.
Peagi roheliseks muutuvad lehed on paljudel puudel kevadel värvilised. Eriti kaunilt hõõguvad punakas toonid loojuvas päikeses.

Meie omad kodumaised 4 kaseliiki on väga ilusad ja neist isegi piisaks ühe aia tarvis. Aga kase perekonda kuulub veel veidi üle 30 liigi ja hulk vorme, kes enamasti kõik kasvavad ja talvituvad meil kenasti. Kuidas siis neist loobuda, kui suur hulk neist on meilgi liikvel.
Kirde-Aasiast pärit kivikask (Betula ermanii) võlub eelkõige vanemas eas kestendama ja rulluma hakkava koorega. Ka tema iga-aastane õitsemine on rikkalik. Väga vastupidav ja vähenõudlik puu.

Punase tamme (Quercus robur) õitsemine on huvitav. Olen varemgi kirjutanud, et meil on neid puid 2, kuid käituvad nad täiesti erinevalt, ka tõrud pole neil sarnased ja erinev on ka õitsemine. Ehk saan ma ikkagi kunagi selgust, kas tegu on erinevate kloonidega või kasvab meil aias hoopis veel mingi liik.

Hariliku tamme lõhilehine vorm (Q.robur) `Fennessii` on oma õied peitnud huvitavate lehtede varju

Saarvaher (Acer negundo) on õitsemise ajaks moodustanud huvitava tuustaka :)

Harilik pöök (Fagus sylvatica) `Purpurea Pendula` on kevadel tõeline naljatilk, arusaamatust sasipuntrast saab suveks uhke punane kuhik.

Muidugi ei saa ühelgi kevadel rahulikult mööda vaadata harilikust toomingast (Prunus padus). Millegipärast ei paista tema suured lõhnavad õiekobarad pildilt huvitaval kombel eriti välja.

ja tema sordist `Colorata`

Sama rikkalikult kui toomingad õitsevad igal aastal ka toompihlakad. See õisi täis põõsas on toompihlakatest vast kõige ilusam-  lamarki ehk vasktoompihlakas (Amelanchier lamarckii)

Sirelitest on tänavu kõige virgem kirjulehine sirel (Syringa aucubaefolia)

Minu kevadine põõsapaanika oli pisut enneaegne. Mõned põõsad on küll vaja noorendada ja välja- vahetamisele läheb ilmselt kukerpuudest minu lemmiksort `Green Carpet`, aga kõik teised on tasapisi ellu ärganud ja lehte jõudnud minna.
Kevadel tundus, et ka soolapuu (Halimodendron halodendron) pole meil talve üle elanud, aga ta hukkunud tüvest kasvav noor oks on jõuline ja korras ja ega me ta tüvegi veel maha võtma ei kiirusta,

Tuul on teist päeva väga tugev. Kuumus on küll alanenud, aga päike paistab päev läbi ja taevas on ühegi pilveta sinine. Nüüd õhtul tõmbus ta hallikaks ja loodetavasti jõuab ka meile esimene tõeline kevadine soe vihm. Need eelmised külmad padukad meenutasid mulle pigem hilissügist.
Ja kui sadas või oli keskpäeval liiga kuum, nokitsesin ma valmis säärased asjad.

Kogu ilus mai esimene pool päädis lustaka sünnipäevapeogia. Ikka jätkuvat õnne õnnelikule ja säravale perenaisele oma unistuste teokstegemistel.
 Mida rohkemat veel võiks kahelt nädalalt tahta :)
Ka okaspuud on end liigutama hakanud. Neist ja muust juba edaspidi.