EI JÕUA JÄRGE PIDADA. EI JÕUA

Aias sünnib asju iga päev nii kohutava kiirusega, et pea käib ringi. Vaatan tänaseid 83 fotot ega oska valikuid teha. Hea küll, okkalised jätan selleks korraks kõrvale, varjuaia elu ehk samuti. Kolmiklilled tulevad omaette edaspidi. Täna alustanud kuldkingad ka. Aga ülejäänu?
Ilupildid? No nemad peavad ikka olema.
E.m.a aias kasvanud ja siis ka juba täies kandeeas `Sügisjoonik` on veel praegugi täiesti elujõuline puu

J.Kivistiku`Veiniõun`. Seda puud tasub kasvatada kavõi ainult õite pärast, aga tema mahl...! Ma ei ole eriline õunamahla austaja, aga nende tulipunaste õunte oma on võrratu. Parajalt hapu, vürtsikas ja õige pisut magus, üldsegi mitte õunamahla sarnane.

Veel üks rikkalikult roosavahune õunapuu. Üsna tagasihoidliku roosakaspunase õievärvusega verev õunapuu (Malus niedzwedzkyana)

Peale õunapuude on teistelgi puudel, millega uhkeldada. No kuidas sa siis ei pane neid siia ritta.
Punane leeder (Sambucus racemosa) on üks igavene rämpsupuu. Ta kasvas siin aias võsastunult samuti enne meid. Küll oleme me teda maha saaginud ja juurinud, aga kuskile on ta ikka oma seemne poetanud, et ikka ja uuesti päevavalgele ilmuda. Pillub küll oma oksi maha ja külvab sinna, kus tal sugugi asja pole, aga õied on tal ju ilusad :)

Või siis Meserva iileks (Ilex x meservae)? Meil olid tema sordid `Blue Angel` ja  `Blue Prince` Saime nad just juurutatud paljasjuursete pistokstena ja päris kasvukohale neid istutada veel ei saanud. Pistsin nad siis enda pisikesse paljunduspeenrasse, kus tegin endale pistokstest ja pistikutest taimi. Istusid seal mitu aastat ega liigutanud end kuskile poole, ühel talvel üks neist hukkus. Äkki hakkas allesjäänu nii kiiresti kasvama, et teda enam hõbevahtra alt kätte ei saanud ja sinna ta jäigi. Õitsenud on see vana põõsas mõned korrad elus üksikute õitena, Tänavust õitsemist näen ma esmakordselt, kõik ta oksad on õites. Lihtsalt nii ilus, et on ilus. Ja kui ta ka veel viljuma peaks, siis võiks öelda küll, et mingi vanuse saabudes muutub ta kahesuguliseks.

Esmakordselt on tänavu oma punaseid küünlaid valmis näitama punane hobukastan (Aesculus x carnea) `Briotti` Taust on tal praegu kehv, sest veel on koristamata mahasaetud hukkunud pirnipuu `Pepi` oksarisu

Noor kollane hobukastan (Aesculus flava) veel õisi ei tee, aga ta on ilus juba oma kuldse lehestikuga

Ameerika pärna (Tilia americana) `Nova` suur läikiv leht peidab täismehe ka suure peo

Ma ei usu, et väga palju inimesi sellist kaske tunneb. Kuidas teda siis mitte näidata? Must kask (Betula nigra) `Shiloh Splash`

Mõnel puul pole õisi vajagi. Parukapuud (Cotinud coggrygia) `Royal Purple`

ja hoopis ümarama lehega `Golden Spirit`

Õitsevad või on just-just puhkemas
Suureõieline õisenelas (Exochorda x macrantha) `The Bride` esimesed õied

väga peene lehestikuga suur läätspuu ( Caragana arborescens) `Lorbergii`

Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Roseum`, rahvakeeles "lumepall" on homme-ülehomme üleni valge

Sargenti lodjapuu (Viburnum sargentii) `Onondaga` on eelmisest hilisema õitsemisajaga, aga lisaks väga huvitavale õisikule on ka ta lehestik üks suur vaatamisväärsus. Pisike põõsake on praegu kuni trimmerdamiseni liiga rohus, aga küll me ta sealt välja päästame.

Sirel (Syringa x) `Marie Franches` õrnilus õis

Pargipoolelt tagasi aeda jäid teele mägisibulad. Ka neid on selle postituse jaoks liig palju, aga `Hart`, lihtsalt köitis pilku :)

Eks meil ole peale muude aias ka muud kraami. Üks mu lemmikuid, tagasihoidlik ja õrn kevadfloks e. kanada floks (Phlox divaricata)

Karukell (Pulsatilla vulgaris)` Papageno` keerab alati pildistamise ajaks selja, aga ta on ka niimoodi väga huvitav

Tulpideta pole me ka. Loomulikult on juba ära õitsenud kõik varaste sordirühmade sordid ja ka botaanilised tulbid on lõpetanud.
 Ma pole väga suur leegiga tulpide austaja, aga mõni neist võib ju aias ikka olla.

Hoopis paremad on minu arvates põnevate värviüleminekutega sordid nagu `Artist`

Päris minu maitse on aga rohelised tulbid nagu `Deirdre`  Tulpe on veelgi, aga see postitus on isegi juba hiigelpikk.

Üks väga vana-vana nartsiss. Täidisõieline poeedinartsiss

Käes on pojengide aeg

ja mäele on meil kujunemas lilleniit

Olgu siis lõpuks veel üks ilupilt :)

Meie pisike toidusalu on ka täitunud. Lisaks varem külvatud porgandile-tillile-salatile jms, on eile maha istutatud tomatid, kes hüüdsid juba kõvasti appi ja kapsad, niipalju kui mul neid alles jäi. Miski neile tänavu ei meeldinud. Täna on maha tipitud kurgid, kabatšokid ja kõrvitsad. Ma ei kasvata neid kunagi ette, minu arvates kasvavad nemad kohe kohale külvatuna palju jõulisemad, peale tärkamise kasvavad nad nädalaga ettekasvatatuile järgi. Eks see ogoroodina-jutt peab ka peatselt tulema. Millal, seda ei tea, niigi on ootel väga palju sellist, mis on väärt omaette postitusi.
Harakapaar leidis endale huvitava koha pesa ehitamiseks. Tänavu on see kõige käidavamas kohas kasvuka taga kõrge pirnipuu otsas :D. Kui neist mööda minna, istuvad nad seal hiirvaikselt ja kui selja pöörad, algab kibekiire askeldamine. Ja ega kogu materjal, mis pessa tassitakse, sinna pidama jää:D. Sodijapaar selline. Hoiaks nad vaid mu herned ja etiketid paigal.