IKKA LEHTPUUD, MÕNED ÕIED JA PAAR ANOMAALIAT

Kuigi palju puid on juba mõnd aega suveriietuses, jätkub ka veel hiliseid pidulisi, kes alles tõmbavad oma uhket rüüd üll.
Hariliku vahtra  (A.platanoides) `Crimson King` lehestik sädeleb hommikuvalguses, puhkab keskpäeval pisut ja hakkab hõõguma päikeseloojangul

Laialehine pärn (Tilia platyphyllos) `Gold` muutub iga päevaga aina jumekamaks.

Kenasti talvitunud Põhja-Ameerika idaosast pärit ilusa haabitusega harilik humalapuu (Ptelea trifoliata) seab end peatselt õitsema. Rahvapäraselt kutsutakse kodus teda kolmiklehiseks humalapuuks. Oma nimetuse on saanud ta nii oma kolmetiste lehtede kui humala järgi lõhnavate viljade järgi.

Ilusa läikiva, veidi kaselehti meenutava  lehega valgepöök (Carpinus betulus) tunneb end samuti hästi

Veidi külmaõrnaks peetav sile äädikapuu (Rhus glabra) on samuti hästi talvitunud. Meil ta külmakahjustusi saanud pole, aga juurdekasvu ka eriti pole. Tema kevadine lehestik jääb muidugi sügisesele kõvasti alla, aga värvi aiale lisab ta sellegipoolest.

Väga suurt rõõmu tunnen ma nende kahe puu talvitumise üle. Mitu aastat igatsetud ja lõpuks päris suure puuna saadud tulevikus tõeliseks obeliskiks kasvav harilik pöök (Fagus sylvatica) `Dawyck Purple` on kenasti kodunenud.

Sama võib öelda ka ginko (Ginko biloba) `Fastigiata kohta. Mõlema ilusa puu eest lehvitused Aavikuemandale.

Ka tänavu saadud 3 suurt lehtpuud alustavad lehtimist. Nii suuri ja nii paljasjuurseid puid me polegi varem istutanud. Neil on nüüd kohanemiseks ees terve suvi
Harilik tamm (Quercus robur) `Timuki`

Kaks sambaks kasvavat harilikku pärna on tänavu võrreldes teiste pärnadega veidi hilisema pungade avamisega, aga eks nad on ka kannatada saanud.
`Aurea` hetkel veel kuldset ei näita

ja `Fastigiata`

Maakia tänavuse lehtepuhkemise magasime maha, aga ega vapper printsessipuu temast oma huvitava tulemisega maha küll ei jää. Ülemised pungad on puul veidi kinnisemad, aga sügisel tekitatud alumised on juba poikvel. Puu on ka tänavu hästi talvitunud.

Põõsarindel on lood siiski paremad, kui esialgu paistis. Eile sai küll maani maha lõigatud nipponi enelas `Arnold`, aga, et ta kipub veidi metsistuma, on tema seemikuid veel mitmes kohas. Kahju on mul kenasti tiigi poole kaarduvast Thunbergi kukerpuust `Green Carpet`, aga ta oli ka juba 16-aastane. Nii, et imestada pole midagi.
Üle  kahe meetri sulakulda. Kuldsõstar (Ribes aureum) lihtsalt peab aias olema. Et ta nii ilus on, tuleb ikka vist ka teised dekoratiivsed liigid ära tooma :)

Mõlemad õisenelad on korralikult talvitunud. Pildil kobar-õisenelas (Exochorda racemosa) `Niagara`

Mägi-võlupõõsas (Fothergilla major) on tänavu kui ime

Küll mulle meeldivad grööni kailu ( Ledum groenlandicum) `Compactum` käbikujulised õiepungad

Lubasin õisi :)  Kivilast väljatõstetud padjandfloks tunneb end pargis suurepäraselt, las laiutab

Mesimurakas (Rubus arcticus) on hakanud jõudsalt paljunema

Ameerika kevadvõhk (Lysichiton americanum) hakkab ometigi kattelehe varjust ka oma õisikut näitama.

Harilik lehvikleht (Mukdenia rossi)  on kevadel ülitagasihoidliku olemisega

Küll alles lõhnavad

Valge tiibpojeng (Glaucidium palmatum) `Album` alustamas

Tänavune suurüllatus. Vahel juhtub ka nii, et ise ei teagi, kes kõik aias kasvamas. Vaatasin seda hiinaõit ( Saruma henryi) kui suurt mõistatust, õnneks oli tal etikett olemas. Ja õit tõotab ta ka.

Karulauguväli alustab õitsemisega

ja  korsika pojeng (Paeonia corallina)  samuti. Aga üks ülivarane jõudis nii ära õitseda, et me nägime vaid tema pudemeid.

Sirelite värvumise aeg on üks ilus aeg

Mõninkord võib mingitel seletamatutel põhjustel taimedel tekkida normist erinevaid väga põnevaid kõrvalekaldeid. On selles süüdi ilmastik, ebasobivad talvitumistingimused, mehhaanilised vigastused või midagi muud, ei osatagi täpselt seletada.
Tähtmagnoolia (Magnolia stellata) õitseb tavaliselt enne lehtimist. Tänavu muutusid ta õiepungad ilma, et oleks avanenud pajuurbade sarnasteks karvasteks moodustisteks ja üks pung paistab veel lehekaenlast tulemas. Pole just igapäevane nähtus

Täiesti erakordse trikiga sai hakkama põõsaspojeng (P. suffructicosa). Pole see moodustis pärit õiepungast, aga tal on olemas mõned õieosised (moondunud, väljaarenemata emakas) küll. Mis temast edasi saab, eks vaatame.

Okaspuude näitamiseni ma alles jõuan, aga, et kollane mänd (Pinus ponderosa) kasvatab värvilist käbibuketti näen ma küll esmakordselt ja seepärast lisan ma ta huvitavate kõrvalekallete rivvi.

Isetekkeline. Kogu inimesele vajaminev kevadvägi on end ühte kohta kokku seadnud-karulauk, naat ja nõges :) Võta aga vikat ja viska kogu kupatus potti lihale seltsiks :D