Friday, July 17, 2015

PAKSUKESTE PIDU

Kaktused tulid talvest, niipalju kui teda üldse oli, päris kenasti välja. Aga seejärel algas nende jaoks tõeline jubedus. Kevadtalv ja varakevad jagasid veel magada tahtjaile ikka rohkem kui kapaga külm vett kaela. Ja seda mitte kord, vaid ikka päevade ja nädalate kaupa. Milline magaja selle küll välja peaks kannatama? Tuleb lihtsalt enneaegselt ärgata ja kuidagimoodi üle elada ka päris hullud temperatuurikõikumised. Kõigil väga hästi ei läinud, rullikkaktustest üks andis alla ja läks hingusele. Kahjuks neist ka enamik tänavu ei õitse. Kõige tublimad on
`Freiburg`

`Füssen`
`Freising`
Opuntia rodantha, nüüdsest uue nimega O.phaeacantha var. phaeacantha


Paar kaktust veel tahtnuks samuti õitseda, aga juulikuu vihmad lihtsalt lörtsutasid õienupud ära.

Paremini läks mägisibulail, kes samuti säärast ilma lausa põlgavad, aga nende hulgas kadusid pole. Mägisibulad on me ammused lemmikud ja on tõsi, et päris vana arm ikka ei roosteta. Püsikutest olid nad ühed esimestest meie aia asukatest. Tänavu on nende hulgas nii mõnedki uustulnukad, kelle üle ma suurt rõõmu tundsin. Ja vabu kivipragusid on veelgi :D. Ka üksik sibulik on huvitav, aga kui nad juba endale tee rajavad ja koskede või muude niredena suuremad laigud moodustavad, on nad ikka vaatamisväärsused küll. Mägisibulad on huvitavad, sest nad muudavad hooajal mitu korda värvi, osa neist on kaunimad kevadel ja kahvatuvad suve jooksul, osa näitab enda ilu alles sügiseks. Kesksuvel s.t. praegu, on nad siiski enamvähem kõik veel intensiivselt värvunud. Mägisibulate liike on palju, seepärast ei hakka ma sordinimede ette kirjutama, kellega täpselt tegu. Enamik neist on katus-mägisibulad ja palju on ka hübriidseid, mõned on ka viltja mägisbula sordid. Kes neid tunneb, teab, kes ei tunne, aga huvitub, leiab ise täiendavad andmed.
Peeneripsmeline mägisibul (Sempervivum ciliosum) on üks neist, kellele talvine niiskus sugugi meeltmööda pole


`Shampoo`

`Regina Amalija`
`Pacific Blue Ice` Selle sordiga on mul imelik suhe, ta ei taha kuidagi pildile jääda nii ilusana kui ta on. Olen teda pildistanud erinevatel päevadel, erinevatel kellaaegadel ja ikka on tal peal mingi udu.
`Lucy Liu`

Viltjas mägisibul (S.arachnoideum)

`Brand New Heavies`

`Sahara Sonne`, sort, kes kuidagi paljuneda ei raatsi
`Monique`
`Grosser Triumph`
`A.Hannust` Arnold Hannust on aretanud palju mägisibula sorte, aga selle tõi ta tuttavale aednikule nimetu seemikuna. Ja nime sai ta just saajalt. Ilusa värvi, ilusa kuju, ilusat tihedat padjandit moodustav ja üldiselt harvaesinevate kollaste õitega on ta oma loojat väärt küll

Harjumuspärasema värvusega mägisibula õisik


`Fuego`
`Joke` pole mingi nali, vaid hoopis flaami naisenimi. Omapärane roheline sort, kelle noored taimed on erepunased. Eemalt vaadates meenutab ta pisut jõhvikapeenart :D
`Othello`
Ja nüüd järgneb galerii nimetuid. Tegelikult on neil kõigil nimed olemas, aga harakad vedasid neilt kord vanas kasvukohas etiketid ühte hunnikusse kokku. Ma lihtsalt pean talvel hoolega tööd tegema, sest vanad nimekirjad ja kirjeldused on mul alles. Kui nad on tuvastatud, siis paarile on küll vaja kasvõi tinglikult nimed panna, nende hulgas on mõned lätlaste seemikud.
`Rubin`





See on üks naljakas sort. Õitseb ta alati väga rikkalikult, siis on paar aastat üksikute taimede vahel suured tühikud kuni järgmise õitsemiseni. Kivide vahele oleks pillutatud justkui peotäis marju.



Tema peaks olema üks lätlastest.
Nimetuid on veelgi, aga las seekord olla valik säärane pisike.

Roomavate kukeharjade suhtes mul erilist tõmmet pole. Aga ka nende hulgas on mõned huvitavad ja kui nad on õigel kohal, siis pole mul nende vastu midagi. Ja ometigi on nende hulgas sorte, keda õied ei kaunista, vaid pigem rikuvad nende muidu põneva välimuse.
Kalju-kukehari `Crispum`

Ka see kalju-kukehari `Lemon Ball` on õiteta hoopis värvilisem ja ilusam.

14 comments:

  1. :) Sul on üks mägisibula pilt tagurpidi ja teine külili. Ai, see lemon ball on tõesti tore

    ReplyDelete
  2. Paksukesed on ilusad ja toredad :) Kuna minu sibulikud voolama hakkavad alles aga ´Shampoo `leidsin kätte ja see on kenasti juurde kasvanud :D

    ReplyDelete
  3. Oo, väga armsad paksukesed. Minu 2 kaktust tänavu puhkavad ja ei õitse, vähemasti praegu mitte. Huvitavad taimed igal juhul:)
    Teie Shampoo on mul alati silme all ja see on üks väga armas väike tegelane. Ja üldse on mul selgelt meeles, kuidas ma Muhedikupapalt sibulikud sain :)

    Teie kaktustemüür on üks lahedamaid kivilaid, mulle meeldib kuidas kivid kaarduvad ja taimestatud on ka mõnusalt.

    ReplyDelete
  4. Kõik pildid on õigetpidi. Kui sibulikud toppida kivipragudesse, siis välja ronima hakates tulevad nad kivide alt, pealt või liiguvad küljele valguse poole. Fotolt võib jääda mulje, et nad tuleks keerata õigetpidi, tegelikkuses seda teha ei saa :D

    ReplyDelete
  5. Väga armsad paksukesed, oma pesades :) Ehk saan ka kunagi neile oma pesa pakkuda :), seniks imetlen teie omi.

    ReplyDelete
  6. Meie paksukesed on alles nuppus. See Crispa oleks ka mul äärepealt aprillis loojakarja rännanud, õnneks taastus

    ReplyDelete
  7. Ajad vägisi isud peale ja ühtlasi tuli meelde, et mul ei ole ikka veel vapilooma

    ReplyDelete
  8. See A.Hannusti jutu juures on Heuffelii liivsibul ja sellele omane õiepilt on ka sealjuures. Nimetute juures on teisel pildil kindlasti 'Elva' (A. Hannust).

    ReplyDelete
  9. Pagan, hakkasin arvatava 'Elva' juures detaile uurima ja enam pole ma endas kindel. Kui nimekirjas on olemas, siis võiks ikka olla. :)

    ReplyDelete
  10. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  11. Aitäh, Tistou!
    Aga see Hannusti jutu juures pole päris kindlasti Heuffelii liivsibul, nad erinevad mitmete tunnuste poolest kui öö päevast. Liivsibul on alati rohelisem ja lehtede otsad on värvunud punakateks, lehed ise pikemad, kitsamad ja pehmemad. Sellel meie omal on laiad rombjad väga jäigad hallikassinised lehed. Pean järgi küsima, kas äkki üks selle mägisibula esivanemaist oleks võinud olla nimetatu.
    Ja see punane pole ka kahjuks `Elva`, ta oli veidi violetsem ja eriti alumised lehed ka kuidagi pikemalt välja venitatud, rosett ise veidi hõredam. Selle punase nime leidsin kergesti üles, ta on `Rubin`
    Häda on praegu ka selles, et lätlastel olid olemas `Alfa`, `Beeta` ja `Gamma`, need nimed olid registreerimata ja praegused registreeritud sordid neile ei sarnane. Ja küsida pole ka enam kelleltki, sest seda mägisibulaspetsi enam pole. Ma ei tea, kas ta jõudis nad ümber nimetada või mitte.

    ReplyDelete
  12. Nunnukesed. Neid saab ainult armastada.

    ReplyDelete
  13. Pole midagi ilusamat kui paarkümmend ühte sorti mägisibulat kivide vahel.:)

    ReplyDelete
  14. Liigutavad ja armsad on need mägisibulad. Minul seisab selle maailma avastamine alles ees.

    ReplyDelete