TABURETIKUD

Projekte on meil olnud igasuguseid, toas ja õues. Aga üks vindus juba nii pikka aega, et häbi on numbrit öelda. Alati oli midagi olulisemat ja kiiremat, mis selle projekti aina edasi, kuskile "edaspidi",  lükkas. Talviti oleks ju aega olnud, aga toas ei hakka ometi puitu lihvima, kesse siis selle peene tolmu pärast ära suudab koristada.
Meid on ausalt teeninud 4 taburetti palju-palju aastaid. Ei nad logise ega lengerda, head tugevad, toekad ja stabiilsed. Aga kuni neljapäevani olid nad hirmus väsinud moega. Kui Rahmeldaja talvel alustas oma puidutaiestega, ütlesin järjekordselt, et meil on lisaks lauajuppidele ka ootel taburetid, aga see jutt siis jutuks jäigi.
Sellised nad olid, see üks oli neist kõige vähem kulunum.

Teisi enam pildistada ei saanudki, sest Muhedikupapa oli alustanud kõige koledamate lihvimise ja pinna kruntimisega

Igasugu töövahendid ja värvid ootasid taburettide uuendamist samuti mitu head aastat

Ma isegi ei tea, miks ma neid värve nii palju muretsesin, sest mul oli kavas nad hoopiski salvrätitehnikas vormistada. Nii, nagu me korrastasime lastemööbli. Aga selliseid salvrätte, kus oleksid peal need motiivid, mis mulle oleksid väga meeldinud, polegi nii lihtne leida. Joonistada aga ma ei oska. Ja kui Lendav Anni oma abi pakkus, haarasin sellest rõõmuga kinni. Muide, enne veel, kui taburettideni jõudsime, said uue kuue ka õues vahel kasutusel olevad pikad lauad ja pingid, mis talgute ajal olid veel tõeliselt hirmsad. Ülal piltidel on nende uus välimus näha.
Krunditud puit enam ei räägi, seepärast tuleb teha enne värvimist mingi visand.

 Me leppisime kokku, et taburetid ise tulevad sinised, sest meil on siseruumides palju sinist. Säärased tumedad sinised ikka, aga poes värvide toonida laskmine on üks suur hookus-pookus ja see toon, millega enne on värvitud toolijalad, päriselt mu ettekujutusele ei vastanud. Natuke hele ja liiga kriiskav, aga uut värvi me ka ostma enam ei läinud.
Mis värk on? Mingid punased latakad! Roosid või? Ometi leppisime kokku, et tuleb palju kollast, oranži, aed-ja juurvilju, marju ja mõned põllulilled ka, kui vähegi sobib Aga ma ei sekkunud. Küllap kunstnik teab, mida ta teeb.

Õnnetuseks hakkas varsti vihma sadama ja õuest tuli ära kolida. Sinilinnust õpipoisile jagab meister enne pintsli kätteandmist juhiseid, Tema hooleks jäi taustade värvimine.

ja need punased latakad osutusid hoopis ristiku õienuttideks :), aga hetkel tekitab Anni  mingeid lendkalu

Siin on veel toorikud, s.t. taustadel on tumedama sinisega andmata sügavus ja mõned pintslitõmbed olid ka veel puudu. Aga me enam ei kannatanud, nii suur himu oli nad pildile saada. Selle tabureti kohta ütles Anni ise, et pingile oleks kui peotäis heinu visatud.
 Nii nüüd ongi. "Peotäis hainu"

Muhedikupapa soovis ilmtingimata ikkagi ka roose, see siis on tema "Rosaarium". Lendkalad moondusid hoopistükkis kellukateks

Sellele taburetile on nimepanek keerulisem, esialgu "Lõhnaravi"

aga see on väga huvitava ristpesiti istutusega "Ogoroodina"

Kõik neli vanast uueks saanud koos. Nad on korra  juba lakitudki.

Kahe-pooleselt ei saanud kuidagi pintslit käest, selline on meie õuel luusiv rebane. Edasi värvis ta veega teeraja kive. Ühe õhtuga kunsti kuipalju.

Mul on tõeliselt hea meel ja ma olen nii Lendavale kui Sinilinnule, ja ka oma kaasale lõpmata tänulik, et need väärt mööblitükid lõpuks uue elu said. Igapäevaselt nad meil kasutuses pole, aga nüüd tuleb neid küll kuidagi eksponeerima hakata. Rahmeldaja Ülo olevat öelnud, et tuleb teha 5x5 prussist laiem ja kõrgem raam serva, et näis, kes ja kuidas siis end istuma seab :) Ega esialgu vist tükk aega ei raatsi neid taieseid küll sihtotstarbeliselt kasutama hakata.