Südasuve õitsejaid on palju ja kui juba päevik, siis tuleb nad siia kohe ja kiiresti ritta saada, enne kui sügis kätte jõuab.
Ma kirjutan üsna tihti, et käes on puittaimede aeg ja pean seda ka seekord tegema :) Mis teha, kui nad suureks saanuna domineerivad püsikute üle
Robiiniat jätkub nii õue kui tuppa
Parukapuu `Royal Purple` on samuti täies õies
Parukapuu kuldne vorm `Golden Spirit` on õitsemiseks veel liiga noor, aga ta lehestik korvab selle puuduse
Saaremaalt korjatud seemnest kasvatatud must leeder
Praegu on kibuvitsade ja rooside hiilgeaeg.
Ega ma nüüd nii suur roosipõlgur ka pole, kui mõnikord võiks välja paista. Mõned valitud sordid on meil täitsa olemas.
Tordiroosi näoga `Dornröschen`
Täna puhkes suvekuumust õhkuv `Westerland`
Vana pargiroos `Alfred Colomb`
Kibuvitsad on meil enamasti nimelised, aga sekka on sattunud ka neid, kes alles ootavad määramist.
Näärelehine roos (R.pimpinellifolia) `Double White`
Rosa rugosa camtschaticum
ja nimetu iludus
Lõõskavpunaste õitega veigela `Red Prince`
Hetkel konkureerivad põõsaste ja puudega varsti lõpetama hakkavad pojengid. Olen neid varem mitmed korrad kõiki näidanud, seekordne valik on lemmikutest.
`Mrs Wilder Bancroff` üksi
ja hulgakesi
`Betty Croff`
`Cora Stubbs`
Õrn ja habras imeilus `Coralie`
sama ilus ja elegantne kui eelmine, valge `Bu Te`
Sinine jõgi vuliseb veel hoolega, aga aediiristel on puhkenud viimased õied.
`Clownerie`
ja A.Mego `Princova Koruna`
Kui ühed lõpetavad, siis teised alustavad. Esmakordselt õitsevad üle-eelmisel aastal saadud kirju liilia sordid
`Claude Shride`
ja `Manitoba Morning`
loomulikult on täisõies nagu alati liik ise (L.martagon)
Väiksemaid ja tagasihoidlikumaid õitsejaid on aed täis,
Minu jaoks on üks ilusamatest kurerehadest `Rosemoore`
Bourgat` ogaputk on tänavu võimas nagu alati
aga moosesepõõsaste ja kukekannuste õisikud tavapärasest hoopis madalamad.
Siiski peab juttu tegema vähemalt ühest okkalisest. Meie mägimänd `Jacobsen` hakkas nüüd, keset suve, tegema peaaegu valgeid noori kasve. On see nüüd mälestus kunagistest kitsehammastest või hakkab tekkima mingi mutatsioon...? Eks järgmistel aastatel paistab, on see tunnus jääv või ühekordne ehmatus.
Õue täna ei tõmba, +31C on natuke liiga palju, isegi toas kipub kuumus liiga tegema, kuigi siin on siiski veel üsna talutav.
Kuumus jah, liiga teeb mullegi :( Ilus ja õiterikas on sul seal praegu tõesti aga metsaaed oli ikkagi kõige mõnusam ja no muidugi see veigela, see särab eriliselt :)ja pojenginurk oli võrratu ning milline lõhn. Sinises jõe vulin loomulikult jne, jne, sõnaga võrrtu oli ringi luusida :D
ReplyDeleteMeil on ikka niipalju jahedam, et teie aiast pärit West Elkton ja Cora Stubbs avanesid alles täna. Roosid ka alled piiluvad, suur plahvatus on alles ees.
ReplyDeleteoh, see coralie! see on suisa imeline
ReplyDeletecora stubbs läks meil eile lahti :)
aga kuumust aitavad taluda varikatused, suurte puude vilus olemine ja ka kivikatusega kivimaja... teil on õnneks konditsioneer.
just eile mõtlesin, et sinu metsaaias oleks vist sellise kuumaga päris talutav olla :)
ReplyDeleteMartagone ma armastan :)
Pojengidesse olen hakanud ka lugupidamisega suhtuma. Tänavu õitsevad kõik. Cora Stubbs õitseb üllatavalt kaua, Virgiliusest olen ka sisse võetud ja siis veel see P lactiflora, küll on armas toon!
Hädasti oleks blogijat vaja, ei jõua jah nende õitsejatega sammu pidada :)
Nii palju ilu. See Robiinia! ..ja Alfred-milline värv. Muidugi pojengidest ja iiristest ja muust rääkimata. Õhkan kaugelt!
ReplyDeleteLihtõielised pojengid on väga sümpaatsed! Esitletud valge on tõeline kaunitar!
ReplyDeleteMina olen ka hakanud tänu Sulle pojenge armastama, vanasti ma neist üldse ei hoolinud. Aga martagonidest õitseb tänavu ainult see uus 'Claude Shride', valgel avastasin just eile ära hääbunud ladva ja põhiliik on nii kidur, et vaid paar 10-sentimeetrist varrekest püsti. Peab vist üles kaevama ja vaatama, mis neid vaevab.
ReplyDelete