Friday, July 24, 2015

JÄRG ON KÄEST JA KÕIK ON SASSIS

Kummaline kuu see tänavune juuli. Meil pole vist ühelgi varasemal aastal kalender nii tihedalt täis kirjutatud olnud kui praegu. Seltsielu on viimasel kahel nädalal eriti intensiivne olnud. Ühtpidi on see hirmus tore, teistpidi on elu kuidagi väga pingeliseks muutunud.
Mõnel päeval jõuab  kohustusliku ülevaate ja pilditiiru korralikult ära teha.
Juba üle nädala õitseb eelmise aasta uustulnuk laialehine kalmia `Carousel`


Ka ebaenelas on kaua õitsenud. see kaunis vahupõõsas hakkab peagi lõpetama

Parukapuu õisi ma näitasin, aga minu arust on just ta äraõitsenud õisikud need, mis puu ilusaks teevad ja talle ka nime on andnud

Aias tuleb muidugi käia igal päeval, aga mõnikord on nii, et endal pildistamiseks aega ei jää. Hea, kui seda teevad sõbrad. SS ja ML, kes tulid vaatama, milline on suure õitsemise lõpetanud aed, pidid pettuma. Õisi on ja tuleb veel üksjagu. ML-i leiud olid algul tõesti rohelisepoolsed


eelmise ja tänavuse aasta noored hostad on kenasti juurde võtnud


valge mänd `Tiny Cyrls` muutub iga aastaga aina kenamaks


kuigi rodgersiad juba õitsevad, poleks neil ka ilma lehtedeta ju midagi viga
selge, et vanad okkalised on rohelised,

aga siis hakkas ridamisi ka õisi tulema.
Veel õitsevad viimased pseudatad

Liiliate aeg on keskpaigas, hulk sordirühmi on alles alustamas, asiaadid aga lõpetamas. M.Rangi `Merle`

Päevaliiliate (jah, me kasvatame ka neid :) ), hiilgeaeg saabub ilmselt järgmisel nädalal

Need vähesed roosid, kes meil aias, õitsevad samuti. `Novalis` ei kuulu oma määrdunud värvi poolest mu lemmikute hulka, aga see huvitav värvus teeb ta päris põnevaks ja ilusaks sordiks. Kingitustaim Marguselt.

Õisi on veel igasuguseid ja värvidest puudust pole



Kõrreliste aeg on samuti käes

ja õitsvaid põõsaid jagub ka küllaga.
Esmaspäeval käisime Tsiilil külas. Noh, neid kivimänge peab igaüks ise oma silmaga nägema. Istusin seal vihmas ja meenutasin selle iluaia alguse koledust ja seda, kuidas mõtlesin, et reljeefi poolest on see suurte võimaluste aed. Nüüd on vaid mõni aasta möödas ja need võimalused on Tsiil kiht-kihilt lahti harutanud, kaevanud, välja puhastanud, teisaldanud, saaginud, juurinud, mida kõike veel. Ja taimestanud. Oskuslikult ja huvitavalt. Ime siis, et ta säras seal kui täiskuu või kümme päikest. Taimi tahtnuks veel kaua vaadata, aga ei saa vihmast tilkuvale perenaisele keset suve kopsupõletikku ka tekitada ja nii me siis suures padukas kodu poole liikusime. Pilte ei teinud, need on Tsiili enda näidata.
 Ja lõpuks ometi tõin ma koju tõin Tsiili juures hoitud ja hellitatud unistuste kahevärvilise kuuse (P.bicolor), hariliku kuuse ülipõneva vormi`Valentins` ja Aiasõbra ostuöölt juba talvel tellitud bensoelindera.
Teisipäev oli ilus ja päikseline, aga mina pidasin paremaks.....

ja nüüd ma mõtlen, et eelmise arvutiga kadusid kõik mu head retseptid, et kas ma paneks nad talvel siia blogisse tallele või leiaksin teise mooduse nende alalhoidmiseks.
Õhtuti käivad meil teistsuguse külalised, kellega me ise aias koos ringi ei kõnni
Nemad on nüüd alati paaris, aga oma 2 poega nad veel lennuharjutustele pole toonud

Ka sookured on veel kuskil poegadega kinni. nende jutuajamisi kuuleme hommikuti ja   veel hilisõhtulgi küll.
Aga see paharet muudkui songib maad. Nii ta tuleb

vaatab vahel ringi ja siis jälle tuustib

Kolmapäeval oli järjekordne vihmapäev ja me otsustasime kodunt jalga lasta. Seekord jõudsime üle tüki aja Rahmeldaja aeda. Ja mis meid seal tiigi ääres vastu võttis. Ega ma enne räägi, kui Rahmeldaja ise ükskord teda näitab. Kõige huvitavam, et pererahvas ise polnud märganudki, mis nad välja koorisid. Kivilaga on tõsist tööd tehtud ja ta on nüüd juba üsna tiheda taimestusega. Ega ma seekord mujal käinudki, see tihe, peenike, aga üdini läbileotav vihm polnud just kõige meeldivamate killast. Parem oli paigal püsida ja niisama juttu rääkida, seda on ka vahel vaja teha.
   Täna jäid pildile. Tegelikult peaks ütlema vist eile, sest postitus ilmub juba peale 24
Niimoodi puhkeb `Larissa`. Ilus ja õrn, väga roosilik

Mulle meeldib ka teleekia sasine õis
Tänavu näeme esmakordselt, kuidas hakkab õitsema meie aias 8 aastat kasvanud sile äädikapuu `Laciniata`

aga see araalia, mille õisik pidi kasvama vuhhhhh! mitme meetri pikkuseks on küll vähemalt sel aastal väga-väga tagasihoidlik

ženženn on nii salaja ära õitsenud, et me seda isegi ei märganud


Aga nüüd siis see kõige tähtsam. Täna, tegelikult siis 23.07. teostus lõpuks me 11 aastat vindunud taburetikute projekt. See on nii suur ja tähtis sündmus, et temast tuleb küll eraldi postitus.
Siis kui suured alles mõtlesid ja pidasid aru, vaatas väike inimene, kuidas alustada

ja üsna varsti oli kõige pisemal tegelasel käed ja laud tõsist tööd täis. Siin on valmimas mingid veealused

ja see on konn, ilmselt skafandris, aga nii öeldi:)


6 comments:

  1. Lahe :) Konnal on ehk tõesti mõningane kaitseriietus aga äratuntav on täielikult :) Selle suve kiirususes pole ime kui mõni salaja ära õitseb aga ühes suures ja läbimõeldud aias jätkub ilu kogu hooajaks, nii õite, lehtede, viljade kui võrade näol

    ReplyDelete
  2. Valge mänd püüdis pilku :) ja Novalis on ilusa värviga. Olen isegi piilunud :), ja toredad kunstihetked teil ka ja läbirändvad nokalised.

    ReplyDelete
  3. Pole see järg sul käest ära midagi, kõik on nii ornungis, kui vähegi saab. Isegi taburetid. Ja see äädikapuu oma punaste okstega on lihtsalt jumalik. (Ma vist olen jah see punase tuti inimene, siis on vähemalt kaugele näha.Punast - andke mulle punast!)

    ReplyDelete
  4. Ilusad avastused. Praegu toimub aias nii palju, et ole kodus või kola ringi, kõigega kursis olla ei jõua parima tahtmisegi juures.

    ReplyDelete
  5. Aias toimub tõesti kogu aeg midagi.

    ReplyDelete
  6. Minu vau läheb seekord su kukeharjade peenrajupile. Mul neid 2 on, kuid kuidagi ei oska neid ohjes hoida, et nad ei lamanduks.

    ReplyDelete