Saturday, November 1, 2014

JA ONGI NOVEMBER

Hingedekuu algas +3,4C sooja, hommikuse tiheda udu ja kerge vihmasajuga.
Lõuna paiku tegin päris põhjaliku aiatiiru. Ikkagi kuu esimene päev, mis kindlasti jäädvustamist vajab.  Ma ei ole kunagi aru saanud neist inimestest, kes sügisel vaid pori näevad ja kõike, mis novembriga kaasas käib, kuidagi masendavalt kirjeldavad. Minu arust on praegu aias nii palju ilusat, mida suvel lihtsalt polegi aega vaadata.
Uksest väljudes avaneb meil selline pilt. Minu arust pole see heinamaa suvel kunagi nii erkroheline.


Edasi liikudes


Nüüd tuleb tited üle vaadata


Juba hakkab rohelisse teisi värve lisanduma. Esiplaanil oleva jaapani lehise taustaks on musta kuuse ja halli nulu grupp, mille vahelt piilub kuldne leinaremmelgas. Männisambad on seal samuti olemas

Nagu pajud ja remmelgad, ei taha ka mõned vahtrad veel lehtedest täielikult loobuda. `Drummondii` valgekirjud lehed erinevate pajude taustal.



Siberi lehis on veel täiesti roheline, tagaplaanil asuvad euroopa lehised aga kuldsed


Kätte on jõudmas huvitavate võrade aeg. Suvises paksus lehestikus nende ilu niimoodi esile ei tule. Kuigi keerdremmelgas hoiab veel lehtedest kinni, on juba aimata, mida ta talveks tõotab.


Keerdvõrseline laialehine pärn `Tortuosa`


Lisaks huvitavale võrale on tal juba praegu ka imeilusad pungad. Neist mõned on püüdnud kinni viimased vihmapiisad.


Hõbevahtra nõtkete okstega võra on ka hilissügisel vaatamisväärsus


Isegi enamus kaski ei ole lehti lõplikult langetanud


Kes külmaga värvuma hakkavad, on juba alustanud. Mida edasi, seda eredamaks


Paljud okkalised edvistavad ka niimoodi


Lehtpuud aga sedasi


Isegi vastrajatud soo on veel värvi täis. Load, kalmused ja tarnad pole suure külma peale kõssanudki, noorukesed ainuroo puhmikud ja kollase võhumõõga lehed on hakanud värve muutma



Seda elutoa aknavaatest paistvat kallast olen ma vist küll igal sügisel näidanud, aga mis teha, aiaosi ju niisama lihtsalt igal aastal ringi ei tõsta. Et enamik kukerpuid juba raagus on, isegi ei märka veel


aga on ka mõned, kes ei mõtlegi lehtedest lahti saada. `Golden Ring` on suvel üsna tagasihoidlike, peaaegu pruunide lehtedega põõsas, aga sügisvärvides ta lausa lõõskab (eelmisel pildil teda pole)

Kõrrelistel on vaja enda näitamiseks pisut kosuda


`Stiff Weeper` on kui kuldne jaanalinnupoeg:). Kael jääb vist veidi teiste võrade varju, aga ta on täiesti olemas.

`Horstmann Recurved` on tõsiste kuuskede hulgas vägagi vallatu olemisega.


Tiigi tagakallas tõotab üsna pea veidi elusamaks muutuda, Las need puukesed kasvada veel paar aastakest.


Varjuaia sissepääsu valvab auväärne pärn, kelle võimsust pildilt ei hoomagi

.
Vaatamata sellele, et lehtpuud on raagus, pole ka see paik kole ega porine


Kes oskab vaadata, leiab ka printsessipuu üles. Tema hoiab oma pungi kiivalt peidus. Kohad, kust nad välja kevadel vupsavad, on vaevu aimatavad.

 Loodus ei salli paljast maad ja katab selle, kui inimene ei sekku, talveks ise. Neid lehti ei kavatse ma ka kevadel koristada. See kihike kõduneb veel enne, kui taimed ärkama hakkavad neile nii vajalikuks kobedaks metsamaaks. Puhtana hoiame vaid teerajad.









Mul on hea meel, et kivid ja pätsid juba nii jõudsalt sammalduvad

Täna mõõtsime talverüüd selga tõmbavat mikrobiootat. Nüüd on ta läbimõõduks 9,2 meetrit.


Õisi ma ei otsinud, aga ometi on nemadki veel olemas


Tagasi maja juurde jõudes tervitab praegu pooleldi lehes magesõstra hekk


Kui hommikupoolne taevas oli lihtsalt ühtlaselt hall, siis lõuna paiku hakkasid tekkima vihma tõotavad pilved


Ja ikkagi on ka praegu veel ilusat küllaga, tuleb lihtsalt silmad ja  meeled lahti hoida.

8 comments:

  1. Muhedikemaa on imeilus aastaringselt, see on oskusliku rajamise tulemus, ka enda hinge ja südame kõigesse panemise tulemus :) ja see, et praegu näeb paljusid nüansse, mis muul ajal nägemata jääb on ka jumala õige :D

    ReplyDelete
  2. Võrad, kivid ja samblad ongi novembrikuu iludused. Mõni värviline leht ja õis veel lisaks. Lund minu hing veel küll ei igatse, külmakraade ka mitte.

    ReplyDelete
  3. see ei ole enam mikro- vaid makrobioota :)

    ReplyDelete
  4. makrobioota on küll kümnesse :)
    Oi, mulle meeldivad need kivid ja tiigikalda kivid on mõnusalt suured. Ja siis need kännuembused varjuaias, väga mõnus sulandumine.

    Okaspuid imetledes olen ise ka roheline :)

    ReplyDelete
  5. 9 meetrit! see on megabioota.:) Jah, novembris püüavad pilku hoopis teised asjad, mis suvel. Ja eriti kui on sellised võimsad vaated...Kaunis.:)

    ReplyDelete
  6. Mulle see viimane pilt meeldib eriti. Olles siiski maapeal oleks justkui taevas vaid ümberringi.

    ReplyDelete
  7. Kui kaunid novembrivärvid on kukerpuudel! Paarinädalatagune -8C jättis kogu mu aia pruuniks - kuid mul pole ka kukerpuid.

    ReplyDelete