Kaevun üha sügavamale oma uude arvutisse. Liikumine ja tegelemine muutuvad siin üha arusaadavamaks, kuigi on ka päris suuri tõrkekohti. Seda kahjuks kõige elementaarsemate tegevuste juures, mis on osutunud üle mõistuse kohmakateks ja aeganõudvateks. Nii need asjad ühe targa masinaga niimoodi käima ei pea, aga neid arukaid nõkse pole ma veel leiutada suutnud. Paanikas ma pole, süvenen temasse täna alles 3. päeva. Küllap kõik laabub.
Eile sain kätte välise kõvaketta koos sinna päästetuga. Kogu tekstimaterjal on loetamatu. Kahju muidugi on, aga maailmalõpp see ka veel pole. Pildimaterjal on aga kenasti olemas. Sorteerisin neid veidi, osa tõmbasin arvutisse, enamiku jätangi kettale.
Korrastamise ajal jäin vaatama varasemate aastate fotosid, iga päev seda ju ei tee. Mõne aastaga on meie aed väga palju muutunud. Osa sellest on ümber seadistatud, osa täielikult ümber tehtud. Kõige suuremad muutused on seotud puittaimede kasvamisega, mis aia üldilmet ehk enim mõjutavad.
Korralikke taimeportreesid on palju, üldvaateid hoopis vähem. See viga tuleb parandada, paari aasta pärast ei mäletagi enam, kuidas aed arenenud on.
Hoopiski puuduvad mingil kindlal kuupäeval tehtud pildid. Ma pean välja mõtlema, kas teha need näiteks pööripäevadel või hoopis sagedamini. Aga ka need oleksid nii mõnigi kord väga vajalikud.
Uurisin, kas ma leian, millised on olnud novembrikuu algused alates 2008.aastast.
Midagi ma leidsin. Üritangi reastada alates sellest aastast nii oktoobri lõpu kui enamvähem tänase s.o. 4.novembri ümbruses jäädvustatu
Selline oli aed 3.novembril 2008. Korralikku öökülma pole meil olnud, enamus lehtpuid ja põõsaid on kas osaliselt või täielikult lehes. Ilmad on püsinud ühtlaselt jahedapoolsed, temperatuurid on +10 kraadini jõudnud vaid mõnel päeval
2009 aasta 15. oktoobri torm murdis ümberkaudu suuri puid. Meie kahjustused piirdusid kõrreliste puntrasse keeramisega, mõnel põõsal leidsime ka murdunud oksi
Sama aasta 20. oktoober üllatas korraliku lumesajuga. Lumi püsis ööpäeva
Novembri alguseks oli aga nii torm kui lumi unustatud ja aed elas rõõmsalt ja värviliselt veel pikka aega edasi. 1.11. 2009
2010, esimesed lumhelbed langesid 26.oktoobril, see kirmeke püsis mõned tunnid. Ka sel aastal oli kerge öökülm eelnevalt vaid paaril korral meid külastanud.
3.novembril olen pildistanud lehes puid-põõsaid
Ploomid on siiski juba raagus, värvujad väga värvilised
2011, 26. oktoober. Öökülma pole meil olnud, aed on lehes
Esimene korralik öökülm oli tol aastal 4.11. Täna aga särab päike, tuult pole ja sooja on meil +10,8C
26.oktoober 2012. Täiesti lehes, õitsvale ja igatpidi elujõus aiale langes ränkraske lumekoorem, mis ei sulanud mitu päeva
Teda muudkui sadas ja sadas. 27. 10.
28.10. Pilte vaadates meenus, et tookord olin ma kindel, et nii mõnedki puittaimed murduvad ja peavad eluga hüvasti jätma
6. novembriks olid aga kõik kenasti välja sulanud, kogu selle õuduse üle elanud, püsti tõusnud ja särasid edasi
2013.aasta peaks veel värskelt meeles olema. Eelmisel aastal algas puittaimede värvumine väga vara, juba septembri alguses. Kogu see ilu kestis veidi üle 2 kuu. Oktoobris oli intensiivseid värvitoone uskumatult palju. 21.10.2013
27.10 on puud-põõsad veel lehes.
Nii kummaline kui see pole, pole mul eelmise aasta novembri algusest mitte ühtki fotot, mille järgi näha, milline võis siis ilm olla. Aga, et varjuaia sõnajalgade pilte on sellest perioodist hulgi ja aiapäevikus ka midagi ekstreemset kirjas pole, siis võib arvata, et ta sarnanes tänavusele novembri algusele. Lehtpuud raagus, värvi lisavad värvilised okaspuud, kukerpuud ja värvuma hakkavad võrad.
Kui ma neid aastaid ritta seadsin, avastasin, et novembri algus on aastaid olnud stabiilselt ühesugune. Lehtpuud on selleks ajaks valdavalt raagus. On olnud päikest ja sombuseid päevi ning vihma. Päevased temperatuurid on seisnud valdavalt plusspoolel. Tavalised kenad sügisilmad.
Novembrikuu lõpud aga sarnased pole olnud. Ma lihtsalt ei tahtnud ajast ette rutata.
Tõsine üllataja on aga olnud aastate lõikes oktoobri II pool kõigi oma tormide, äkiliste temperatuurilanguste ja ootamatute lumesadudega. Ega tänavunegi ju erand polnud. -9,3C kahel järjestikusel päeval keset suviseid ilmu oli ju täiesti ootamatu.
Tänavust aastat ma üle kirjeldama ei hakka, see oleks võrdluse 7.aasta. November on alanud tavapäraselt ilusate soojade sügisilmadega.
Selliseid ülevaateid on väga huvitav lugeda, kõnelemata sellest, et sul on tavaliselt kõik oluline kirjas.
ReplyDeleteSee vaade oli huvitav, kus suurt tiiki veel polnud.
Tänud!
see oli nüüd tõesti üks väga tänuväärne ja tore postitus :) aga nagu selgub, pilte on ikka vähe, pildista palju tahad :( mina ka mõtlesin, et peaks tegema kõikidel pööripäevadel kindlatest kohtadest igal aastal vaated aga ikka kuidagi vajus ära, peab ennast käsile võtma ja muidugi peaks tegema pilte sünnipäevadel, suurtel pühadel, nii riiklikel kui rahvalikel aga eks me paranda ennast :)
ReplyDeleteMinul kipub pildistamine alati sügisel soiku jääma. Siin mere ääres pole sisemaa värve, hall ja pruun domineerivad ja varem sai nagu pidevalt valgel ajal ka tööl oldud. Tegelikult on need ilmavaatlused-võrdlused aastate lõikes väga põnevad.
ReplyDeletePean ka nentima, et nn paraadpilte on vähe, vaatamata antud lubadustele ja tehtud pingutustele
ReplyDeleteMa olen ka sellele kindlal kuupäeval pildistamisele mõelnud aga kahjuks on mul haugi mälu.
ReplyDeleteVäga tore ja huvitav tagasivaade! Nagu mu töökaaslane ütleb: ilm on ilm on ilm. Temaga tuleb leppida ja rõõmu tunda olevast.
ReplyDeleteSee on tõesti huvitav, kui lühike on inimese mälu ilma silmas pidades. Need ülevaated on tõesti huvitavad ja siis kipud ikka ise ka meenutama, mis oli siis või kuidas oli siis. Vahva!
ReplyDeleteaitäh!
Togram