NOVEMBRIVEMBUD

Nii sompus-pimedat, udust ja tuuletut novembrit kui tänavune, mina ei mäletagi.

Kuu kahe esimese päeva ühtlane seenevihm oli pikitud üksikute hoovihmahoogudega. 

3.novembril käisime hea sõbraga teiste heade sõprade salapaigas. Loitsime!

Udupäevi oli terves kuus kokku 16, vaid kahel korral hakkas udu keskpäevast hajuma, 14 korral püsis ta terve päeva.

23.novembri udu oli võrreldes teiste, ikka tavaliste hallide ududega, täiesti erakordse välimusega,. Ta oli uskumatult piimvalge, isegi hõbedane, tihe, ühtlane, täiesti liikumatu mass. Kuigi nähtavus oli umbes meetri ringis, olid toad valgemad kui päikesepaistega.

Tüüpilised päevad olid sellised. Palju oli ka neid, kus udu püüdis tuppagi pääseda.

Päikesepäevi oli tervelt 4.

Neist esimene, 9.11 on eriti meeldejääv, sest mitte igal aastal ei jäta mardisandid endast maha suurepäraseid kingitusi

See kännuelukas peab astuma mõned sammud paremale, tema koht on peenras taimede keskel. Et ma täpselt ei tea, kus praegu asuvad võsaülased, jääb ta kevadet ootama turbapätsil, et siis end nende vahele end ära mahutada.

Ka nemad jäävad oma kohti ootama. Paljudel püsikuil on pealsed läinud ja sellist raskust pole kellelegi arukas pähe panna. Öeldi, et kive on 2,5. Ma pean nüüd terve talve mõtlema, milline neist see poolik on.

Veel kahel korral 12. ja 15.11 proovis päike pilvede vahelt välja pressida, kuid see üritus piirdus mõlemal korral loetud minutitega.

Kuu temperatuurid olid valdavalt plusspoolel, kõikudes 3 ja 9,6 soojakraadi vahel, isegi öösiti ei langenud kuu esimesel poolel kraadiklaaside näidud alla 0C. 

Korralik külm, mida peab novembris ju ikka mõnel päeval olema, saabus äkki 19. kuupäeval. Hommikul kraadiklaasi vaadates tundus see -7,4C täiesti uskumatuna. Väga külm :) -6,8C oli ka järgmisel päeval, siis hakkas t tasapisi jälle tõusma, jõudes juba 23-ks jälle kuni kuu lõpuni 0 ja -3C vahele.

Neil kahel külmapäeval säras ka päike terve päeva. Kahutanud maa, härmas taimed ja ere päike muutsid maailma eelmiste päevadega võrreldes lausa muinasjutuliselt säravateks

21. novembril sadas päev läbi jäävihma. Kogu õu oli kui klaasiga kaetud, valitses totaalne libedus, ja mitte ainult meil. Mõtlesin tükk aega, kumba pilti näidata, tegu ju sama oksakesega. Majast eriti kaugele minna ei saanud, püsti püsimiseks oli vaja uksest kinni hoida, et mitte oru põhja liuelda :) Otsustada ma ei suutnudki, need jääkristallid ja -nõelad lihtsalt on nii ilusad.

Esimene lumi sadas maha 22. novembri öösel. Tegelikult ei saagi seda kirmekest lumeks nimetada. Vaatasin EMHI lumekaarti, meil oli teda umbes 0,5cm paksuselt. No mis lumi see on, mingit ohhhhooo! tunnet see kaasa ei toonud. Maailm läks vaid õige pisut valgemaks. Aga põhja-ja läänekaares said lapsed juba kelgutada ja lumememmedest rõõmu tunda. Lörtsisegust ollust sadas ka 27. kuupäeval, aga lisa sealt aed ei saanud. Taimedel kahjuks talvetekki ikka veel peal pole, heinakõrred turritavad lumest välja. 

Teda oleks muidugi hädasti juurde vaja, aga lähitulevikus pole selleks lootustki

Alates 21. 11 jäid öised temperatuurid miinustesse, päevad olid aga kergetes plussides.

Uus tõsisem külm saabus 28.11. Need kuu viimased kolm päeva on temperatuur aina langenud, -7,1C, - 8.9C, - 12,8C

Lühiajaliselt kannatavad isegi õrnemad taimed katteta sellised külmad välja, aga pikalt küll mitte.

Kuni 24.novembrini olid kõik päevad praktiliselt tuulevaiksed või õhkõrna tuulega. Eks see seletabki, miks udu ei hajunud ja nii visalt paigal püsis. 24. novembrist puhus paar päeva kerge või mõõdukas tuuleke. Kuu lõpp püsis jällegi tuuletuna. Kui linnukesi mitte arvestada, on aed kogu novembrikuu püsinud ääretus vaikuses liikumatuna justkui mingis kangestunud transiseisundis.

Tihaste asum on meil terrassihekis. Neid on seal peidus päris suur parv. Hommikust õhtuni vupsavad nad sealt välja kui pisikesed värvipallid, et siis, kui kõht täis, jälle kaitsvate okste vahele varjuda. 

Sääraste külmadega kui praegu, linnud lisatoiduta kaua vastu ei pea.  Tavaliselt on neid siin palju rohkem, aga kahjuks on nad arad poseerijad

        

Et me neid liiga vara toitma ei hakanud, pidid linnukesed tänavu leppima igasugu seemnete ja koorte-okste praegudes leiduvaga. Tänavu olid nende lemmikuiks kibuvitsamarjad, põõsad on päris puhtaks tehtud

29. nov. tõi endaga kaasa ilusa härmatise, püsib see veel tänagi. Vähemalt puittaimede pungad on kaitstud 

Õied on kolinud tuppa. Taimedeta toas ei saa, nad annavad ruumidele hoopis teise hingamise ja elu. Ma lepiksin küll isegi puhta rohelusega, aga ega mul ka nende väikeste värvilaikude vastu midagi pole.

Kitsed on hämaral ajal luurel käinud, nende jälgi on aias kõikjal:(. Korra nägime rebast ka, aga pildistamiseks oli ta liiga kaugel. Tema võib ringi luusida, ometigi üks loomake, kes puid ei näri.

24. 11- porgandi talikülv avamaale, kasvuhoonesse jäetud paar tillivart on end ise maha puistanud.

Udu lubab, et detsembriski on ülekaalus soojad ilmad. Kalendrisügis kestab kuni talve alguseni.

Rahulikku ja ilusat advendiaega kõigile!