Aga eile häirisime me kogemata üht und ja sellist suurt elukat polnud me varem nii lähedalt näinudki. Vahel harva paistis kuskilt mingi põgenev sabake, aga nüüd näitas ta end täies ilus
Arusisalik (Lacerta vivipara) oli umbes 15 cm pikkune
Kuigi siin kirjutatakse, et ta on meil üsna sage, kuulub ta ometi kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse. Ma ei oska küll arvata, kas leidub tõesti inimesi, kes sellistele võiksid haiget teha. Üldiselt on ta ju hirmus arg. Kui taimede juures toimetada, näeb teda vaid vilksamisi põgenemas, mitte kunagi ründamas.
Rahvapärimus räägib küll, et kätte teda võtta ei tasu, sest ta pidavat kippuma hammustama. Sellist kavatsust pole mul juba nende vägevate küüniste pärast. Las ta elab ja toimetab rahulikult omi tegemisi.
Ma ei tea, palju sisalikke meil elab, Aga, et vahetevahel näeme poegi end päikeses soojendamas, siis peab neid täiskasvanuid olema vähemalt kaks.
Lamas ta kerratõmbunult väga õhukese samblakorra all. Et teda mitte päris liikvele ajada, panime talle selle õhukese tekikese kiiresti peale.
Minu meelest on siin tegu lainja lehiksamblaga. Aga võibolla ka mitte. Küll lubasin eelmisel talvel, et teen neist enamuse endale selgeks, aga selleks pidanuks ma neid kõiki, kes meil kasvavad, pildistama ja siis raamatu ja netimaterjalidega võrdlema. Aga tegemata see ju jäigi ja täna olen ma sama tark/rumal kui ennegi.
Meie kass tavatseb neid krokodille jahtida. Kui krokodill on oma sabaotsa vabatahtlikult loovutanud, siis saab maitse suhu ja see tõstab motivatsiooni ka ülejäänud praad kätte saada.
ReplyDeleteVahvad võtted!
ReplyDeletePiltidel ilus,kuid muidu minu jaoks...ka väike foobia.Tegelikkuses ei meeldi kohe mitte,aga pildile saada meeldiks mullegi.
Hästi tabatud! Ma kaldun küll arvama, et teil on neid seal rohkem kui kaks, sest kui juba kahel on hää, siis teistel ju ka.
ReplyDeleteEks nad on ohus rohkem sellepärast, et neile vajalikud elupaigad hävinevad. Teie aias on ju mõnusaid kiviseid kohti ja uus varjuaed on ka nagu nende tarvis loodud.
Mulle nad meeldivad väga, ilusad on ju :)
Toredad loomakesed. Kunagi ammu oli meie maja ees metsa all metsavahi palgivirn, mida ta kunagi ära ei viinud. Seal palkidel oli hea istumiskoht. Samas elas ka üks väike sabata sisalik, kes inimesi üldse ei kartnud, peesitas päikese käes ja laskis end rahulikult käe peale võtta.
ReplyDeleteTore ja armas krokodill :), mul on nii hää meel, et ka meie mail neid elab ja kindlasti rohkem kui kaks, usutavasti teilgi neid rohkem ja ei hammusta nad ühti, me oleme mõned ka valel ajal liikvele ajanud ja siis Ülo kolib nad puukuuri, seal tundub esiotsa outum ja on kuhu kaevuda
ReplyDeleteSisalikud on kaunid. Aga minu üllatuseks...kas siis külmutakse talveks läbi, et siis kevadel saab kere sulades süda elektrilöögi ja hakkab tööle nagu konnadel? Millegipärast arvasin, et nad talvituvad sügaval urgudes maa all kus muld ei läbi ei külmu.
ReplyDeleteKrokodillid on vahvad, meil on siin kivide vahel neid palju. Päris kaissu ja sülle ma neid elukaid ei taha, aga nende asjatamisi jälgida on vahva.
ReplyDeleteKõik elav on tore ja aeda rikastav. Tsiili mainitud elupaikade nappus on kindlasti kaitsmisvajaduse peamiseks põhjuseks ja meie aednike ülesanne on neid samuti kaitsta, kui nad end meie aedadesse asutanud on.
ReplyDeleteMullegi need "krokodillid" meeldivad, ehkki huvitav on see, et roomajad (st. ussid) tekitavad lausa jälestust.
ReplyDeleteMul elas üks selline paksukene kasvuhoones eelmine aasta :)
ReplyDeleteMingi aeg kadus paksuke ära ja siis sibasid ümberringi umbes 3 cm pikkused pisikesed tegelased, jube vahvad olid :)