SUVE PIKENDAJA

 Ma olen aastaid imestanud, miks küll inimesed oma aedade rajamisel keskenduvad vaid kevadele ja suvele. Ühtpidi tõesti, võibolla on peale pikka valget talve värviihalus väga suur, aga teistpidi on kevad meie kõige lühem aastaaeg, sest suvi oma õie-ja värvikülluses pressib ju nii kiiresti peale, et tema tulekut polegi võimalik eriti kevadest eristada.
Samas unustatakse täiesti ära, et meil on olemas ka imeilus sügis. Ja kui siis kogu aed on täidetud vaid lillepeenardega, muutuvad sellised aiad sügise lähenedes üsnagi kõledaiks ja troostituiks. Enamus õisi lõpetab, suvikud on oma elu ära elanud ja püsikud seavad end unele. Selle asemel, et pakkuda aiasõbrale aastaringseid elamusi, süvendavad vaid lilledega sisustatud, üha pruunimaks muutuvad taimevaibad saabuvat sügismasendust.
Sügisese aia aitavad muuta värvikamaks puittaimed. Mitte ükski püsik ei suuda sügisel võistelda kuldsete lehiste või teiste kollaste okaspuudega, kes näevad välja justkui maale laskunud päikesed. Paljud lehtpõõsad, kukerpuud, enelad jpt. näivad õhtupäikeses hõõguvate lõketena. Roosid õitsevad tõesti lumeni, aga ka nemad on ju puittaimed. Kes roosikasvatusest ei hooli, võiks vaadata kibuvitsade poole. Selleks, et aeda suurt vävilaiku tuua, piisab ka nende ilusatest, suurtest viljadest.
Kui ma oma aeda olen silmitsenud, siis kõik eelöeldu oli meil olemas. Puudu oli vaid valgest värvist, mis oleks aia helendama pannud ka õhtuhämaruses. Ja nii avastasin ma hortensiad. Tõsi küll, sel ajal kui ma neid otsima hakkasin, oli meil sordivalik veel üsna piiratud. Ega peale puis-ja aedhortensia `Grandiflora` midagi eriti müügil polnudki.
Kui ma vahetevahel silmitsesin Inglismaal tehtud fotosid, oli mul alati kahju, et meil pole võimalik kasvatada suurelehist hortensiat, keda meie teadsime vaid suvise potitaimena, kannatades välja maksimaalselt 10 külmakraadi.
 Aga mõni aasta tagasi juhtusin lugema, et USA sordiaretaja P.Blackil õnnestus 2001.a. saada suurelehise hortensia mutant, kes pidas ülikarmi talve vastu katteta. Tööd jätkates aretas ta südasuvest hilissügiseni õitsva sordi `Endless Summer`, kes õitseb nii eelmise kui sama aasta võrsetelt s.t. sellist aastat, kus ta ei õitse, pole. Kui ka vanemad võrsed peaksid mingil põhjusel talvel kannatada saama, kannavad noored ikka õisi.
Kuna taimede talvekindluse tõstmine on dekoratiivsuse kõrval üks sordiaretuse peaeesmärke, jätkati sordiga tööd. Sordile on järgnenud  hollandlaste aretatutena terve seeria `Endless Summer Twist` kuhu on koondatud hulgaliselt erineva õievärvusega külmakindlaid sorte.  Nii ongi tekkinud suured külmakindlate sortidega seeriad `Early Sensation`, `Forever &Ever`,  kuhu kuuluvad sordid `Blue Heaven`, `White Ball`, `Red Sensation`, `Peppermint`jt. Täidisõieliste külmakindlate sortide uus seeria  on `You and & Me`
 Otse loomulikult tegi mu süda seda teada saades rohkem kui ühe jõnksu. Mõtle vaid, ma saaksin sügiseks aeda ka sinist värvi:). Vahepeal läksid nad mul meelest, aga 31.juulil kirjutasin Thelale, kui ta oma hortensiapildid üles riputas, et ta Aaavikuemandana võiks hakata nende külmakindlate maaletoojaks. Ja  suur oli mu üllatus ja rõõm kui ta järgmisel päeval helistas, et oli mulle ära ostnud 3 sorti:) Jah, vaja on vaid piiksatada ja unistused ärkavadki ellu.
Kokkutulekult sain nad kätte. Paitasin neid pilguga veel terve õhtu nii, et isegi Muhedikupapa küsis, et no kas on ikka uhke tunne küll:D.
Üldiselt säärast kahtlast kraami soovitan ma esialgu katsetada saartel ja soojematel rannikualadel, aga mitte keegi ei keela mul seda endal siin sisemaal teha.

 Kuna taimed on patenteeritud ja nende paljundamise õigus vaid paaril puukoolil maailmas, siis õige taime ostmisel tuleb vaadata ka pakendit. Nende potid peavad olema markeeritud. Kui see on tegemata, siis on tegu kas piraatluse või hoopis kõige tavalisemate talvehellade sortidega.

 Loomulikult on potis õitsema läinud õisikud väiksemad kui peaks, aga oma tulevikust annavad nad siiski aimu. See on neist uutest aretistest kõige kuulsam `Endless Summer Original`. Sinine!

 `Endless Summer Bride`

 Hiiglasuurte õitega `Forever&Ever Blue`. Kui suure ja raske õisiku ta teha suudab, eks seda näeb järgmisel aastal.

Mul oli nende jaoks juba varem valmis mõeldud ka tuulevaikne ja talvel alati lumine koht, aga et neid veel paremini eksponeerida, otsustasime ringi ja nüüd läheb veidi aega kuni nad maha saab istutada. Tekitame neile  hoopis uue, aga samaväärse koha. Kuna rasked õisikud võivad lamanduda, oleks nende kasvatamine murus veidi problemaatiline.
Üldse mulle tundub, et `Hortesel` tuleks vähemalt puittaimede poolel silma päris korralikult peal hoida. Nende põõsad, kes müügis, pole mingid vitsad, vaid juba suured ja uhked põõsad.
Ja tuhanded tänud mu isiklikule varustajale Thelale. Küll on ikka hea, kui ühe hooliva ja aruka inimese lõunasöögikoht on ühe puukooli kõrval:)
Eh! Nüüd igatsen ma veel seda Deia roosat ja siis veel....:D