TEHTUD :))))

Üks imeline hommik jälle. Ma ei tea, kas on sadanud terve öö või osa sellest, aga varavalges näeb aed välja selline

ja teerajad on jälle peaaegu kadunud

Esmaspäeval mõtlesin, et täna proovin kindlasti ära erinevad kontuurvärvid ja guttad. Aga nohu on selline, et pintsel nii peene töö jaoks ikka peos ei püsi.

Siis mõtlesin, et prooviks selle uue krakleevärvi ära. Mitte kastidel, vaid mingil väikesel asjakesel.

Leidsin need. Väga igavad. Väga ilmetud. Tavalised. Nagu kõigil

paari tunni pärast olid nad sellised. Ilmekad. Värvilised. Ilusad. Unikaalsed. :DDDDD

Sellest krakleevärvist ma küll nüüd aru ei saa. Aluspinna värvisin, kuivatasin fööniga, siis värvisin selle krakleevärviga. Kirjutatud oli, et mida paksemalt katta, seda suurem on effekt. Haamrivarre värvisin küll üsna ühtlaselt, aga selle lihvimisklotsi erinevat moodi. Ei kuivatanud- kuskilt lugesin, et krakleelakki ei tohi föönitada, siis igaks juhuks jätsin selle tegemata. Võibolla tahab ta veidi rohkem kuivada. Las ta siis teeb seda seal triinude vahepeal. Tööd on kõik veel märjad ja vajavad ka lakkimist.

Aga selle kruvide-mutrite jne kohvrikesega juhtus mul väga tõsine äpardus. Kruntisin, et hele salvrätt ikka välja paistaks, kleepisin. Olin jube õnnelik, ei ühtki kortsu. Mõtlesin, et teen veel paremaks ja võtsin selle väikese kummitaolisest materjalist tapeediservade silumisrulli (niisugune oli ta nimetus poes). Nii kui ma ta siis sinna keskele panin, et silun ikka servade poole- oli salvrätt ta küljes kinni ja kohvrilt lahti, servad pidasid. Haarasin ruttu liimise pintsli ja üritasin oma tööd päästa. No oli vast kortse, niipalju pole ma neid enne teinud. Aga imekombel sain nad veel välja, mõned siiski jäid. Rull oli kuiv. Järgmine kord proovin liimisega. Või on seal veel mingi nõks, mis tuleb välja nuputada.