KAS SIIS JUST NIIVIISI PIDI SEE MINEMA?

Mitu päeva kestnud kuumus sai endale loogilise lõpu. Aga peab ta alati siis nii karm olema? Eks ole see ikka nii, et liiga palju head pole ka enam kunagi hea. Tegelikult läks meil veel üsnagi hästi. Kui ma kuulen, millised kahjud lähikonnas on pean ma päris tasa olema.
Pool eilset päeva kogus kuumus iga minutiga jõudu juurde. Kella 15 paiku, kui meile just jõudsid koduvalla aiandushuvilised, hakkas kostuma ähvardavat kõminat ja  taevas tõmbus mustaks. Ja siis ta tuli. Äike nii väga hull polnud, see vajus kuskile kaugemale. Aga see vihm! Valla olid päästetud viimseni kõik kraanid, mis seal üleval olemas on. Seda sadu ei oskagi millegagi võrrelda, alla pahises mitmekümne jõulise kose vesi korraga, näha oli ajuti vaid valge vaht. Ja siis äkki tuli koos veega ka rahe. Meie õnneks kestis see vast hernekommi suuruste terade valing vast 5 minutit, edasi saime ikka vett ja vett ja veelkord vett. Aed muidugi vajas teda juba hirmsasti, aga siiski mitte nii tormakalt.
Kui õhtul jõudsid kohale Räpina maastikuehitajate hakatised, säras jälle päike, aga temperatuur oli langenud 12 kraadi, sooja oli ühe suveõhtu jaoks normaalselt, 18 ja mõni pügal peale.
Vaatasime kahjud üle, iiriseseelikuid loomulikult enam polnud, mõnel ohtramalt õitsenul ka õievarred pikali maas. Osa lagedamal kasvanud hostasid olid samuti pihta saanud.
Aga meie võime küll öelda, et seekord läks veel päris hästi. Me oleme paar aastat tagasi peale rahet aeda koristanud üle nädala.
Kõige edevamad peolised tõmbavad veidi hinge, vahelduseks on veidi rohelist ju ka silmale päris hea.

Pizazz

Cathedral Windows

Orange Marmalade

`Sugar and Spice`,  eriline oma väga läikivate lehtede poolest

Eelmise aasta uustulnukat, kolmevärvilist `Sara´s Sensationi` on rahe katsunud

Zounds

First Love

PIDU ALGAS, PIDU ALGAS....

Hotel Roma

Buongiorno Aprile

Solar Flare

Evening Drama

Sweet Ballerina

Firebread

Furioso

Blue Suede Shoes

Changing Winds

Ostrich Feather

Foreign Legion

Fancy Dress

Jube külmaks läks, kraadiklaas näitab ainult +25,8C  :D

KESKMISELT KEHV SUUSAILM :)

Kell oli siis 8.32. Katsin termomeetrid kinni, ehk saab kergem

PISIPERE

Pardimamma, kes kevadel meie õuevetel vallatlemas käis, tõi meile nüüd oma lapsukesed näha :)

NELJAS VÕHMA

Võhma on Võhma, olen tema püsikupäeva toimumise alati üles tähendanud. Tänavu oli see 2.juunil, aga eile olin ma õhtuks nii närtsinud, et lihtsalt ei viitsinud isegi sõrmi arvuti taga liigutada.
Seltsilised on esialgsest ebalusest üle saanud. Eksponaatide arv, kes näitusele hindamiseks pannakse, on aasta-aastalt kasvanud. Eile tundus aga, et "Kanarbik" peab hakkama mõtlema kultuurimaja juurdeehitusele, järgmisel juubeliaastal nad ilmselt sellesse saali enam ei mahu.
Tulbinäituse asemel oli hoopis lõikelillede näitus, tulpe lihtsalt juuni alguseks enam ei õitsenud. Neid ei hinnanud žürii, vaid külastajad. Ja on need inimesed ikka imelikud. Kui õis pole suur kui kapsas, siis teda ei märgatagi. Võitis üks pojengiliik, kuigi seal oli veel hoopis rohkem huvitavat. Mina poleks nii uhket eremurust, kes seal vaasis troonis, raatsinud mahagi lõigata.
Nüüd juba teistkordse hernehirmutiste näituse võitis plekist plika, oksjonilt rändas ta sõnajalgade keskele.
Püsikute näituse 1. ja 2. koha võitis alati imelised taimed üles kasvatanud ja väga hästi eksponeerinud Anu Nurmsalu, 3.koht läks Kristi Terasele ühe priimula eest.
Mul oli fotokas kaasas küll, aga välja ma teda ei võtnud. Siin Anu enda foto võitjast, kes pildil on tunduvalt kahvatum ja tagasihoidlikum kui elusast peast

Tema teise koha vääriline harilik pärljalg oli sama ilus, minult said nad mõlemad võrdse arvu punkte.
Nagu alati, kõiki taimi ürituse lõpuoksjonile ei panda ja nii jäin ma mõlema järgi keelt limpsama, eriti võluv oli minu jaoks loomulikult sõnajalg :)
Ja nagu alati algas ka seekord oksjon üsnagi tagasihoidlikult. Näis nagu ei tahakski keegi Võhma toreda aiandusseltsi järgmisi üritusi toetada ega ühtki uut taime koju viia. Aga nagu alati, kired lõid lõkkele ikkagi lõpupoole ja omaniku leidsid ka need taimed, kes alguses kõrvale tõsteti. Päris naljakas oli vaadata, kuidas kõrvuti istuvad suured sõbrad üksteist suuresti üle pakkusid :D. Aga nad said ka alati suure aplausi osaliseks.
Kuna mind huvitavad sel aastal varjutaimed, tõin mina sealt koju suureõielise tellima, nüüd saan neist suurema grupi ja päikesesilma sort `Loraine Sunshine` tuleb kuidagi mahutada kõrgete istutusalale.
Riho raba aina kosub. Aastatega on taimed lopsakaks kasvanud, sortiment täienenud ja kujutab nüüd endast keset asfalti üht eriliselt armast imeaeda kõigi oma harulduste ja eksootidega.
Üritus oli nagu alati soe ja õhtuks olime me kõik lapikuks emmeldud :D
Tulikuum päev muidugi aitas sellele kõvasti kaasa, tagasiteel kella 18 paiku näitasid kõik avalikud kraadiklaasid üle + 27 kraadi. Ilmatsalu oli aga saanud korraliku saju, tee peal olid korralikud lombid. Meie aga täna kastame. Ja ilm on samasuguse pööraselt kuuma olemisega kui eilnegi.

MIS MEIL TÄNA ÕITSEB

Juuni avas kesselringi liilia esimesed õied

ja lubab viimaseid päevi õitseda viimastel kääbuskasvulistel
`Cimmaron Rose`

Bianco `Non tocarni` esimesed õied rikkus vihm, täna sain jaole viimasele, ka mitte kõige paremale

`Irish Harp` aga alustas alles täna

`Surrounded`

 Õitsevad mitmed keskmisekasvulised, aga neid olen varem siin näidanud. Ka esimesed varased kõrgekasvuliste sordid õitsevad
 `Mallow Magic`

 `Bel Azur`

Õitsvad põõsad on põhiliselt violetsed ja valged, viimastest annavad hetkel tooni enelad, aga eelmisel aastal puuks lõigatud harilik lodjapuu (viburnum opulus) `Roseum`, rahvakeeli "Lumepall" näeb isegi õitsemise alul parem välja kui umbekasvanud põõsas

Suureõielise kuldkinga (Cypripedium macranthon) valge vorm `Album` hakkab lõpetama

haberlea aga alles alustab

ja minu lemmik lõokannus `Craighton Blue` on samuti end õitsema seadnud. On aga ilus värvus talle loodud!

Kibuvitsad näitavad värvi, osa on täies õies. Olen ta saanud `Gelbe Dagmar Hastrup`ina, aga mulle tundub, et see vist pole päris nii

See, et kasvuhoones üles puhvitud  tõeliselt erepunane `You &Me Together Red` on õitsemist alustanud, on päris loomulik

aga, et kõige virgem kevadine lehtija `Endless Summer Original` ka juba veidi värvi näitab, on vist veidi tavatu, sest teised sordid alles alustavad õienuppude loomisega

Vesi on juba niipalju soojenenud, et varsti on järg vesirooside käes. Aga soovõhk (Calla palustris) pole neist sugugi halvem

Täna on olnud päikeseline +22,8C ilm

MÄLUTEST ehk LÕPETAME MAI

Kevadise aia kahest nädalast võiks kirjutada terve raamatu. Et   aiad tegutsevad ja toimivad kõik isemoodi, siis pole sel mõttel erilist jumet.
Möödunud kahest nädalast tuleb kirja panna, mida mälu ja fotokas on talletanud kõige olulisemana  ning see kõik ühele leheküljele kokku suruda.
Kui aprillitalv mööda sai, ei kiirustanud sugugi kõik taimed end näitama. Ju ei adunud nad mai jaheda alguse tõttu, et nüüd on tõepoolest käes ärkamise aeg. Siis esimese viispäevaku lõppedes aga oleks nad nagu mingi katapuldiga maa seest välja visatud ja läbisegi hakkasid õitsema nii need esimesed, kes pidanuks oma õied avama juba kuu varem kui need, kelle aeg  olnuks isegi paari nädala võrra hilisem. Õrnroheline kevad sai otsa mõne päevaga, mai keskpaik tervitas meid tumerohelise küllusliku roheluse ja mitmevärvilise õitemerega.
Ma ei tea miks mu lastele meeldivad kõrgused,  noorema tütre foto meie tagasihoidlikust tarbeaiast. Esiplaanil pildistamise hetkel end madalana hoidnud kõrgete püsikute peenar on sirgunud lühikese ajaga minu pikkuseks

Mina eelistan kahe jalaga maa peal seista- toompihlakas lõpetab pika vaate, tema nooremad kaaslased ei paista veel õievahuga välja, sirelid polnud kuu keskel veel leheski

Aias sünnib aegajalt imesid- isetekkeline lilleniit põldlõosilmast

Kuu keskpaigast toimetas meie aed kolmpäevakute kaupa. Ega see kahe rõhkkonna vahel kõõlumine kerge polnud. Kui mujal valitses jahedus, pidime meie 16.-18.maini kannatama isegi südasuveks sobimatut kuumust. 3 päeva püsis kraadiklaas 28,8 kuni 30,3 kuumakraadi juures ja see oli päris kole.
Ka pikki uduhommikuid oli kolm, esimene 18., järgmised 25. ja 27. kuupäeval, välja nägid nad kõik ühesuguselt müstilised.

Äikesepäevi tuli kokku samuti kolm. Kahel esimesel päeval, 18.ja 19 nägime orust kerkimas kurjakuulutavaid sünkmusti pilvi, mis aga meile lähemale jõudes justkui nähtamatute kääridega pooleks lõigati. Kõu kõmises ja välke nägime sähvimas nii ida kui lääne pool, kuid seekord jäeti meid ilma nii paduvihmast, rahest, tugevast tuulest kui murdunud puudest. Mõlemal ööl sabises mõned tunnid vaid vaikset kastmisevihma ning päevad lasksid rahumeeli aias toimetada.
Päris ilma me temast aga ei jäänud,  20. mail läks  korraliku äikese teekond otse üle meie. Õnneks kestis ta umbes tunnikese ega teinud mingit kurja. Boonusena viis ta endaga aurusauna kuumuse, asemele tõi  kahjuks sääsehordid.
Järgmine kolmpäevak hellitas meid päikesepaiste, normaalse 20-23C,  soojuse ja tuulevaikusega. See kulus niitmisele 24/7, rohimisele, nende istutamisele, keda enne vihma ei jõudnud maha torgata ja niisama ringivaatamisele.
Tänavu õitsesid läbisegi nii varased kui hilised nartsisside ja tulpide sordid. Viimasel minutil jõudsin jaole mehe lemmiktulbile, eelmisel sügisel muretsetud `Queensland`ile`, kes alustas õitsemist sadude ajal ja näeb seetõttu natuke räädakas välja

Ise eelistan  ma liike ja lihtsama vormiga õisi, ka roheliste vastu pole mul midagi, lemmikuks on juba aastaid `Green Wave, aga hea on ka omapärase värvikombinatsiooniga viridiflora `Artist`

Päris uued kääbuskasvulised aediirised nägin ära küll, kuid eksponeerimiseks need üksikud vihmajärgsed õied ei sobi. Kauem aias elanud  kasvatasid küll suurepärased puhmikud, kui õitsemine jäi sel aastal tavapärasest tagasihoidlikumaks.

Tänavu on meil mitmetel sortidel 4 ja ühel suure üllatusena isegi 5 alumist perigoonilehte. `Hoodlumi` õnneõis:), selgelt on näha 4 habet, viies jääb teisele poole

Mul on ikka ka mõni rodo sõnajalgade vahel hapupeenras olemas. Kolmevärviline Makino rodo (Rh.yakushimanum) FCC

Viimane kolmpäevak on mõõduka soojuse, lisandunud tuulte ja üksikute vihmasabinate ning uduvihma päralt olnud. Loomulikult peabki see nii olema, istutatud puud tahavad juurduda ja juua.
Liigvett, mille üle paljud aiapidajad kurdavad, meil pole. Isegi eilne paduvihm ei tekitanud ei jõgesid ega ojasid, ei järvi, tiike ega lompe.
Umbes 10 päeva on olnud pihlakate ja sirelite päralt, aed on valge-lillakirju

Kolmpäevakuid kokku lugedes võib jääda mulje, et mai on olnud vähemalt kahe kuu pikkune, aga osa neist kolmedest kattub. Kui mõnelpool võib maid pidada jahedaks, siis meie oma on ilmselt päris keskmiselt soe olnud. Kahju ainult, et see vahepealne kuumus kõik varasemad õied kiiresti lõpetama sundis. Aga selle eest on meil pisikesed varbad, uudishimulikud sõrmed, roomamistreeningud, kilkamislauluharjutused, rahulikud uneajad, hea šokolaad ja vahetevahel ka rabarbrikoogid
 Täna on päike peidus, sooja +19,6 C, sajab hoovihma.