MÄLUTEST ehk LÕPETAME MAI

Kevadise aia kahest nädalast võiks kirjutada terve raamatu. Et   aiad tegutsevad ja toimivad kõik isemoodi, siis pole sel mõttel erilist jumet.
Möödunud kahest nädalast tuleb kirja panna, mida mälu ja fotokas on talletanud kõige olulisemana  ning see kõik ühele leheküljele kokku suruda.
Kui aprillitalv mööda sai, ei kiirustanud sugugi kõik taimed end näitama. Ju ei adunud nad mai jaheda alguse tõttu, et nüüd on tõepoolest käes ärkamise aeg. Siis esimese viispäevaku lõppedes aga oleks nad nagu mingi katapuldiga maa seest välja visatud ja läbisegi hakkasid õitsema nii need esimesed, kes pidanuks oma õied avama juba kuu varem kui need, kelle aeg  olnuks isegi paari nädala võrra hilisem. Õrnroheline kevad sai otsa mõne päevaga, mai keskpaik tervitas meid tumerohelise küllusliku roheluse ja mitmevärvilise õitemerega.
Ma ei tea miks mu lastele meeldivad kõrgused,  noorema tütre foto meie tagasihoidlikust tarbeaiast. Esiplaanil pildistamise hetkel end madalana hoidnud kõrgete püsikute peenar on sirgunud lühikese ajaga minu pikkuseks

Mina eelistan kahe jalaga maa peal seista- toompihlakas lõpetab pika vaate, tema nooremad kaaslased ei paista veel õievahuga välja, sirelid polnud kuu keskel veel leheski

Aias sünnib aegajalt imesid- isetekkeline lilleniit põldlõosilmast

Kuu keskpaigast toimetas meie aed kolmpäevakute kaupa. Ega see kahe rõhkkonna vahel kõõlumine kerge polnud. Kui mujal valitses jahedus, pidime meie 16.-18.maini kannatama isegi südasuveks sobimatut kuumust. 3 päeva püsis kraadiklaas 28,8 kuni 30,3 kuumakraadi juures ja see oli päris kole.
Ka pikki uduhommikuid oli kolm, esimene 18., järgmised 25. ja 27. kuupäeval, välja nägid nad kõik ühesuguselt müstilised.

Äikesepäevi tuli kokku samuti kolm. Kahel esimesel päeval, 18.ja 19 nägime orust kerkimas kurjakuulutavaid sünkmusti pilvi, mis aga meile lähemale jõudes justkui nähtamatute kääridega pooleks lõigati. Kõu kõmises ja välke nägime sähvimas nii ida kui lääne pool, kuid seekord jäeti meid ilma nii paduvihmast, rahest, tugevast tuulest kui murdunud puudest. Mõlemal ööl sabises mõned tunnid vaid vaikset kastmisevihma ning päevad lasksid rahumeeli aias toimetada.
Päris ilma me temast aga ei jäänud,  20. mail läks  korraliku äikese teekond otse üle meie. Õnneks kestis ta umbes tunnikese ega teinud mingit kurja. Boonusena viis ta endaga aurusauna kuumuse, asemele tõi  kahjuks sääsehordid.
Järgmine kolmpäevak hellitas meid päikesepaiste, normaalse 20-23C,  soojuse ja tuulevaikusega. See kulus niitmisele 24/7, rohimisele, nende istutamisele, keda enne vihma ei jõudnud maha torgata ja niisama ringivaatamisele.
Tänavu õitsesid läbisegi nii varased kui hilised nartsisside ja tulpide sordid. Viimasel minutil jõudsin jaole mehe lemmiktulbile, eelmisel sügisel muretsetud `Queensland`ile`, kes alustas õitsemist sadude ajal ja näeb seetõttu natuke räädakas välja

Ise eelistan  ma liike ja lihtsama vormiga õisi, ka roheliste vastu pole mul midagi, lemmikuks on juba aastaid `Green Wave, aga hea on ka omapärase värvikombinatsiooniga viridiflora `Artist`

Päris uued kääbuskasvulised aediirised nägin ära küll, kuid eksponeerimiseks need üksikud vihmajärgsed õied ei sobi. Kauem aias elanud  kasvatasid küll suurepärased puhmikud, kui õitsemine jäi sel aastal tavapärasest tagasihoidlikumaks.

Tänavu on meil mitmetel sortidel 4 ja ühel suure üllatusena isegi 5 alumist perigoonilehte. `Hoodlumi` õnneõis:), selgelt on näha 4 habet, viies jääb teisele poole

Mul on ikka ka mõni rodo sõnajalgade vahel hapupeenras olemas. Kolmevärviline Makino rodo (Rh.yakushimanum) FCC

Viimane kolmpäevak on mõõduka soojuse, lisandunud tuulte ja üksikute vihmasabinate ning uduvihma päralt olnud. Loomulikult peabki see nii olema, istutatud puud tahavad juurduda ja juua.
Liigvett, mille üle paljud aiapidajad kurdavad, meil pole. Isegi eilne paduvihm ei tekitanud ei jõgesid ega ojasid, ei järvi, tiike ega lompe.
Umbes 10 päeva on olnud pihlakate ja sirelite päralt, aed on valge-lillakirju

Kolmpäevakuid kokku lugedes võib jääda mulje, et mai on olnud vähemalt kahe kuu pikkune, aga osa neist kolmedest kattub. Kui mõnelpool võib maid pidada jahedaks, siis meie oma on ilmselt päris keskmiselt soe olnud. Kahju ainult, et see vahepealne kuumus kõik varasemad õied kiiresti lõpetama sundis. Aga selle eest on meil pisikesed varbad, uudishimulikud sõrmed, roomamistreeningud, kilkamislauluharjutused, rahulikud uneajad, hea šokolaad ja vahetevahel ka rabarbrikoogid
 Täna on päike peidus, sooja +19,6 C, sajab hoovihma.