KUMMALISED JUHTUMUSED AEDNIKE ehk IMELIKE INIMESTEGA

Loen siin teiste blogisid ja mõtlen, et mis kummalised inimesed need ikka on, kelle jalad iseenesest mõne aianduskeskuse poole pööravad või kes kodus avastavad kotis seemneid, mida ise pole ostnud või leiavad ostukärusse pugenud taimi, kelle poole pole vaadatudki . Sain mina eile maksikirja. Ei midagi erilist, saan neid vahetevahel ikka. Aga eriliseks muutus asi peale selle avamist. Kõigepealt vaatas mulle vastu säärane tervitus. No pole miskit hullu, aprill on ju naljakuu ja eks ma võin ka selle näokesele vastu naeratada:) Vähemalt pole enam 1. kuupäev. Algul arvasingi, et üks naljahammas saatiski sellise kirjakesega tühja ümbriku. Aga katsudes tundus see kahtlaselt paks. Ilusti kokkumurtud lehe vahel oli veel kolm säärast, mis moodustasid kenad alused ja need üksikud alused olid täis sääraseid pakikesi.

Ma pole käinud sel aastal üheski ostukeskuses. Nii igaks juhuks, et äkki on seal pesitsemas mingi nakkus, mis teisi aiandajaid on tabanud:) Mulla palusin ka osta, mitte ei läinud ise kaasa.

Pole ma uurinud ühtki kataloogi lähemalt, nende koht on kohe prügikastis.

Piisab mulle sellest, mis ma siin arvuti taga muterdasin.

Ma pole küsinud ega unistanud ega mõelnud mingitele seemnetele, neid on mul isegi veel eelmisest aastast varuks ja enne ei osta ma miskit kui nad on viimseni külvatud. Kas siis tulemuslikult või tulemusteta.

Ja nüüd äkki sunnitakse mind õhku ahmima. Päris iseenesest ja midagi paha aimamata on mu lauale ilmunud 29 hoolega kokkuseatud pakikest. Paar kõrvitsat ja kurki ja kõik ülejäänud on SALATID. :DDD.

Tegelikult pole need aiakeskused ega - poed ega kataloogid milleski süüdi ega ka saatanast. Hoopis aiainimestel on viga küljes. Hoia sa end neist taimevärkidest kõigist nii kaugele kui tahad, aga nad kleepuvad su külge su omaenda kodus, tulevad kas jalgsi, autoga, lennukiga või mistahes muud moodi:). Ma ei tea, mis x-faktor või magnetgeen see on ja kus ta asuda võiks, aga ilmselgelt on ta kuskil meis olemas. Teisiti säärased asjad juhtuda ei saaks:).Normaalsetel inimestel ammugi mitte.

Mingid märgid olid ju juba varem õhus., vaja oleks olnud need ära tunda. Varasematel aastatel polnud mul mingit erilist isu uurida neid vertikaalhaljastuse tarvis pakutud võtteid. Aga nüüd ju muud üle ei jää, sest oma kapsamaad ma suuremaks küll ehitama ei hakka ja kasvuhoone sai ka parasjagu pisike.

Eilsest peale on vahetpidamata sadanud, küll udutanud, küll padutanud. Ja vat see vesi on küll osa lund endaga kaasa viinud. Idanõlv on paljaks saamas ja otse maja ees on samuti laiguti maad paista. Lilleaia peal on lumi kolinal kokku vajunud ja seal läheb sulamisega veel aega. Kui enne oli see väljavaade veel kuidagi talutav, siis täna on ümbrus nii kole, et isegi ajaloo jaoks pole isu pilte teha. Mitmel hommikul on meid tervitanud üsna paks udu.

SULAB, EI SULA, SULAB, EI SULA, SULAB...

Vaataks vast karikakardelt, et kuidas selle asjaga siis ikka on.

Jalgtee on küll täiesti puhas, aga see on labida, mitte päikese töö. Terrass hakkab ka enamvähem välja nägema, seal aitasid tuhk ja turvas. Kiviktaimla juurde pääseda veel ei õnnestu.

Tegin eile paar pilti.

Hekilt on võetud ilus kate ja asendatud räbalamotiividega. Hostapeenar.

Tundub siiski, et ka meil on midagi sulama hakanud, vaid puude alumine oksarinne on veel jäätunud lumes. kõrged männid hakkavad samuti oma asukohast märku andma.

Need on tänased fotod. Tõega, siin oli enne lund hoopis rohkem, aga kogu lillendus on veel korralikult kaetud.

ja sellel pajul hakkavad küljed päris paljaks saama.

must kivi on samuti paljastumas. Maantee poolt on paari päeva tagune tugev tuul lumele vedanud välja sulanud lehti ja praegune vaatepilt õuele on eriti kole

Sellel kohal olnud vähemalt 2m sügav lumi on pajukese üsna maatasa teinud.

Vihma oleks vaja, siis ehk saaks ka meie aed õhemaks. Hommikust peale sombune, udutab, sooja +4C.

Kõige kummalisem selle iga-aastase sulamise juures on ju see, et meie aed on hommikust õhtuni päikesele avatud ja mul on alati tegu nendele taimedele koha leidmisega, kes vajavad varju.

50 nädalaga aastas olen ma täiesti rahul, eks ma kannatan need 2 ka kuidagi välja:)

POOLKAKSIKULE:)

PALJU, PALJU ÕNNE!ILUSAT, TEGUSAT, EDUKAT UUT AASTAT!

KALLILE TRUMMILE!

Sünnipäevakoogi, õnnitluste ja kallistuste kõrvale päikesekuldset suvesoojust!virgutavaks hommikujooksuks sobivad jalavarjud kevadiste saatjatega.

ÕNNE!

HANED

Täna tulid haned. Parv parve järel. Kogu päeva. Võibolla on neid mujal varemgi nähtud, aga siin küll mitte. Kured liuglesid samuti taeva all, kõrgel. Ka toonekurg käis oma endist kodu uudistamas, pärast pesi hanges oma jalgu.
Pildistamiseks aega polnud, pikeerisin täna terve päeva taimi. Nüüd õhtul avastasin, et polegi õige päev. Nagu alati:D Aga minu jaoks oli küll, mul tuli selline tahtmine juba peale südaööd ja siis tükk aega juurdlesin, kas alustada kohe või oodata ikka hommikuni.
Kasvuhoones õhk +28C, muld +4C. Salati ja spinati seeme said mulda.
Kallade mugulsibulad ka pottides ja jahedasse tõstetud.
Külvasin veidi käharat peakapsast, ta on õrnem ja maitseb mu meelest paremini kui varane peakapsas.
Lumi on koomale vajunud, aga mitte ühtki musta lapikest ega isegi lilleõhku pole mitte üheski kohas. Teist päeva sooja üle +10C, ka öösel oli kraadiklaas plusspoolel. Täna paistis päev otsa päike, keskpäeval +14C, aga baromeeter langeb.
Aknaid võib ööpäev läbi pärani hoida.

PORIAEG

Inimeste mõtted, soovid ja tundmused on kummalised, imelikud, üksteisele vastukäivad imelised asjandused.
Novembripimeduses vaatame ikka ülespoole, õhkame iga lumehelbekese langedes ning oleme tänulikud, et saabuvas valguses hakkab uinuvat aeda peagi katma ja kaitsma õhuline sulgkerge vaip.
Talvel naudime härmatist, sätendavaid lumekristalle, karget õhku ja oleme õnnelikud, et meil on olemas neli aastaaega.
Ja ühekorraga on meil sest ilust ja imest villand. Kogu see lamav valge ollus, mida on pillutanud tuuled ja väntsutanud tormid, arusaamatuks massiks tihendanud mitmed vihmad ja lörtsid, auklikuks purenud päikesekoi, on muutunud ülearuseks ja tarbetuks. Kogu senine kaunis vaip on muutunud inetuks muhklikuks ja lohklikuks auklikuks räbalaks. Nüüd vedeleb ta soojuse, inimeste ja aia poolt põlatuna jalus, piinab ja räsib veel nii kuis jõuab tema all peidus olevat elu ja tegutsemisiha täis olevat inimhinge.
Minu jaoks on see sulamine, olgu ta märtsis, aprillis või mais, üks ülearune, väga ebameeldiv ja masendav lisa-aastaaeg. Poriaeg. Maal pole see nii hull kui linnas, aga mingit välimust ega võlu pole ka siin lumest vabanevates hallides, oma elu ära elanud kõrtes ja vartes, kitkutud ja katkutud puudes ja põõsastes ega lapiti paistma hakkavas räämas rohututsakutes ega pruunikirjus murus.
Rääkigu teised mistahes lõhnadest, laulust või esmaõitest, mina tahaksin igal aastal selle tavaliselt ikka pikalt kestva jubeduse eest kuhugi sügavale kaevuda, et teda mitte näha ega vaadata, õuesolemisest rääkimata.

MAARJAPÄEVAPURGAA

Hommikul paistis tunnikese päikest, siis läks sombuseks. Öösel -6,9C, kogu päeva miinustes, kella 17 paiku -3,8C. Lõunast sombune, hootine lumesadu, alates kella 14.30 pinnatuisk, tugev tuul ja lumesadu, nähtavus olematu. Ka eilse päeva tuiskas, aga sadas vähem. Aprill tuleb tervenisti ikka väga niru kuu. Aga võibolla ongi sel aastal taimedel parem tasapisi ärgata.

Täiendus:
Maarjapäeva-järgne öö´-11,9C, veel k.10 külma -8C. Selge, karge, päikeseline, nõrk tuul- Ees ootamas veel umbes 40 külma v jahedat päeva.

Täienduse täiendus:
Jajaa, ilmast tuleks ikkagi alles õhtul rääkida. Nii kui jõudsin selle päikesepaiste kirja panna, ehmatas ta ära ja kogu ümbrus mattus kella 10.30 paiku pimedusse, tegelikult suurde valgusse:D ja sadama hakas laia lund. Õnneks polnud tuul enam nii hull kui ta oli siin 2 päeva olnud. Ja nii kogu päeva kuni õhtuni välja - tihedad sajuhood vaheldusid päikesepaistega ja vahepeal olid nad mõlemad korraga kenasti platsis. Aga nägime me üht kummalist nähtust, millele ma õiget nime anda ei oska. Pinnatuisud on meil tavalised. Aga et üle lageda kihutab kõrge, teise korruste akendeni ulatuv pöörlev kindlakujuline lehter, polnud me näinud ja mõne aja pärast järgnes sellele kaks väiksemat. Kas on olemas lumetornaado?, mingid säärased asjandused nad igatahes olid, kusjuures sel ajal üldiselt tuul eriti tugev polnud, puudki ei liikunud. Kahju ainult, et selle keerise lummuses olles polnud mul oidu teda pildistada.

Täienduse täienduse täiendus:
Välja uurisin ja sain targemaks:) Tuulekeeris (tuulispask) ja tornaado on kaks täiesti erinevat nähtust, tekivad erinevatel põhjustel ja käituvad samuti erinevalt. Nende vahest kirjutasin kommentaariumis. Suvel kutsutakse neid tolmukeeristeks, talvel siis oleksid nad lumekeerised, nii, et eelmise lõigu viimane lause kujunes päris iseenesest õigeks.