TERE, 2014!

Tegelikult tervitasime me ta saabumist ikka õigel ajal ka, aga viisakas inimene ütleb ju iga päev tere ja täna pole veel sugugi hilja kõigile sõpradele

HEAD, ÕNNELIKKU, TEGUDE- JA PÕNEVUSTEROHKET UUT AASTAT!

 öelda.

PALJU UUSI TEADMISI, PUID, LILLI ja MUID TAIMI, LUGEMATA RAAMATUID, LAULMATA LAULE, HÄID SÕPRU  ja AVASTAMATA PAIKU.

Uusaasta päev oli imeliselt ja ilusalt päikeseline, aasta ei saa kuidagi halvem tulla.
Nagu juba mõned eelmised, on ka tänavune või siis juba eelmine aasta lõpp, meil suur segaduste, sebimiste ja sekeldusterohke olnud. Tulevad, tulevad, lähevad, jälle tulevad, mõned jäävad:) Tore on. Vahelduseks tavapärasele käis meil tänavu näärivana (tegelikult olid need hilised päkatsid), sest alles aasta lõpuks sai pere tervenisti kokku :D
Seekord me ise rakette ei lennutanud, ümberringi on meil tulevärgi panoraam, selge ööga oli nähtavus 25km. Mürtsu ja tossu ja suurt ilu oli meietagi.
Lugesin täna, et  varem oli meil uue aasta alguseks hoopiski 25. märts. 1.jaanuar otsustati kasutusele võtta mingil põhjusel Veneetsias 1522 aastal. Mulle sobib see hoopis paremini. Mu meelest peab aastas olema üks mõtisklemise, planeerimise ja lihtsalt olemise aeg. Uus ei tohigi alata tormamisega.
25.03 külvan ma tavaliselt tomatit,  ikkagi mingitmoodi uus aasta. See kuupäev tähistab minu jaoks alati aiaaja algust. Õnnelikud on ikkagi need aiahinged, saavad kohe mitut uut tähistada :)

Ilmarindel muutusteta. See foto on tehtud 02.01 ja ikka samast kohast, kust alati

Kraadiklaas on segaduses. Keerleb 0 kraadi ümber. Aasta alguses paistis küll, et tükib sinna miinuste poole, aga siis ronis otsustavalt plussi. Palju neid just pole, aga päristalve veel ei paista.
Pimedus kestab. Mulle tegelikult ööpäevaringne videvik päriselt ei istu, aga kui ma mõtlen, et kuskil on olemas ka polaaröö, siis polegi veel asi vist kõige hullem. Küllap tuleb ka talv ja lumi ja valgus ja kõik muu hea.
Aga nüüd on mul pisike arvutipaus, sest majas on oluline arvutitõke:D

NII NAD LÄKSID, NII NAD TULID

Inimese mälul on omadus minevikku muuta soodsamas suunas. Mälestustes on minevik tavaliselt kaunim, kui tegelikkus oligi. Ebameeldivad sündmused kustutatakse või ilustatakse, meeldivad võimendatakse. Sageli asetub olnu teistesse aegadesse või oludesse.
Foto on mineviku hetkede jäädvustamisel täpsem. Eriti objektiivne on digifoto. Talle kleebitud kuupäeva omatahtsi muuta pole võimalik, sündmust reaalsusest paremaks ega halvemaks teha ei saa.
Vaatasin eile, millised on olnud lähimineviku aastavahetused. Kõik fotod on tehtud 25.detsembril ja 1.või 2.jaanuaril.

25.12.2008. Maad katab enamvähem 30cm paksune lumevaip

2009  eelmise aasta lõpp andis lumele lisa ja 1.01. 2009 oli aed säärane

läks see aasta aga hoopiski õhukese tekikesega 25.12.2009

2010 uueks aastaks märkimisväärset lumelisa siiski veel ei antud, aga pisut rohkem oli teda võrreldes paari nädala taguse kirmekesega küll.

sama aasta lõpp on aga unustamatu. 25. detsembriks oli öösel sadanud ja tuisanud selline hulk lund, et majast me oma jõududega välja ei pääsenud.  Hädast aitas välja küllatulnud päkapikk, kellel oli õnneks autos labidas :)

2011  Küll küllale liiga ei tee. 1.jaanuariks oli sadanud lund veel ilmatuma portsjon. Lastel oli muidugi lusti laialt, teede lahti hoidmine kujutas endast aga päris parajat peavalu.

enamvähem puhtad oli vaja hoida ka katused, aias sai liigelda vaid suuskadega, hanged ulatusid kuni kevadise sulani akendeni

ka aasta lõpus ei saanud kurta lume puudumise üle. 25.12

2012   algas samamoodi lumiselt ja teda oli maas vähemalt pool meetrit

Ju oli aasta kogu lumevaru kulutatud selle alguses 25.12 oli teda üsna mõõdukalt

1.jaanuar 2013 üllatas aga ebameeldiva paduvihmaga.

Mõne päeva pärast oli kogu me aed üks suur liuväli ning istutusalad kaetud korraliku jääga. Muidugi tuli maha ka uus lumi ning teda jätkus meil aprilli lõpuni. Õiged talvekuud kandusidki ju aega, mil oleksid pidanud juba lilled õitsema. Noh, kevadet ju tänavu polnud ning mais alanud suur suvi kestab siiani:)
Eilsed, 25.12 pildid enne terve päeva paistnud päikese loojangut, sooja oli +6.8C

MIS TEHTUD, MIS TEOKSIL

Paaripäevane lumesadu, mis on aia korralikult valgesse ehtinud ning tänane päikesetõusu -9.6C tõestavad, et hooajale tuleb panna punkt.

Kuigi ka seekordne habras ilu tõenäoliselt püsima ei jää, on aed siiski sügavas unes ning käes on aeg aasta kokku võtta.

Eelmisel aastal ma mingeid projekte ei planeerinud, aga kujunes kuidagi iseenesest nii, et nii mõnigi koht sai uue ilme.
Rajatud, teostatud
1. Varjuaed- tehtud!
2. Suure tiigi kapitaalremont - tehtud!
3. Pisike ca 6m2 suurune pesapaik sootaimedele - tehtud!
4. Kaks raamatut ja kahe peoga pudinaid pealekauba - tehtud!
Kuidas edasi
1. Varjuaia laiendus ja kogu osa taimestamise jätkamine
2. Sooala taimestamine, hetkel on seal vaid mõned sookallad, ameerika kevadvõhad ja eestikeelse nimeta soosõnajalg
3. Pagenduses olevate taimede tagasikolimine õigesse tiiki
Kuhu vaatan
Loomulikult Järvselja, Goba, tõenäoliselt Havliz ja ehk ka mõni ülikahtlane eksoot Aavikuemandalt, siis veel Tamberg ja ilmselt veel mõni sakslane. Suured ootuse ja lootused on Kanadast saadud seemnete tärkamise põnevikele. Nipet-näpet siit-sealt lisandub iseenesest niikuinii.

Toidulaua on üles leidnud mitut sorti tihased, puukoristaja, rähnid ja harakad. Igal oma iseloom ja tegutsemismaneer. Aga kõige rohkem armastan ma kevadest sügiseni, varahommikust hilisõhtuni aias usinalt toimetavaid  suurimaid puude abilisi - varblasi.

KUI AIAS ENAM ÕISI POLE, SIIS....

ei teagi, millest alustada.
....  ehk jälle ilmast. Temast ei taha ma enam üldsegi rääkida,  aga kui üks maru ajab teist taga ja järjekordselt oli eile hommikuks 54 000 majapidamist elektrita, siis need ilmaelud tuleb ikkagi kuidagi talletada, et mäletada, millal miski toimus. 1.detsembri tormi tegi seekord suuremat pahandust, Virumaadel, Harjumaal ja rannikul, aga ka meil polnud see öö mingi meelakkumine. Kui su ümber vihiseb ja undab lakkamatult 25-27m/s ja selle sekka käivad vastu seina mingid jubetumad tugevamate iilide matsud, aitab hommikuni aega parajaks teha vaid üks hea raamat. Järgnev päev s.t. eile oli seevastu väga ilus. Kontrastiks täiesti tuuletu, parajad -2C ja päikesepaiste hommikust loojanguni.

.... pole aed sugugi igavalt tühi ega vaevle värvipuuduses
Mulle meeldivad pajud väga mitmel põhjusel. Nad kasvavad kiiresti ja neil on nii erinevate ja huvitavate kujudega võrad. Osa neist talvitub lihtsalt kenade skulptuuridena, edevamad aga värvivad oma oksad mitmel võimalikul moel

Keerdremmelga (Salix x eruthroflexuosa) oksad on suvel kollased. Tavaliselt muutuvad nad peale öökülmi veidi oranžikamaks, aga tänavused punakasvasksed toonid on tal eriti erksad ja intensiivsed

Leinaremmelga (S. x sepulclaris) oksi suvise paksu lehestiku all ei märkagi,  nüüdseks on nad muutunud täiesti kuldseteks. Paremal olev üsna kõrge hariliku kadaka (J.communis) sort `Scneeferdingen Goldmachangel` on samuti alustanud tänavuste kasvude kuldseks muutmist. Tavaliselt teeb ta seda korralikus pakases.

Hõbepaju sün. hõberemmelgas (S.alba) `Chermesina` hakkas oma suviseid kollakasrohelisi oksi muutma punakateks juba augusti lõpus. Veidi aega tagasi oli ta säärane ja muutub aina lõkendavamaks. Mingis valguses võib seal isegi neoonroosat märgata

Mitte ainult pajud, vaid ka kukerpuud jätkavad punaselt. Siin on väike osa ka uuesti üleslaotud kivimüürist. Nüüd tehti kaldasse astangud nagu tarvis. Kuhu vaja, valati alus ja iga kivi sai oma korraliku pesa.

Tegelikult annavad neile praegu erksa näo viljad, mitte oksad. Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) `Green Carpet` on oma kaardus okstega ilus igal aastaajal. Novembri viimase päeva -6,9C tekitas veele kerge kaane, mis on veel sulamata

Kontpuud on teadagi ühed parimad talvevärvilised. Siberi kontpuu (Cornus alba) `Elegantissima` kaissu istutatud Davidi budleia pole peale mitut tormi veel oma hõbejatest lehtedest täielikult loobunud.

Ka okaspuud võivavad vägagi edevad olla :) Minu mägimänd (Pinus mugo) Wintergold´ on lõpuks ometi kuldseks muutunud. Tänavu jääb see pisike ilmselt lume alla, aga paari aasta pärast võib ta tumeroheliste sugulaste foonil küll suurepärane välja näha.

mägimänni kääbuskasvuline sort `Nana Carsten Wintergold` on samuti alustanud oma tänavuste kasvude kollaseks pintseldamist. Kahjuks on ta igal aastal nii paksus lumes, et seda ehtsat kulda näeme vaid korraks kevadel

Korea nulg (A.koreana) `Silverstar` on terve suve heledate noorte kasvudega, kuid vastu talve muutub valge eriti säravaks, sest sellesse lisandub õige pisut päikeses helkivat hõbedat.

Vastukaaluks kulla-hõbedasärale on enamik elupuid ja kadakaid enne talve üsnagi tagasihoidliku olemisega. Hiina kadakas (J. chinensis) `Phitzeriana Aurea` on oma kulla vahetanud pruunikasruuge värvi vastu.

Värvilisi on loomulikult hoopis rohkem, aga need on need, kes ei tee külmade tulekul teistsugust nägu, vaid ongi kas erinevates toonides rohelised, hallikad või kollased. Mõni lihtsalt pole veel jõudnud uut parukat muretseda, vaid hakkab seda tegema vastu kevadet.

Täna on pilves pime päev, sooja +3C
Reedeks ennustatakse uut, terve nädalavahetuse kestvat tormi.

TRIKIMEISTER

Kui meil oleks põhjust ka hobustest rääkida, oleksime britid valmis :). Aga ilmal on lühikese aja jooksul niipalju erinevaid nägusid, et mõned hetked lihtsalt peab kirja panema.
 Mitmenädalasele soojusele järgnes üleeile, 26.11 õhtul järsk temperatuurilangus ja hilisõhtul näitas kraadiklaas 6,9 külmapügalat. Eile 27.11 varahommikul sadas lund. Meil esimest

Keskhommikuks oli see kirmetis kadunud ja kraadiklaas liikus järjest soojema poole, peatudes lõpuks 3,9 juures. Hommikust õhtuni kestis väljas suur videvik. Lõuna paiku hakkas sadama lörtsi, mis asendus kiiresti vihmaga. Puud seisid ehmunult paigal, ju nad omavahel saidki rahus arutada, sellest, mis nii lühikese ajaga sündinud.
Täna paistab varahommikust peale päike, hein on suveroheline ja sooja ikka  juba tavapäraseks saanud +6C. Umbes tund tagasi oli meil umbes 5 minutit kestev jäälumetuisk. Ühel hetkel ma arvasin, et meil ei jää ilmselt alles ühtki aknaruutu. Äkki oli see jube rabin kadunud, päike paistis endiselt ja aknad jäid ka terveks. Mingi müstika. Kui akendel poleks olnud paksu sulavat jääd, oleksin seda avasilmi nähtud uneks pidanud. Vaikne enam pole, tuul tugevneb tasapisi, mõned iilid on päris karmiks muutunud. Olen mitu korda mõelnud, et just viimasel ajal on ilmatrikid meil sageli jutuks. Kas varem oli ta tõesti stabiilsem või olen ma ise hakanud rohkem jälgima mis sünnib ja märkama igat muutust.
Aga toas läks meil esmakordselt õitsema vanda.

EI MIDAGI ERILIST

Hall on taevas ja hall on maa...Nojah, novembri lõpp ju paistab. Eks see päikegi peab oma tänavusest pikast paistmisest veidi puhkama.
 Iga päev juhtub midagi, väljas ja sees, õues ja endas, aga kirjutada pole nagu millestki.
Kui, siis võibolla sellest, et lõpuks ometi sai meie suurjärv peale kevadist kivivaringut, mis põhja suure augu tekitas, lõpuks jälle 36 m3 vee abil oma esialgse näo tagasi.

Laialehised hortensiad ja sirelid hakkavad lehte minema, lumeroosid õitsevad, isegi suvikud on veel hinges, aga pildistada ei saa. Vahetpidamata tibab silmale nähtamatut peent vihma. Nähtavus on taandunud mõnele meetrile. Õhu asemel on vesi, õues pole ühtki kuiva kohta.  Endal on päris mõnus jalutada, aga just sääraste ilmadega fotokat kasutades rikkusin ma oma eelmise ja hea.

 Sooja jätkuvalt 7 kraadi ringis, aga Kesk-Euroopas sadas eile varahommikul lund :D. Loodetavasti antakse mulle see pilt siin autori poolt andeks.

Eile nägin kõrgel, kõrgel luigeparvi. Ilmateade väitis, et järgmisel nädalal tuleb talv, mis jääb. Mina seda ei usu, suhtelist sooja peaks jätkuma veel kuuks ajaks.

RISTSED

Üleeile said mu nimetud endale täieõiguslikud ja ametlikud eestikeelsed nimed.  Imekombel võivad meie nimekomisjoni mehed mõnikord ikka uskumatult romantilised olla. Ei teagi, mis neid seekord niiviisi mõjutas, on see pikalt soe sügis või mingid kuuseisud. Aga kellel võiks siis midagi selle vastu olla, kui aias uhkeldavad eha-sõnajalg ja org-peekerjalg või õilmitsevad haldjakell ja piibetäht.
Isegi kõverkael-kuutõverohi silitab kõrva. Täpselt selline ta ju ongi.
Futule - Delosperma congestum on nüüdsest tihe maukleht. Päris sobilik sellele paksukesele.
Mõned vähelevinud epimeediumiliigid on nüüd samuti täieõiguslikud eestlased. Küllap need uued ilmuvad peagi ka andmebaasi.
Suur portsjon äsjasaabunuid, kes veel alles seemnestaadiumis, saavad oma nimed järgmisel korral. Nii mõnus! Kohe kui nina pistavad, saab neid emakeeles kiita ja hellitada :).
Ilm on jätkuvalt soe, ööd on jätkuvalt plusspoolel. Hetkel sajab korralikult vihma. Pole paha, pole paha :).
Pajud on veel lehes, astrid ja kukeharjad õitsevad, lehised lisavad aiale kulda ja pronksi, kukerpuud punast ja oranži, üksikuid lehetutte on veel mõnel kasel ja hõbevahtral. Siidised kõrred sahisevad salajuttu sosistada. Kasvuhoone külje all nukrutseb üksik kollane võilill.
Mardid soovisid maja-ja lilleõnne:)