ESIMENE TÖÖPÄEV

Eile hommikul oli külma pea 3 kraadi, tänahommikune temperatuurinäit 0C. Päev oli küll päikeseline, aga jahe, nii, et nina külmetas kogu õuesoleku aja.
Seal, kus mul need köögiviljapeenrad, oli maapind niipalju tahenenud, et selle osa aiast tegime korda. Ma ei saa aru, oma arust sai ta sügisel peaaegu puhtaks, aga välja sulas niipalju rämpsu nagu poleks inimesed siin mitu aastat elanud. Riisusime ära lehed, vaarikavarred lõigutud, kõrgete püsikute peenar puhas. Nii vara pole me seda kunagi teha saanud, sest tavaliselt on siin lumi hoopis hiljem sulanud. Maasikad on hästi talvitunud, kõik on elus.
Katsusin, hark läheb maasse vaid 5 cm, kergelt sulanud pealmise kihi all on veel jää- seega kelts minemata. Ka lund on veel üsna mitmes kohas, aga seda ma enam pildistada ei tahtnud. Ka basseinid pole veel lahti sulanud. Vanem näeb praegu välja selline, noorem on veel osaliselt isegi lume all. Lugesin täna, et mõnelpool on puud lehes. No meil on samuti. Kõik igihaljad on lehes:) Iileksid, mahooniad on hästi talvitunud.

Kohtades, kus lumi vähegi läinud, on ka esimesed õied olemas. Lumikellukesi on mitmes kohas, eks neid on hiired laiali tassinud ja tavaliselt nad tärkavad erinevates kohtades ka isekülvist. Õnneks on nad leidnud põhilise tee murusse, muidu peaks neid hakkama korrale kutsuma.

Harilik lumekupp (Eranthis hyemalis)

Võrkjas iiris (Iris reticulata) `J.Dijt´ hakkab osaliselt juba äragi õitsema.

Ja päikselistes kohtades õitsevad ka krookused. Need on küll nii lootusetult sassis ja selle sordi nime ma ei tea.

Ringi kõndides ma taimede osas midagi väga hullu ei märganud. Aediirised on talvitunud päris kenasti, kartsin palju hullemat. Kõigile ma muidugi juurde ei pääsenud, aga esmamulje on hea. Teiste püsikutega on samuti kõik korras. Miski pole haudunud ega mädanenud, mõned igihaljad taimed on küll vastu maad vajunud, aga kuivad ja küll nad tõusevad. Korrastama neid veel ei saa, seal on maa veel täiesti püdel. Lõplik selgus saabub siis kui igatüht saab eraldi katsuda.

´

Ühe tuhkurenela `Grefsheim` on lumi väga laiaks vajutanud, aga tal oleks niikuinii pidanud juba vanad oksad välja lõikama. Teiste puude-põõsastega on korras, isegi murdunud oksi pole. Roosid, niipalju või vähe kui neid on- hallitust ega muid kahjustusi pole. Aga kõik talvitusid katteta.

Talvekahjud: 1) kasvuhoone 2) uuem tiik - tundub, et kile on kuskilt katki, sest lahtisulanud osas on vett kahtlaselt vähe. Kui lumi ära sulab, selgub, kas ta tuleb uuesti ehitada või on võimalik teda kuidagi paigata. Noh, ta ka pea 20 aastat vana ju, pidas isegi kaua vastu. Kallaste lahtivõtmine on seal muidugi väga suur töö.

TUBASED JUTUD

Hommikul oli maa valge ja kraadiklaas näitas vaid -2,8C. Praegu puhub kõle tuul, päikest pole ja taevas on ühtlaselt hall. Temperatuur on küll veidi kõrgem +4C, aga see ei kutsu mind ikkagi õue. Päris paslik tegelda veel tubaste asjade ja taimedega.
Et siis veel veidi orhideedest...:)
Tavaliselt teame, et on olemas kuukingad (Phalaenopsis), kuldkingad (Cypripedium), ka veenusekingad (Paphiopedilum) ja isegi tsümbiidiumid (Cymbidium) tunduvad tuttavatena. Ega ka mina neid eriti palju rohkem ei tunne ja omasemad on ehk avamaaorhideed. Ja kuipalju neid troopilisi ja subtroopilisi orhideesid üleüldse on, ma ka täpselt ei tea, kuigi see teadasaamine tänapäeval eriti raske ju polegi. Selleks peaks aga asja vastu palju sügavam huvi olema.
Aga näitusi külastan ma ikka, sest nii või teisiti on taimemaailm äärmiselt huvitav.
Kuigi see käib minu põhimõtetete vastu, et kirjutanud ma üles mitte ühtki nimetust. On ju nii, et anna kuradile sõrm ja....... Aga kui nime ei tea, siis ei oska ka midagi tahta:)
Esimesel pildil oli see vasakpoolne tumepunaste õitega orhidee huvitav seetõttu, et heledam õiesüdamik jättis mulje hõõgumisest - tundus, et sinna õie keskossa oli asetatud väike põlev lambike.

Vastupidiselt suureõielistele orhideedele meeldisid mulle enam sellised väikeseõielised, õrnad ja haprad kribud..
See orhidee tõmbas tähelepanu oma ebamaise värvikombinatsiooniga, ta tundus isegi veidi lillele sobimatu olevat.

Mida edasi, seda põnevamaks ekspositsioon muutus. Ja neid liike imetlesin ma üsna kaua. Eriti vahvad olid need vasakpoolsed kollaste, veidi streliitsiaõit meenutavate õitega isendid.

Aga see pisut tarna meenutav orhidee oli minu absoluutne lemmik. Pidi olema ka väga haruldane eksemplar. Tema juures käisin ma päris mitu korda.

Väljapanek oli loomulikult oluliselt suurem, orhideesid oli nii väikeses näituseruumis kui troopikamajas. Mu meelest on ta avatud ka veel selle nädala, kel väga sügav huvi, see veel jõuab sinna.

Hmmm, igaks juhuks tellisin omale orhideeraamatu algajatele:). Tegelikult- mees peab ju oma vanda eest oskama hoolitseda. Ei saanud teisiti, uurisin tal ikka sordinime ka välja. Uhkel taimel kuninglik nimi - `Royal Blue`.

SÜDAMEMURDJA JA....

Reedel käisime orhideenäitusel. BA välisukse kõrval võttis meid vastu säärane kaunistus. Ilus, eksole. Ta suurus ei paista pildilt päris täpselt välja. Näitusesaalis oli tegelikult palju väga huvitavat. Mul endal polnud fotokat kaasas, aga lapsuke lubas ka teised fotod mälupulgaga siia tuua, eks võin siis edaspidi üles riputada ka neid, kes mulle meeldisid.
Aga selle vanda juurest mu mees enam palju kaugemale ei saanudki. Tegelikult käis ta ikka ringi ka ja päris kaugel, aga kõik need ringid tõid ta tema juurde tagasi.
Niiviisi ta kasvab ja elabki, vabalt rippudes veeta nõu peal. Paar korda nädalas on ta juuri vaja vannitada nii, et lehekaenlad ei märguks. Päris seda näituse-eksponaati me siiski koju ei tarinud:), aga mingi silmarõõm ja mänguasi peab ju igal mehel ka kodus olema:D

ja nii elab meil siis nüüd tema õde või vend küll:) Polnud meil õiget nõu, kuhu ta asetada. Esimesed päevad elas vanda suure vaasi peal. Aga ta juured peavad olema vabalt ja kuivas õhus s.t. anum, mille peal ta istub, peab olema piisavalt lai. Ja peale vannitamist ei tohi nõusse jääda vett. Täna paneme ta õigele alusele. Parem oleks muidugi ta üleüldse kuskile rippuma panna, aga enne tuleks säärane oks konstrueerida, kuhu ta kinnitada saaks.
Vandasid on üksjagu palju liike, see eksemplar on mingi vandahübriid s.t. sort, aga pakendil seda õiget nime polnud ja ma ei tea, kas neid neile üldse pandudki on.

Aga kui õhtul köögiaknast välja vaatasin, nägin neid kurjameid.

Kõndisin nüüd peale sulamist veidi ringi, kus maa pisut tahedam ja ka kannab ja mis mina avastasin. Lumi oli ju väga kõrge ja nad olid pääsenud talvel nii mõnegi puu latva näsima. Võrkudega olid tüved ja oksad küll ju üsna kõrgelt kaitstud ja normaalse 40 cm paksuse lumega poleks nad nii kõrgele ulatunud. Nüüd tulid nad siis neljakesi vaatama, kust veel matti saab võtta.

Mulle tundus, et nende paharettide näod venisid päris pikaks kui avastasid, et ei pääsegi enam väga puude lähedale ja nad kõik keerasid mu poole oma taguotsad kui aiast minema sörkisid. Kõiki nelja ma pildile ei saanud, olid teised üsna hajali ja hämardus ka juba.

Krundi piiril on aga end mutt sisse seadnud. Seal, naabrite heinamaa pool oli kohe mitu hunnikut reas. Eks peab nüüd jälgima, kuhupoole ta või nad liikuda kavatsevad ja siis tuleb rauad teele ette seada.

´

Aga mulle jättis BA-s kustumatu mulje hoopis üks Hiinast pärit suurte hõbejate laikudega lehtedega metspipar, kellel olid lehtede alla peitunud musta-purpurse- valgekirju suured õied. Kui ma nüüd õigesti mäletan, oli ta sordinimi `Panda`.

PISIPÕNNILE

PALJU ÕNNE!!!

õnne suur sületäis ,

päikest ja reibast sammu,

lõpuks üks kõva karukalli!!!!!

KALLIS TRUMM

Neid õnnesoove on terve koorem - kogu aastaks, igaks kuuks, päevaks ja tunniks.....ja veel ja veel, veel ja veel ........

PÜHADEST PÜHADENI

Selline oli üks meie jõulukingitustest, kes nüüd kevadpühadeks end tõeliselt ilmutab:) Sort `Fondant` Tahaksin ju kirjutada, et olin ise nii tubli ja leidsin võimaluse ta õitsema ajamiseks. Kahjuks ei saa, sest soojas majas oleksin ma need sibulad lihtsalt ära tapnud. Täna käisime lastelastega orhideenäitusel ja olen suure tänu võlgu BA headele sõpradele, kes neile lillekestele leidsid ühe kasvuhoones sobiva koha. Tänasest on nii hüatsindid ja muud sibulad, kes varsti oma õisi näitama hakkavad, aga oma päris kodus.

Täna on meil lisaks neile lõhnajatele sündinud veel üks ime. Hommikul vihmasajuga autosse minnes, oli aed ikka veel täitsa lumine, aga kui mitme tunni linnaralli järel koju jõudsime ..... ahh, sinaissver küll. ...Oleks nagu hoopis teine koht, lund peaaegu polegi ja see viimanegi kaob silmnähtavalt. Ja need eilsed loigud ka kõik kadunud. Ainult paks udu ümberringi ja värske mõnus niiske õhk - selline rammus:) Aga esmakordselt nägime seda küll, et vesi solises mäekallakuid pidi kuskile alla orgu. Ja kui ma mõtlen, et eelmisel aastal sulas lumi aiast alles 27. aprilliks. Jah, siis ei olnud ta nii kohev nagu tänavu.
Ja linna sõites olid mitmed kraavid ja tiigid üle kallaste, mitmes kohas voolasid nad üle teede nagu väikesed jõed, paaris kohas olid ka põldudele väikeste järvede mõõtu lombid tekkinud.
´
Ja üldse oli tänane üks imede päev- väga kallid külalised, kes ise olid suureks üllatuseks, avastasid, et veel hommikul lume all olnud lumikellukesed õitsevad. Eks ma ise saan homme ka üle vaadata, kes ja kus... Esmapilgul ma erilisi kahjustusi ei märganud.
´
Eile veel vana maja juurde ei pääsenud. Täna aga selgus, et kelder on vett täis. Näis, mitu päeva seda välja peab pumpama.
´
Orhideenäitus oli küll suhteliselt väike, aga väga ilus. Troopikamaja ja akvaariumid ja värvilised linnud peale selle.
Ma loodan kõigest hingest, et meie majas nüüd orhideehullusse ei nakatuta. Abikaasa küll armus seal jäägitult ühte vandasse, kes nüüd siis ka meil olemas on. Aga ta on ka üks huvitav taim muidugi - riputa konksuga lakke või seinale või kardinapuu külge....:) või tõsta lihtsalt kõrge läbipaistva klaassilindri peale, et ikka juured ka näha oleksid. Mu meelest need ongi taime kõige suuremaks võluks.

SULAME

Lõokesed ja linavästrikud on juba mitu päeva kohal. Ohakalinnud ja igatsorti vinte samuti. Kured ei lase hommikuti enam magada. Varblased puhastavad usinalt puid. Ja eile õhtul nägin esimest haneparve, täna on neid siit juba mitu üle lennanud.
Veel üleeile oli meie idanõlv, kuhu päev otsa paistab päike, selline aga tänane vaatepilt on hoopis teine. Kui sulama hakkas, tundus mulle, et nii mitmelgi puul on alumised oksad murdunud. Aga kui nad välja sulasid, tõstsid kiiresti ka lumevangis olnud oksad püsti ja näevad täna välja nagu nad polekski kogu talve raskes kasukas olnud.

29.03 oli pingist välja sulanud juba niipalju

ja täna on kogu see köögiviljanduse ala selline - kole-kole. Pink jääb küll kaugemale, aga tal on isegi pooled jalad lumest lahti:)

Majatagune kivimüür on täiesti lahti sulanud, eile veel sinna murule astuda ei saanud, aga tänaseks oli juba kõik kuiv. Serbia kuusk `Karol` on talve õnnelikult üle elanud

ja kõik mägisibulad samuti. Eile rääkisin ühe tuttava aiapidajaga, kelle esmased kaod on küll väga suured- mägisibulad, priimulad, paljud padjandtaimed mädanenud. Kasvasid turbapinnases ja korralik inimene oli nad ka talveks katnud.

Meie segasime kivi-liiva-veidi mulda pinnase, kallak ja kivid. Loomulikult mitte mingit katet nagu alati. Tegin neist palju pilte, aga lohepostitust tegema ei hakka.

Kaktustel on ka praegu hea elu, sama vaene hea drenaazhiga pinnas. Targad taimed, veel ei tõmba nad vett sisse, ööd ju jahedad.

ja seni nad ka ei omanda veel iseloomulikku rohelist värvust

Majaesine täna. Eile oli siin veel paks lumi. Siia on laiali lükatud ka kogu vundamendikraavi savi ja kelts püsib alati kõige kauem. Kui homseks vesi ära ei imbu, tuleb kangitööd teha.

Kivi sulas ka mõne päevaga välja. Täna läbi vee sinna ei paterda, aga ma tahan ta kõrguse ära mõõta. Lilleaed on veel paksu lume all ja seda vastu päikest pildistada ei saanud.

Metsmesilased ja igasugu liblikad lendavad ka ringi - kuldsed ja kirjud:)