PÕRSAPOTSIK, ROOSIKIRVES JA VEEL NIPET-NÄPET

Sedasi signeerisin oma "aksessuaaride" hoidiku. Kuidas on võimalik ära rikkuda üks ideaalne kleeberdus, ma ei räägi.
Kõrval siis mehele ka midagi, üks väga vana haamrike Ka veidi tuunitud:) Aga siin püüdsin pärast peenikese pintsliga rooside ümbruse värvida nii, et roosidel säiliksid ikka oma kontuurid. Nii hull polnud kui esimesel korral.

Selline sai riiulijääkidest pingikese istumisekoht. Siin tahtsin proovida piirjoonte rõhutamiseks kuldset guttat. Et noh, ikkagi kõva pind ja esimene kord.

:DDDDD ma ei olnud sinine. Ma olin kohe üleni kuldne:) Sädelesin :) Gutta pole ju mingi värvipliiats, ta lihtsalt jooksis sealt plasttuubist välja:) ja ma üritasin siis kiiresti midagi pintsliga päästa:)

Aga reedel oli mul hea päev. Mees tuli koju korralike pintslite, Caparoli krakleelaki ja ühe lehe decoupage´i paberiga. Hommikul tõi postiljon C-Kreuli krakleelaki ja ka paar pintslit.

Eile proovisin siis mõlemad ära. Kala turjal Caparoli lakk, kõhu pool Kreuli oma. Saba kruntisin alt tumedaks, kere heledaks. Oli samuti huvitav kogemus:) See Caparol toimib nii kiiresti, et ma ei saanud algul arugi, mis sünnib:) Nüüd ma pean nuputama, kuidas on võimalik seda peenikest pragulist pinda saavutada, mul on värv tükkis kuidagi liiga suurte latakatena.

Vigadele ei osunda. Ei lubatud ju. Ja tegelikult- kõik mu katsetused on vaja panna näitusele, kust neid siis nii 15m eemalt aupaklikus kauguses ja veidi kissis silmadega vaadeldakse:)

Aga juutuubis ringi kolistades kukkusin sellisele nimele - Donna Dewberry, linke ei pane, teda on seal 7 lehekülge. Aga tasuks vist vaadata neil, kellel pintsel peos seisab ja kes tahavad oma seinu kaunistada, ilmselt on abiks ka plakatite maalimisel. Mõned videod on väga pikad ja alguses reklaam tema toodetele, aga igal pool ta ka maalib. Vaadake ise.

Nagu lubasin, elangi iglus. Kõik aknad- välisuks pärani lahti. Kevad peab ikka ju sisse saama:)Selgus, et ma ei talu lahustipõhist Vivacolori mööblivärvi. Vot sedasi.

ESIMENE KEVADPÄEV ja LUMIKELLUKESED:)

Päike paistab, sooja on 5 kraadi. Läksime ka lumikellukesi ja kevadet otsima. Noh, kasvuhoone katus on puhtaks sulanud:)), seal olnud lumi on moodustanud kunstipärased hanged Ja siin on mu üks lemmikpink -hostapeenra kõrval. Seal läheduses peaksid kuskil lumesügavustes olema ka lumekupud ja lumikellukesed ja muudki ilusad kevadõied:D

KENA KEVADET

päike sunnib silmi pilutama, miljonid lumekristallid sädelevad, linnud säutsuvad, räästad tilguvad, õhk on varakevadiselt karge - ta on TEEL

KEKUTAKS KA VEIDI

sest enda töödega seda ju teha ei saa. Enda omi näidatakse väga tagasihoidlikult ja veidi häbelikult.
Aga kui teised on miskit valmis või peaaegu valmis saanud, siis tuleb ikka küll suuresti eputada. Siin on siis mu mehe ja poja paari päeva töö.
Tänaseks on see kõik jälle juppideks lammutatud ja alla tassitud. Vannitoa, elutoa põrandad kiletatud, teibitud ja kogu see kola elamist pidi laiali, sest need jupid vajavad nüüd värvi. Ega ma ei pirise ega virise. Mulle isegi sobib- mida rohkem on asjad laiali, seda vähem on vaja koristada. Aga seda elamise ruumi jääb kuidagi aina vähemaks, tulebki ikka iglusse kolida. Ja eks see segadus kestab ju veel mõnda aega. Täna krunditakse, homne tööpäev siis jupid kuivavad ja nädalavahetusel saab alles värvida ja siis jälle värvida.
Enne selle asjanduse valmimist ma jälle joonistasin ja arvutasin ja panin selle tegevusega väga puusse:(( No kes keelas mul 2,5 m rohkem neid laudu rehkendada- kus oleks saanud kleepimise-pintseldamise harjutamiseks alles pinke:)

TEHTUD :))))

Üks imeline hommik jälle. Ma ei tea, kas on sadanud terve öö või osa sellest, aga varavalges näeb aed välja selline

ja teerajad on jälle peaaegu kadunud

Esmaspäeval mõtlesin, et täna proovin kindlasti ära erinevad kontuurvärvid ja guttad. Aga nohu on selline, et pintsel nii peene töö jaoks ikka peos ei püsi.

Siis mõtlesin, et prooviks selle uue krakleevärvi ära. Mitte kastidel, vaid mingil väikesel asjakesel.

Leidsin need. Väga igavad. Väga ilmetud. Tavalised. Nagu kõigil

paari tunni pärast olid nad sellised. Ilmekad. Värvilised. Ilusad. Unikaalsed. :DDDDD

Sellest krakleevärvist ma küll nüüd aru ei saa. Aluspinna värvisin, kuivatasin fööniga, siis värvisin selle krakleevärviga. Kirjutatud oli, et mida paksemalt katta, seda suurem on effekt. Haamrivarre värvisin küll üsna ühtlaselt, aga selle lihvimisklotsi erinevat moodi. Ei kuivatanud- kuskilt lugesin, et krakleelakki ei tohi föönitada, siis igaks juhuks jätsin selle tegemata. Võibolla tahab ta veidi rohkem kuivada. Las ta siis teeb seda seal triinude vahepeal. Tööd on kõik veel märjad ja vajavad ka lakkimist.

Aga selle kruvide-mutrite jne kohvrikesega juhtus mul väga tõsine äpardus. Kruntisin, et hele salvrätt ikka välja paistaks, kleepisin. Olin jube õnnelik, ei ühtki kortsu. Mõtlesin, et teen veel paremaks ja võtsin selle väikese kummitaolisest materjalist tapeediservade silumisrulli (niisugune oli ta nimetus poes). Nii kui ma ta siis sinna keskele panin, et silun ikka servade poole- oli salvrätt ta küljes kinni ja kohvrilt lahti, servad pidasid. Haarasin ruttu liimise pintsli ja üritasin oma tööd päästa. No oli vast kortse, niipalju pole ma neid enne teinud. Aga imekombel sain nad veel välja, mõned siiski jäid. Rull oli kuiv. Järgmine kord proovin liimisega. Või on seal veel mingi nõks, mis tuleb välja nuputada.

:DDDD

Valge on taevas
ja valge on maa,
sajab ja sajab lõputa...

KARUKAST

Majas korraloomise- asjade sorteerimise, süstematiseerimise ja paigutamise ajal jäi pilk peatuma sellisel kast-pingil, mis oli kokku kruvitud ehitamise ajal. Siia sai peale astuda kui redel liiga kõrgeks osutus ja siia toetati saagimiseks ka lauajuppe. Nojah, nüüd seisis ta esikus äraviskamise või põletamise ootel. Vaatasin teda kohe tükk aega, et polegi väga rikutud ja seisab kindlalt püsti. Jätsin koristamise ja otsisin välja värvijäägid ja lõpptulemus on selline, niisugune karupink.
Et must taust oleks heledad salvrätid ära söönud, tegin peale ja külgedele heledad laigud. Peale kleepimise hakkasin seda valget osa siis toonima. Pintslit hoidsin käes elus kolmandat korda.

Kunagi algklassides kui pidime koduse tööna vesivärvidega joonistama kevadet ja ma oma töö kooli viisin, ütles õpetaja, et NII EI joonistata. Et ma oleksin ikka pidanud hariliku pliiatsiga puude-põõsaste lillede kontuurid ette tegema ja siis püüdma sealt seest neid värvida. Nagu neis värviraamatutes. Minu töö sarnanes rohkem maalile ja oma arust nägi eemalt vaadates ikka küll väga kevadine ja jube hea välja. Edaspidi joonistasimegi värvipliiatsitega. See õpetaja meil küll kaua ei olnud, aga et uut ka ei tulnud, nii ma hiljem värve enam ei proovinudki. Mismoodi meil need hinded välja pandi, seda ma küll ei tea.
Edasi tuli joonestamine ja seal mind hoopis kiideti, seepärast mul see projekteerimine vist ka õnnestub:))).
Nüüd hiljuti kinkis üks kõrgema kunstikooli õpilane mulle ühe oma akvarelli- no sarnaneb ikka väga mu toonase tööga ja talle ei ütle mitte keegi, et hoia sina värvidest eemale.
Ka hiljem täiskasvanuna ma värvidega ei tegelenud. Mõned aastad tagasi värvisin küll ühed sahvririiulid- päris ilusad tulid.
No ja siis nüüd eile, sain ju ka oma akrüülid kätte:D. Tellisin neid kõige odavamaid- ühe väikese komplekti Sonetti ja üksikuid värve seeriast Ladoga. Püüdsin neid värve üksteisesse sulandada ja hajutada, et asjal ka mingi välimus oleks. Eks ma tegin palju vigu ka. Kui nüüd töö valmis on, vaatan, et vist oleks pidanud värvile veidi vett lisama. Aga niisugust rebitud servade muljet tahtsin ma küll jätta ja see päris õnnestus. Kui mees mu tööd vaatas, siis selle üksiku karu kohta arvas ta, et see tuletab mind meelde kui ma kevadel aias esimesi õisi vaatan:)))
Nüüd on mul veidi kahju, et ma ei pahteldanud ära neid saetud servi. Ja veel avastasin, et kui värvitud tumedat pinda lakkida, on üle kujundi äärte läinud liimijäljed õrnalt näha, need oleks tulnud kohe ära pühkida.

Ja Hilise kingitud ilusatele roosidele tegin seniks, kuni ma neist midagi tegema hakkan, ka karbikese. Siin käisin ma roosi kõrvale jäänud valged servad musta peenikese pintsliga üle. No ma ei tea, mis imega ma neid guttajooni tegema hakkan:S Pintsel värises käes ja üleüldse.... Karbil oleksin enne värvimist pidanud ka ikka kõik teibid ära koristama, nüüd on need kortsud eriti hästi näha. Aga kleepimine hakkab varsti ilma kortsudeta õnnestuma:) Lakk peaks ka ikka mattlakk olema, mul on poolmatt.
See salvrätitehnika on ikka super kui selle ükskord korralikult kätte saab. Aga proovida küll ei soovita, see muutub sõltuvuseks. Ja veel paar aastat tagasi vaatasin neid asju ja mõtlesin, et ah, mingine jama :DDD


Rääkisin õhtul mehele, et imelik- lapsena ei kogunud ma ei kommipabereid, näitlejate pilte ega muud, millega tüdrukud tavaliselt tegelevad ja nüüd siis hakkan salvrätte koguma või vahetama. Ta arvas, et ju see vast on hilinenud puberteet:DDDD
Ja mehed on ikka tõesti väga head. Mulle annetati lakipintsel ja lihvimisklots ja täna toodi niisugune koolilaste palett:D. Taldriku peal kippusid need värvid ju väga kokku jooksma.
Ja hommikul oli köögilaual lahtine TV kava, kus ühele saatele oli ring ümber veetud. ( Ma ise ju nii telekakauge) Järgmisel neljapäeval kell 22.25 on ETV-s saade Rolando Villazonist.